Andrick Tatler OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (Kadak) 08.07.2016 ja 06.06.2016 otsuste peale täiteasjas nr 008/2015/468
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik/vastustaja): Andrick Tatler OÜ esindajad (registrikood 12601390, aadress Tanni tee 20-2, Tiskre küla, Harku vald, 76916 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post XXX) Puudutatud isik I (kohtutäitur/määruskaebuse esitaja): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX, e-post XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tallinna kohtutäitur Mati Kadak määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 04.02.2019 määrus tühistada ja saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 3).
uueks
Asjaolud ja kaebuse sisu, menetluse käik
1.14.07.2016 esitas Andrick Tatler OÜ (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 08.07.2016 otsusele võlgniku kaebuse läbi 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876 vaatamata jätmise kohta ning kahe 06.06.2016 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 008/2015/468, milles palus eelnimetatud otsuste tühistamist või alternatiivselt vähendada kohtutäituri lisatasu; alternatiivselt ennistada kohtutäituri 06.06.2016 otsuste peale kaebuse esitamise tähtaeg.
2.Kaebuse kohaselt tegi kohtutäitur 06.06.2016 kaks kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2015/468. Mõlema otsusega mõisteti võlgnikult välja kohtutäituri lisatasu 2340 eurot, millele lisandub käibemaks 468 eurot. Lisatasu mõisteti välja seoses kinnistute, asukohaga Vindi 14, Tabasalu alevik, Harku vald ja Vindi 16, Tabasalu alevik, Harku vald, enampakkumisega. Võlgniku hinnangul on lisatasu otsused põhjendamata ja tuleb tühistada või alternatiivselt lisatasusid vähendada. Võlgnik sai lisatasu väljamõistmise otsused kätte 27.06.2016 paarismaja, milles võlgniku juhatuse liige elab, piirdeaiale kinnitatud postkastist. Võlgniku juhatuse liige ei ole pikaaegselt kodust eemal viibinud. Võlgniku juhatuse liikmele käivad perioodikaväljaanded. Võlgniku juhatuse liige ja tema täisealine tütar kontrollivad regulaarselt postkasti.
3.Võlgnik esitas 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsusele 28.06.2016 kaebuse, milles taotles kohtutäiturilt otsuse tühistamist ja alternatiivselt kaebetähtaja ennistamist. Kohtutäitur tegi 08.07.2016 otsuse võlgniku kaebuse tagastamise kohta selle läbi vaatamata jätmise teel, kuna kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt.
4.06.06.2016 lisatasu otsused on põhjendamata. Kohtutäitur on mõlemas otsuses välja mõistnud 3% vara müügihinnast. Nelja enampakkumise korraldamine ei ole tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäituril ei ole KTS § 45 lg 1 teise lause kohaselt õigust nõuda listasu enampakkumise nurjumisel. Aja eest, mil täitemenetlus oli peatunud seoses kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisega, ei saa kohtutäitur listasu nõuda.
5.02.08.2016 määrusega jättis Harju Maakohus võlgniku kaebuse käiguta ja kohustas kõrvaldama sellel esinenud puudused. Mh selgitas maakohus, et ei saa lahendada avaldaja nõudeid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lisatasu vähendamiseks, ka jäi kohtule ebaselgeks, kas kaebus on esitatud kohtutäituri poolt 06.06.2016 tehtud mõlema lisatasu otsuse peale.
6.03.08.2016 esitatud kaebuse täpsustuse kohaselt palus võlgnik tühistada kohtutäituri 08.07.2016 otsuse ja 06.06.2016 otsuse lisatasu väljamõistmise kohta üksnes seoses kinnisasjaga Vindi 14 ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
7.02.09.2016 määrusega algatas Harju Maakohus kaebuse alusel hagita menetluse. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
8.Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata,, juhul kui kohus peab vajalikuks kaebus läbi vaadata. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsused toimetati kätte postkasti panekuga võlgniku registrijärgsele aadressile 15.06.2016. Nimetatud aadress on nii võlgniku juriidiline aadress kui ka tema juhatuse liikme kodune aadress. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta sai otsuse kätte alles 27.06.2016. Kaebus tuleb lugeda esitatuks hilinenult. Kui kohus leiab, et kaebus on tähtaegne, siis on kohtutäituri tasu välja mõistetud põhjendatult. Kinnistu müümiseks alates vara arestimisest on kohtutäitur korraldanud kokku 4 enampakkumist, kordusenampakkumistel eelnes kohtutäituri poolt vara korduv ümberhindamine. Kaebuse esitaja on igati neid takistanud, vaidlustades kohtutäituri toimingud ligikaudu aasta vältel. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876
9.Sissenõudja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Võlgnik ei ole tõendanud, et kohtutäituri otsuseid ei toimetatud talle kätte 15.06.2016 või et sai otsuse kätte alles 27.06.2016. Kohtutäituri lisatasu on välja mõistetud põhjendatult ja kohtutäitur on seda ka põhjendanud, olles läbi viinud 4 enampakkumist, kaebuse esitaja on igati neid takistanud, vaidlustades kohtutäituri toimingud ligikaudu aasta vältel. Menetluse edasine käik
10.20.04.2017 toimus Harju Maakohtus istung, milles kohus sedastas, et võlgnik on vaidlustanud kaks kohtutäituri otsust, üks on lisatasu otsus ja teine on kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus. Võlgnik selgitas, et täitemenetlus on lõpetatud. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse lõpetamise otsust ei ole vaidlustatud, menetlus oli lõpetatud juba võlgniku tähtaja ennistamise taotluse esitamisel, lisatasu on makstud ja tulemist kinni peetud.
11.Harju Maakohus rahuldas 22.05.2017 määrusega võlgniku kaebuse osaliselt, tunnistades seadusevastaseks kohtutäituri 08.07.2016 otsuse täiteasjas nr 008/2015/468 osas, milles kohtutäitur ei lahendanud võlgniku taotlust tähtaja ennistamiseks ning lõpetas võlgniku poolt kohtutäituri 06.06.2016 otsuste peale täiteasjas nr 008/2015/468 esitatud kaebuse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et lisatasu otsuse postkasti panekuga tuleb dokument võlgnikule kättetoimetatuks lugeda alates 15.06.2016, kaebuse kohtutäiturile esitamise tähtaeg möödus 27.06.2016 ja seega on võlgnik kaebuse esitanud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kuivõrd kohtutäituri 08.07.2016 kiri ei sisalda otsustust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas, on õigeaegselt esitatud tähtaja ennistamise taotluse lahendamata jätmine seadusevastane. Kuna kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 12.07.2016 otsusega, ei ole kohtutäituri poolt tähtaja ennistamise taotluse uus läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine võimalik. Täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole võimalik rakendada kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise kohtuvälist korda, mistõttu lõpetas maakohus menetluse TsMS § 428 lg 1 p 1 järgi osas, milles kaebus esitati 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuste peale.
12.Võlgnik esitas Harju Maakohtu 22.05.2017 määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määruskaebus rahuldada; tühistada kohtutäituri 08.07.2016 otsus ja kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsus, menetluskulud kohtutäiturilt välja mõista.
13.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.08.2017 määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 22.05.2017 määruse osas, milles maakohus lõpetas kaebuse menetluse ning saatis asja kaebuse menetlemiseks tagasi maakohtule. Muus osas jättis ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, mis seondusid 06.06.2016 lisatasu otsuste kättetoimetamise ja võlgniku tähtaja ennistamise taotluse lahendamata jätmise seadusevastasuse tuvastamisega. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik lahendamata taotluse läbivaatamine. Lisaks ei jaganud ringkonnakohus maakohtu seisukohta ka lisatasu otsuste läbivaatamise võimalikkuse osas. Riigikohtu määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09 seisukohtade alusel leidis ringkonnakohus, et TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1 teine lause) on läbitud ja seega ei saa maakohus jätta võlgniku kaebust menetlemata üksnes põhjendusel, et kohtutäitur ei ole lisatasu otsuse peale
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876 esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadanud või seetõttu, et kohtutäitur on menetluse lõpetanud. Maakohtu määrus
14.Harju Maakohus rahuldas 04.02.2019 määrusega võlgniku kaebuse, tühistas kohtutäituri 06.06.2016 otsused (kaks kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust seoses kinnistute asukohaga Vindi 14, Tabasalu alevik, Harku vald ja Vindi 16, Tabasalu alevik, Harku vald, enampakkumisega) täiteasjas nr 008/2015/468, jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
15.Määruse põhjenduste kohaselt lähtus maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2017 määrusest ning selle põhjenduste punktist 22. Maakohus märkis, et kohus on tunnistanud seadusevastaseks tähtaja ennistamise taotluse lahendamata jätmise kohtutäituri poolt ning kuna ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda võlgniku poolt kohtueelne menetlus läbituks tähendab see, et kohus peab lahendama võlgniku kaebuse kohtutäituri lisatasu otsuste peale sisuliselt.
16.Otsuste tegemise ajal kehtinud KTS § 45 lg 1 sätestas, et enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast.
17.KTS § 45 lg 1 järgi lisatasu määramise eeldusteks on lisaks KTS § 45 lõikes 1 kirjeldatud eeltingimustele korraldatud enampakkumise või tulemi jaotamise tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega. Seejuures ei ole mitme enampakkumise korraldamine üldjuhul erandlik asjaolu. Kordusenampakkumiste põhjus peab olema selge ja kontrollitav. Kohtutäitur peab otsuse näitama kohtulikult kontrollitavalt need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andsid talle aluse nõuda lisatasu, sh põhjendused KTS § 45 lg 1 „kuni 3%“ kaalutlusruumi kohaldamise kohta (vt ka Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 23-25).
18.Kohtu hinnangul on arestimisel määratud asja hinna vaidlustamine võlgniku poolt täitemenetluses tavaline. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsustest, miks tuleb enampakkumiste nurjumist lugeda erandlikuks või tavapärasest ajamahukamaks. Seejuures ei nähtu otsustest kohtutäituri poolt tehtud toimingute ligikaudset ajalist mahtu. Otsustest ei nähtu, miks on kohtutäitur lisatasu määrana kohaldanud 3%. Kohus oli seisukohal, et vaidlustatud otsuses sisalduvad põhjendused on formaalsed ning ei kajasta kohtutäituri diskretsiooniotsuse teostamist lisatasu väljamõistmisel. Vaidlustatud otsused ei sisalda erandlike asjaolude kirjeldust, mis konkreetses täiteasjas andsid kohtutäiturile alusel nõuda lisatasu. Määruskaebus
19.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
20.Määruskaebuse kohaselt on maakohus õigusvastaselt tühistanud kohtutäituri lisatasu otsused, rikkudes TsMS § 436 lg 1.
21.Maakohus tuvastas 22.05.2017 kohtumääruses, et võlgnik esitas lisatasu väljamõistmise otsuse peale kohtutäiturile kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus sedastas 21.08.2017 kohtumääruse p-s 21, et nõustub
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876 maakohtu põhjendustega, mis seonduvad 06.06.2016 lisatasu otsuste kättetoimetamisega. Seega kaotas võlgnik tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 ka õiguse tugineda asjaoludele, millele ta tugines kohtule esitatud kaebuses, nõudes lisatasu otsuste tühistamist, millest tulenevalt ei saa võlgnik kohtutäituri lisatasu otsuseid enam vaidlustada.
22.Maakohus tugineb ekslikult ringkonnakohtu lahendis toodud viitele, justkui oleks kohtul olnud õigus lahendada võlgniku kaebust kohtutäituri lisatasu otsustele põhjusel, et kuivõrd kohtutäitur jättis võlgniku taotluse kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata, on võlgnik teinud kõik, et läbida kohtueelne menetlus. Nimetatud põhimõtet oleks kohus saanud kohaldada juhul, kui võlgnik oleks kohtutäiturile esitanud kaebuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning kohtutäitur oleks jätnud nimetatud kaebuse läbi vaatamata.
23.Kohtutäitur eksis, jättes lahendamata võlgniku taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Nimetatud eksimuse maakohus tuvastas ja nimetatud taotlust oleks maakohus saanud kohtutäiturit kohustada lahendama. Võlgnikul oli õigus kohtus vaidlustada vaid kohtutäituri poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamata jätmist ja nõuda kohtutäituri kohustamist nimetatud kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa otsust teha kohtutäituri eest.
24.Kohus väljus menetluslike õiguste piiridest ja lahendas võlgniku kaebuse kohtutäituri lisatasu otsuste tühistamiseks. Olukorras, kus isik kohustuslikus kohtueelses menetluses kaotab oma kaebeõiguse, ei saa kohus hakata nimetatud õigust sisuliselt rahuldama. Seega tühistas maakohus põhjendamatult ja õigusvastaselt kohtutäituri lisatasu otsused.
25.Maakohus väljus ka kaebuse piiridest osas, milles maakohus tühistas mõlemad kohtutäituri lisatasu otsused, rikkudes TsMS §-i 439. Võlgnik vaidlustas kohtutäiturile (hilinenult) ainult ühe, esimese kohtutäituri lisatasu otsuse Vindi 14 asuva kinnisasja enampakkumisest tulenevalt. Avaldaja poolt kohtumenetlusse esitatud nõuete hulgas ei olnud nõuet tühistada mõlemad kohtutäituri lisatasu otsused.
26.Isegi, kui maakohtul oleks olnud õigus lahendada kaebust kohtutäituri ühe lisatasu otsuse osas, on kohus põhjendamatult otsuse tühistanud ja mitte kaalunud lisatasu suuruse vähendamist, millise nõude võlgnik algselt kohtule ka esitas, ent mille lahendamisest kohus keeldus.
27.Maakohtu argumendid kohtutäituri lisatasu otsuste tühistamisel määruse p-s 8 on puudulikud ja otsuste tühistamine on sisuliselt jäänud põhjendamata. Vaidlustatud lisatasu otsuse (Vindi 14 kinnisasja enampakkumise osas) tingis käesoleval juhul enampakkumiste kogumi ajaline kulukus, mis on välja toodud ka lisatasu otsuses. Kohtutäitur oli sunnitud korraldama neli enampakkumist, millest kolm nurjusid, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ega ei esitatud ühtegi kirjalikku pakkumist. Lisaks eelnes kordusenampakkumistele kohtutäituri poolt korduv vara ümberhindamine, mis on samuti ajamahukas tegevus. Samuti venis kinnisasja müük võlgniku poolt kinnistu arestimise hinna pahauskse ja tulemusteta vaidlustamise tõttu kuni Riigikohtuni, mis oli kohtutäituri jaoks ka põhjendamatult ajamahukas tegevus, mistõttu on kohtutäituri määratud lisatasu suurus põhjendatud. Seega on vaidlusaluse lisatasu otsus põhjendatud enampakkumiste ajalise kulukuse ning kohtutäituri toimingute rohkuse tõttu ning kordusenampakkumiste põhjus on selge ja kontrollitav.
Menetluse edasine käik
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus sissenõudjal ja võlgnikul esitada seisukohad.
29.Sissenõudja leidis, et määruskaebus on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb tühistada ning võlgniku kaebus rahuldamata jätta. Sissenõudja nõustus määruskaebuse esitaja seisukohtadega.
30.Võlgnik leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, menetluskulud kohtutäiturilt välja mõista. Kohtutäitur ei arvesta TSM §-s 217 lg 2 sätestatuga ega ka maa ja ringkonnakohtu varasemates määrustes esitatud seisukohtadega, et kohtutäituri tegevus vastustaja esitatud tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata jätmisel on tunnistatud seadusevastaseks; ringkonnakohtu lahendi kohaselt on kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt TSM §-s 217 lg 1 sätestatule läbitud. Sisuliselt on maa- ja ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaja ennistatuks lugenud. Maakohus ei ole 04.02.2019 määrust tehes väljunud kaebuse piiridest. Määruskaebuse esitaja ei ole varasemas menetluses vaidlustanud maakohtu 22.05.2017 määrust, sh osas, millega lõpetati kahe lisatasu väljamõistmise otsuse menetlemine. Ka ringkonnakohus on 21.08.2017 määruses leidnud, et kohtud menetlevad vastustaja esitatud kaebust, mille esemeks on kaks kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust. Kohtutäitur möönab ka ise, et vastustaja on menetluses loobunud alternatiivselt esitatud nõudest lisatasu vähendamiseks ja esitas menetluses nõude lisatasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks. Seega ei olnud esimese astme kohtul kohustust kaaluda lisatasu vähendamist. Võlgnik kordas varasemaid seisukohti kohtutäituri lisatasu väljamõistmise põhjendamatuse kohta.
31.Harju Maakohus määras asjas enne määruskaebuse lahendamist ärakuulamise 18.06.2019, kuna leidis, et võib olla teinud menetlusliku vea, kuulamata menetlusosalisi enne kaebuse uut lahendamist ära. Võlgnik selgitas, et on tõsi, et vaidlustas ainult ühe lisatasu väljamõistmise otsuse ning asjaolu, et tegemist on erinevate kinnistute enampakkumisega seotud otsustega, märgati hiljem. Kohtutäitur ja sissenõudja leidsid, et kui nõuet ei ole teise lisatasu otsusega seonduvalt esitatud, ei saa seda ka läbi vaadata. Võlgnik leidis, et ringkonnakohus on varasemal tuvastanud, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud ja maakohus saab teha asjas sisulise otsuse. Kohtutäitur leidis, et kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole läbitud ja kõigepealt tuleks kohustada kohtutäiturit tähtaja ennistamise taotlust uuesti läbi vaatama. Sissenõudja nõustus kohtutäituriga, see tuleneb ringkonnakohtu määruse punktist 21. Kohtutäitur leidis, et analoogselt pankrotihalduri tasuga peaks saama kohus ka kohtutäituri tasu vähendada. Samas, kui kohus tühistab lisatasu otsused, siis selles täitemenetluses kohtutäitur enam uusi otsuseid teha ei saa. Kohtu hinnangul ei ole määruskaebuse lahendamine soovitud viisil täies mahus võimalik.
32.Harju Maakohus jättis määruskaebuse 26.06.2019 määrusega rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
33.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebuse märgib ringkonnakohus järgnevat.
34.Käesolevas asjas vaieldakse nii selle üle, kas maakohus võis avaldaja kaebuse sisuliselt lahendada kui ka selle üle, kas maakohus on kaebust menetledes jäänud selle piiridesse. Kohtutäitur ja sissenõudja on sealjuures seisukohal, et maakohtul ei olnud
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876 õigust kaebust sisuliselt lahendada, ka on kohus väljunud kaebuse piiridest. Võlgnik seevastu leiab, et maakohtu tegevus on seaduslik.
35.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga esmalt selles, et vaidlustatud määruse tegemisel on maakohus ületanud kaebuse piire.
36.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 463 lg 2 tulenevalt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
37.Riigikohtu seisukohtade kohaselt on kohus hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõuetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.04.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 14).
38.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 14.07.2016 maakohtule kaebuse, milles palus mh nii kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuste kui kohtutäituri 08.07.2016 otsuse tühistamist (I kd, tlk 1). 03.08.2016 menetlusdokumendis selgitas avaldaja maakohtule, et taotleb ainult kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse, seoses kinnisasjaga nr 12629302 asukohaga Vindi 14, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa ja kohtutäituri 08.07.2016 otsuse tühistamist (I kd, tlk 45). Nimetatud nõuete alusel on maakohus asja menetluse ka algatanud (I kd, tlk 51). Määruskaebusmenetluses toimunud ärakuulamisel möönis avaldaja, et kaebus esitati ühe lisatasu väljamõistmise otsuse peale (V kd, tlk 136 pöördel).
39.Tuginedes eeltoodule on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtu menetluses ei ole olnud avaldaja nõuet tühistada mõlemad kohtutäituri lisatasu otsused. Võlgniku väide, et määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust, sh osas, millega lõpetati kahe lisatasu väljamõistmise otsuse menetlemine, on asjakohatu, kuna see ei loo kohtule õiguslikku alust teise lisatasu väljamõistmise otsuse menetlemiseks, kui kohus seda menetlusse võtnud pole. Võlgnik on määruskaebusmenetluses toimunud ärakuulamisel ju ise ka tunnistanud, et lisatasu otsustest vaidlustati vaid üks. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et tühistades ebaseaduslikult kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse seonduvalt kinnisasjaga asukohaga Vindi 16, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa, on maakohus rikkunud TsMS §-i 439, mistõttu kuulub vaidlustatud määrus nimetatud osas tühistamisele.
40.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus ei saanud kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse seoses kinnisasjaga nr 12629302 asukohaga Vindi 14, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa osas teha sisulist otsustust, mida põhjendab alljärgnevalt.
41.Ringkonnakohtu 21.08.2017 määruse jõustumise järgselt oli menetluslik olukord järgmine: maakohtu 22.05.2017 määrus oli jõustunud osas, milles kohus tunnistas seadusevastaseks kohtutäituri 08.07.2016 otsuse ning muus osas tuli maakohtul avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata. Kuna maakohus oli avaldajale selgitanud, et ei saa esialgses, so 14.07.2016 esitatud kaebuses sisalduvat alternatiivset nõuet kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaadata (I kd, tlk 41), millist nõuet avaldaja ka enam ei esitanud, tähendas eelnev, et kaebuse uueks menetlemise hetkeks oli ennistunud olukord, milles ootab lahendamist avaldaja poolt kohtutäiturile 28.06.2016 esitatud kaebuses sisalduva tähtaja ennistamise taotlus (I kd, tlk 15).
42.Ringkonnakohus andis 21.08.2017 määruse põhjenduste punktis 21 mh juhise, et maakohtu järeldus, et täitemenetluse lõppemise tõttu ei saa kohtutäitur lahendamata taotlusi läbi vaadata, on vale. Kuigi ringkonnakohus on õigusliku aluse märkimata jätnud, on nimetatud seisukoht põhimõtteliselt õige.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876
43.KTS § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 2 kohaselt saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
44.Analoogses sõnastuses kehtisid viidatud sätted ka avaldaja poolt kohtutäiturile 28.06.2016 kaebuse esitamise hetkel.
45.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd TMS § 49, mis reguleerib täitemenetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, ei sätesta ega sätestanud ka kohtutäiturile 28.06.2016 kaebuse esitamisel, et täitemenetluse lõpetamisega lõpeks TMS §-s 217 sätestatud täitemenetluse osalise kaebeõigus kohtutäituri otsustele või tegevusele, on kohtutäituril võimalik talle avaldaja poolt 28.06.2016 esitatud kaebuses sisalduv kaebuse tähtaja ennistamise taotlus sisuliselt läbi vaadata. Kuivõrd TMS § 217 lg-st 2 tulenevalt vaatab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esimesena läbi kohtutäitur, mida kohtutäitur praeguses asjas teinud ei ole, saab maakohus kohtutäiturit selleks kohustada TMS § 217 lg 7 alusel.
46.Ringkonnakohus rõhutab, et kohtud ei ole käesolevas asjas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust eelnevalt lahendanud. Ringkonnakohus ei saanud seda teha TMS § 217 lg-s 2 sätestatud edasikaebeõiguse piirangu tõttu, maakohus aga seetõttu, et puudus kohtutäituri otsus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta.
47.Kohtutäituri otsusest kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalikkuse osas sõltub ka asja edasine menetlemine. Juhul, kui kohtutäitur jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, on võlgnikul õigus kaevata maakohtule. Kui maakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, ei ole selline määrus TMS § 217 lg-st 2 tulenevalt edasikaevatav, mis tähendab omakorda, et avaldaja kaebust 06.06.2016 lisatasu otsusele ei ole võimalik sisuliselt lahendada. Kui maakohus aga ei nõustu kohtutäituri otsusega ning kaebuse esitamise tähtaja ise ennistab, saab kohus kaebuse sisuliselt lahendada, lähtudes ringkonnakohtu varasema määruse põhjenduste punktis 22 toodud seisukohast, et lisatasu otsusega seonduvalt on võlgnik kohtueelse menetluse läbinud. Maakohtul tuleb siis arvestada kohtutäituri ja ka sissenõudja poolt käesolevas menetluses esitatud sisuliste seisukohtadega lisatasu väljamõistmise põhjendatuse osas.
48.Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selleski, et maakohus on kohtutäituri 06.06.2016 lisatasu väljamõistmise otsuse, seoses kinnisasjaga nr 12629302 asukohaga Vindi 14, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa, õigusvastaselt tühistanud. Arvestades eeltoodut tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ka ülejäänud osas.
49.Toodust tulenevalt puudub vajadus vaidlustatud määrust hinnata seonduvalt määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on jätnud lisatasu otsuse tühistamise sisuliselt põhjendamata. Määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule seonduvalt lisatasu suuruse vähendamise kaalumata jätmisega on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatud, arvestades, et maakohtu menetluses ei ole vastavat nõuet olnudki.
50.Kuivõrd küsimuse sellest, kas avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata, saab maakohus lahendada alles seejärel, kui on lahendatud küsimus 28.06.2016 kaebuse esitamise
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-10876 tähtaja ennistamise võimalikkuse kohta, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata osas, milles kohtutäitur soovib avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist. Menetluskulude jaotus
51.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Edasikaebeõigus
52.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 3, kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat lahendit (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.