Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2017. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-10876
Kohtuasi
Andrick Tatler OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 8. juuli 2016. a ja 6. juuni 2016. a otsuste peale täiteasjas nr 008/2015/468
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrick Tatler OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik) Andrick Tatler OÜ (registrikood 12601390), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II (sissenõudja) IM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2017. a määrus osas, milles maakohus lõpetas kaebuse menetluse ning saata asi kaebuse menetlemiseks tagasi maakohtule. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja kaebuse sisu
1.Andrick Tatler OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 14. juulil 2016. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 8. juuli 2016. a otsuse võlgniku kaebuse
läbivaatamata jätmise kohta ning kahe 6. juuni 2016. a kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 008/2015/468.
2.Võlgnik taotles kaebuses eelnimetatud otsuste tühistamist. Alternatiivselt palus võlgnik ennistada kohtutäituri 6. juuni 2016. a otsuste peale kaebuse esitamise tähtaeg. Samuti palus võlgnik alternatiivselt vähendada kohtutäituri lisatasu.
3.Kaebuse kohaselt tegi kohtutäitur 6. juunil 2016. a kaks kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2015/468. Mõlema otsusega mõisteti võlgnikult välja kohtutäituri lisatasu 2340 eurot, millele lisandub käibemaks 468 eurot. Lisatasu mõisteti välja seoses kinnistute, asukohaga Vindi 14, Tabasalu alevik, Harku vald ja Vindi 16, Tabasalu alevik, Harku vald, enampakkumisega. Võlgniku hinnangul on lisatasu otsused põhjendamata ja tuleb tühistada või alternatiivselt lisatasusid vähendada. Võlgnik sai lisatasu väljamõistmise otsused kätte 27. juunil 2016. a paarismaja, milles võlgniku juhatuse liige elab, piirdeaiale kinnitatud postkastist. Võlgniku juhatuse liige ei ole pikaaegselt kodust eemal viibinud. Võlgniku juhatuse liikmele käivad perioodikaväljaanded. Võlgniku juhatuse liige ja tema täisealine tütar kontrollivad regulaarselt postkasti. Võlgnik esitas 28. juunil 2016. a lisatasu väljamõistmise otsustele kaebuse ja taotles ühtlasi alternatiivselt kaebetähtaja ennistamist kohtutäiturilt. Kohtutäitur tegi 8. juuli 2016. a otsuse võlgniku kaebuse läbivaatamata jätmise kohta, kuna kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur palub jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsused toimetati kätte postkasti panekuga võlgniku registrijärgsele aadressile 15. juunil 2016. a. Nimetatud aadress on nii võlgniku juriidiline aadress kui ka tema juhatuse liikme kodune aadress. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta sai otsuse kätte alles 27. juunil 2016. a. Kaebus tuleb lugeda esitatuks hilinenult. Kohtutäituri tasu on välja mõistetud põhjendatult. Sissenõudja seisukoht
5.Sissenõudja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et kohtutäituri otsuseid ei toimetatud talle kätte 15. juunil 2016. a. Lisatasu on välja mõistetud põhjendatult. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 22. mai 2017. a määrusega võlgniku kaebuse osaliselt, tunnistades seadusevastaseks kohtutäituri 8. juuli 2016. a otsuse täiteasjas nr 008/2015/468 osas, milles kohtutäitur ei lahendanud võlgniku taotlust tähtaja ennistamiseks. Maakohus lõpetas võlgniku poolt kohtutäituri 6. juuni 2016. a otsuste peale täiteasjas nr 008/2015/468 esitatud kaebuse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
7.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole täitemenetluse kulude väljamõistmise otsus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 1 mõistes dokument, mille kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Kohtutäitur on kohustatud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse võlgnikule edastama enda valitud viisil vastavalt TMS § 10 lg-le
4.Maakohus tuvastas, et 1. juuni 2016. a dokumentide kättetoimetamise akti täiteasjas nr 008/2014/1450 kohaselt pani kohtutäitur Mati Kadaku abi Marek Puhtla kaks kohtutäituri lisatasu otsust postkasti 15. juunil 2016. a kell 10.18. Eelnevalt oli akti kohaselt kohal käidud 9. juunil 2016. a kell 18.42 (IV kd, tl 109). Eeltoodu põhjal jõudis kohus seisukohale, et dokumentaalse tõendiga on tõendatud lisatasu otsuse postkasti panek võlgniku registrijärgsel aadressil XXX. Postkasti panek tuleb lugeda dokumendi edastamiseks kohtutäituri valitud viisil (TMS § 10 lg 5). Kohtutäitur on järginud
tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) menetlusdokumentide postkasti panemisega kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS § 326). Seetõttu asus kohus seisukohale, et kohtutäituri poolt valitud viisil dokumendi edastamisega on dokument võlgnikule ka seaduses sätestatud korda järgides kätte toimetatud. TsMS § 326 lg 1 järgi tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks alates 15. juunist 2016. a. Eeltoodust tulenevalt möödus otsuse peale kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 27. juunil 2016. a ja seega esitas võlgnik kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
8.Maakohus märkis, et kuigi võlgnik ei ole esitanud sõnaselget kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamise kohta, on kohtu hinnangul võlgniku kaebus muuhulgas suunatud kohtutäituri otsuse vaidlustamisele osas, millega jäeti lahendamata tähtaja ennistamise taotlus. Kuivõrd kohtutäituri 8. juuli 2016. a kiri ei sisalda kohtutäituri otsustust selle kohta, kas kaebuse esitamise tähtaeg ennistada või mitte, asus maakohus seisukohale, et kohtutäitur ei teinud otsust kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta. Kohus leidis, et võlgniku õigeaegselt esitatud tähtaja ennistamise taotluse lahendamata jätmine on seadusevastane.
9.Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 12. juuli 2016. a otsusega. Menetlusosaliste poolt istungil avaldatust nähtuvalt ei ole otsust tühistatud, s.t täitemenetlus on lõppenud. Täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole võimalik kohtutäituri poolt tähtaja ennistamise taotluse uus läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine. Seetõttu ei ole asjakohane kohtu poolt kohtutäituri otsuse tühistamine, sest täitemenetluses uue otsuse tegemine ei ole enam võimalik. Täitemenetluse lõppemise tõttu rahuldas kohus kaebuse osaliselt ja tunnistas seadusevastaseks kohtutäituri 8. juuli 2016. a otsuse (kirja) osas, milles kohtutäitur ei lahendanud võlgniku taotlust tähtaja ennistamiseks.
10.Maakohus selgitas, et kohtutäitur ei ole teinud 8. juuli 2016. a lisatasu väljamõistmise otsuste peale esitatud kaebuse kohta otsust, sest kaebus esitati pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Seetõttu ei ole kohtutäituri otsuste peale kohtule kaebuse esitamisel läbitud eelnev kaebuse lahendamise kohtuväline kord. Täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole võimalik rakendada kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise kohtuvälist korda. Seetõttu lõpetas maakohus menetluse TsMS § 428 lg 1 p 1 järgi osas, milles kaebus on esitatud 6. juuni 2016. a lisatasu väljamõistmise otsuste peale. Määruskaebus
11.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus ei rahuldanud määruskaebuse esitaja taotlust tühistada kohtutäituri 8. juuli 2016. a otsus, ja osas, millega maakohus lõpetas võlgniku esitatud kaebuse menetluse. Võlgnik palub rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri otsused. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata kohtutäituri seaduse (KTS) § 43 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Viidatud säte koosmõjus TMS § 10 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama muuhulgas muud seaduses sätestatud dokumendid, tähendab, et kohtutäitur ei ole dokumentide kättetoimetamise viisi valides vaba. Kuna võlgnik on kohtutäiturile avaldanud e-posti aadressi, saanuks kohtutäitur 6. juuni 2016. a. lisatasu väljamõistmise otsused võlgnikule edastada e-posti teel. Täiteasja 008/2015/468 raames on reeglina toimunud teadete ja kohtutäituri otsuste kättetoimetamine võlgnikule e-posti teel.
13.Dokumendi kättetoimetamisel postkasti panekuga peab vastavalt TsMS § 326 lg-s 3 sätestatule olema ümbrikule märgitud kättetoimetamise kuupäev. Antud juhul ei ole kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust sisaldanud ümbrikul kuupäeva, ümbrikuga ei olnud kaasas ka vastavat teatist.
14.Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et maakohtu viidatud 1. juuni 2016. a. dokumentide kättetoimetamise aktis, on kättetoimetatava dokumendina nimetatud muuhulgas kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus seoses kinnisasja nr 12629302 enampakkumisega. Dokumentide kättetoimetamise akt ei saa tõendada aktist 5 päeva hiljem tehtud ja võlgniku poolt vaidlustatud 6. juuni 2016. a. kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuste kättetoimetamist. Sellega on maakohus tõendeid valesti hinnanud.
15.Maakohtu seisukoht, et kaebetähtaega ei saa ennistada, sest täitemenetlus on lõppenud, on põhistamata. TMS-st ei tulene, et kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebused tuleb kohtu poolt jätta läbivaatamata, kui täitemenetlus lõpeb. Kaebuse kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks esitas võlgnik kohtule TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kümne päevase tähtaja jooksul alates kohtutäituri 8. juulil 2016. a. tehtud otsusest. Võlgnikule teadaoleva kohtupraktika kohaselt menetlevad nii esimese kui ka teise astme kohtud kohtutäituri otsustele esitatud kaebusi ka siis, kui täitemenetlus, mille raames kaevatavad otsused on tehtud, on lõppenud (Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2017. a. määrus asjas 2-16-10941).
16.Võlgnik palub tühistada 6. juuni 2016. lisatasu otsused ja kuna maakohus ei ole sisuliselt võlgniku kaebust 6. juuni 2016. a. kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuste osas lahendanud, kordab võlgnik määruskaebuses oma seisukohti. Võlgnik vaidlustab kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsused, sest KTS § 42 lg 2 teise lause kohaselt peab kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses olema märgitud täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Kohtutäitur ei ole põhjendanud lisatasu väljamõistmise otsust. Samuti tuleneb KTS § 43 lg-st 1, et täitetoiming peab lisatasu väljamõistmiseks olema tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Nelja enampakkumise korraldamine ei ole tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse kohaselt nõuab kohtutäitur lisatasu nurjunud enampakkumiste korraldamise eest, kuid vastavalt KTS § 45 lg 1 teisele lausele ei ole kohtutäituril õigust nõuda lisatasu enampakkumise nurjumise korral. Kohtutäitur on täitemenetluse ajakulukust põhistanud muuhulgas kinnistute arestimise hinna vaidlustamisega kaebuse esitaja poolt kuni Riigikohtuni, mille tagajärjena oli täitemenetlus, sh enampakkumiste korraldamine
21.aprillist 2015. a. kuni 19. veebruarini 2015 a. peatunud. Võlgnik on seisukohal, et aja eest, mil täitemenetlus oli peatunud seoses kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisega, ei saa kohtutäitur lisatasu nõuda. Peatatud täitemenetluses ei tee kohtutäitur täitetoiminguid. Menetluse edasine käik
17.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Asi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles võlgnik taotleb maakohtu määruse tühistamist.
20.Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse, kuna kohus asus seisukohale, et 6. juuni 2016. a lisatasu otsused toimetati kätte kohtutäituri poolt valitud viisil 15. juunil 2016. a ja seega esitas võlgnik kaebuse kohtutäiturile pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Samuti ei nõustu võlgnik maakohtu järeldusega, et kohtutäituri otsuste
peale kohtule esitatud kaebust ei saa sisuliselt lahendada, kuna täitemenetlus on lõppenud.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis seonduvad 6. juuni 2016. a lisatasu otsuste kättetoimetamisega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Samuti on maakohus jõudnud õigele järeldusele võlgniku tähtaja ennistamise taotluse osas. TMS § 217 lg 1 sätestab menetlusosalise õiguse esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse. TMS § 217 lg 5 kohaselt peab kohtutäitur tegema kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Praegusel juhul on kohtutäitur jätnud lahendamata võlgniku 28. juuni 2016. a kaebuses sisalduva taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur on seadusevastaselt jätnud võlgniku tähtaja ennistamise taotluse lahendamata, kuid maakohus on seejuures põhjendamatult asunud seisukohale, et täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik lahendamata taotluse läbivaatamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei või tekkida olukord, kus täitemenetluses esitatud taotlus või kaebus jääb üksnes seetõttu lahendamata, et kohtutäitur on menetluse lõpetanud. Seda enam, et antud juhul võivad täitemenetluses väljamõistetud summad sõltuvalt taotluse lahendusest ka muutuda.
22.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta ka lisatasu otsuste läbivaatamise võimalikkuse osas põhjendusel, et eelnevat kaebuse lahendamise kohtuvälist korda ei ole läbitud. Riigikohus on selgitanud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu 13. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09). Seetõttu tuleb leida, et TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1 teine lause) on läbitud ja seega ei saa maakohus jätta võlgniku kaebust menetlemata üksnes põhjendusel, et kohtutäitur ei ole lisatasu otsuse peale esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadanud või seetõttu, et kohtutäitur on menetluse lõpetanud.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus lõpetas võlgniku kaebuse menetluse ning tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Eelmärgitut arvestades ei käsitle ringkonnakohus käesolevas määruses määruskaebuse muid väiteid.
24.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 6 kohaselt kindlaks maakohus.
25.Seoses kohtunik Reet Allikvere eemalviibimisega asendab määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile teda kohtunik Ande Tänav.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.