Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2007, Tallinn
Tsiviilasi
AS Pruss (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) ja OÜ Balti Realiseerimiskeskus vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja tühise tehingu alusel saadu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Pruss (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised
Hageja AS Pruss (pankrotis, reg. kood xxxxxxxxxx, asukoht x), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, reg. kood xxxxxxxx, asukoht x); esindaja vandeadvokaat Arne Ots Kostja Balti Realiseerimiskeskus OÜ (reg. kood xxxxxxxx, asukoht x), esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Resolutsioon
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16.03.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, arvestades ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
2.Välja mõista AS-lt Pruss (pankrotis) 29 594 (kakskümmend üheksa tuhat viissada üheksakümmend neli) krooni ja 40 senti apellatsiooniastme õigusabikulu Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
1.1990 asutati masinatööstusettevõte AS Corbex Engineering, mis tegeles muuhulgas teehöövlite tootmisega. Alates 1995 tellis Maanteeamet Eesti Vabariigi avalike teede korrashoiuks AS-lt Corbex Engineering teehöövleid. 27.01.1997 kuulutas Rapla Maakohus välja AS-i Corbex Engineering pankroti. AS Corbex Engineering pankrotihalduriks määrati Andres Hermet.
2.24.07.1997 andis Teede-ja Sideministeerium volituse, millega kooskõlastas Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmuse poolt Hansa Liisingu Inkasso OÜ poolt ostetava pankrotistunud AS Corbex Engineering tervikvara kapitalirendilepingu sõlmimise.
3.28.07.1997 sõlmisid Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) ja Hansa Liisingu Inkasso OÜ (alates 29.04.1998 OÜ Balti Realiseerimiskeskus) kapitalirendilepingu nr 0797, mille kohaselt Hansa Liisingu Inkasso OÜ kohustus ostma AS Corbex Engineering (pankrotis) tervikvara vastavalt kapitalirendilepingu lisale nr 4, seal hulgas hooned kui vallasasjad, masinad ja seadmed, ning andma selle vara Maanteeametile rendile väljaostuõigusega (p 2.6, 2.6.1, 14.3) ja allrendiõigusega (p 4.4). Kapitalirendilepingus on vara müüja AS Corbex Engineering esindajana nimetatud pankrotihaldur Andres Hermet.
4.25.08.1997 sõlmisid Maanteeamet ja hageja kapitalirendilepingu, mille kohaselt Maanteeamet andis Hansa Liisingu Inkasso OÜ-lt kapitalirendilepingu alusel renditava vara hagejale allrendile ja viimane oli kohustatud tasuma rendimakseid Hansa Liisingu Inkasso OÜ-le. Allrendilepingus nähti hagejale ette teatud eeltingimuste (riik saab vara omanikuks ja hageja on tasunud kõik rendimaksed) saabumisel vara väljaostuõigus (p III 2, p VI).
5.18.02.2004 kirjaga nr 1310010-070/168 teatas OÜ Balti Realiseerimiskeskus (BRC), et kapitalirendilepingu järgsed liisinguandja õigused ja kohustused on läinud üle AS-le Hansa Liising Eesti vastavalt nimetatud isikute vahel 26.01.2004 sõlmitud müügilepingule ja asjaõiguslepingule ning 30.01.2004 sõlmitud müügilepingule nr 30012004. BRC palus edaspidi rendimaksed tasuda AS-le Hansa Liising.
6.18.03.2004 saatis hageja Maanteeametile avalduse, milles tegi ettepaneku lõpetada allrendileping ennetähtaegselt vastastikusel kokkuleppel. Hageja märkis avalduses, et allrendilepingu lõpetamise eeldusena loobub ta vara ennetähtaegse väljaostmise õigusest ning loovutab selle õiguse vallasvara osas OÜ-le Corbex ja kinnisvara osas OÜ-le NordikCenter.
7.31.03.2004 allkirjastasid hageja ja Maanteeamet allrendilepingu lisa nr 6, mille kohaselt pooled lugesid allrendilepingu lõpetatuks alates 31.03.2004. Pooled kinnitasid, et nad ei oma lepingu täitmise suhtes vastastikuseid pretensioone.
8.01.04.2004 sõlmisid AS Hansa Liising Eesti, Maanteeamet ja vastavalt OÜ NordikCenter ning OÜ Corbex kokkulepped varade üleandmise-vastuvõtmise ning kapitalirendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise kohta.
9.20.12.2004 kuulutas Rapla Maakohus välja hageja pankroti. Võlausaldajate üldkoosolek kinnitas pankrotihalduriks Andres Hermeti.
10.27.12.2005 esitas hageja BRC ja Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu hagi, milles taotles 25.08.1997 sõlmitud allrendilepingu tühisuse tuvastamist tsiviilõiguslikel alustel, sest leidis, et allrendilepingu sõlmimisel on Maanteeameti peadirektor ületanud oma pädevust, leping ei vasta seadusest tulenevale notariaalsele vorminõudele, lepingu sõlmimisel on rikutud riigivara võõrandamise korda ning leping on tehing kolmanda isiku kasuks, näilik, teeseldud ning heade kommetega vastuolus. Hageja osundas, et tema
2(5)
eesmärk on nõuda või võita tagasi võlgniku vara pankrotivara hulka ning allrendileping võib olla ka tagasivõidetav pankrotiseaduse (PankrS) alusel. Hageja esitas ka üksnes BRC vastu suunatud rahalise restitutsiooninõude summas 17 743 439 krooni (allrendilepingu alusel tehtud maksete kogusumma).
11.Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et hageja poolt vaidlustatud tehing kehtib, selle tühisuse tunnustamiseks või kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, hagejal ei ole nõudeid kostjate vastu ja kui rahaline nõue eksisteerikski, oleks see aegunud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
12.Kohus jättis hagi rahuldamata. Kui asuda seisukohale, et vaidlustatud tehing on tühine ja kostja peaks hagetava summa alusetu rikastumise sätete alusel tagastama, siis oleks nõue kehtiva TsÜS § 151 lg 1 ja võlaõiguse rakendusseaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 kohaselt alates 01.07.2005 aegunud. Hageja õiguste rikkumine kostjate poolt ei ole tõendatud ja hagejal ei ole nõuet kummagi kostja vastu. Hageja ei ole viidanud ühelegi PankrS § 109 lg-s 1 ettenähtud vara tagasivõitmise alusele, mistõttu puudub ka kohtul võimalus vastavate nõuete kontrollimiseks.
13.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et pankrotivõlgniku vara tagasinõudmiseks esitatud hagi tuleb käsitleda kui seadusest tulenevat nõuet, millele laieneb kehtiva TSÜS § 149 ettenähtud kümneaastane aegumistähtaeg. Kui ei esine aluseid vara tagasivõitmiseks, siis saab haldur pankrotivõlgniku esindajana nõuda võlgniku vara pankrotivarasse vaid konkreetsetel tsiviilõiguslikel alustel, mitte aga üldise viitega PankrS § 108 lg-le 2. Viimane sätestab halduri õiguse ja kohustuse vara tagasi nõuda, hagi aegumise tähtaeg saab oleneda aga vaid iga konkreetse nõude alusest.
14.Kohus ei nõustunud hageja põhjendustega riigivaraseaduse (RVS) rikkumise kohta Eesti Vabariigi poolt. 28.07.1997 ega 25.08.1997 kapitalirendilepingutest ei nähtu, et Eesti Vabariik oleks saanud AS Corbex Engineering pankrotivara omanikuks ja Maanteeamet selle vara osas riigivara valitsejaks. RVS § 1 kohaselt määrab sama seadus kindlaks riigi omandis oleva vara (riigivara) valitsemise alused ja § 2 lg 1 kohaselt on riigivara riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara. Maanteeameti peadirektor oli volitatud esindama riiki mõlema lepingu sõlmimisel Teede- ja Sideministeeriumi poolt 24.07.1997 antud volituse alusel Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 1 kohaselt.
15.Allrendileping ei pidanud olema notariaalselt tõestatud ega ole seepärast tühine eelmise TsÜS § 93 lg 3 järgi. Nii 28.07.1997 kui ka 25.08.1997 lepingu suhtes kohaldub kuni 01.07.2002 kehtinud rendiseadus, mis lepingutele vorminõudeid ei kehtestanud.
16.Hageja põhjendused on tervikuna vastuolulised. Vaidlustatud leping on loetud esmalt algusest peale tühiseks headele kommetele ja seadusele mittevastavuse tõttu, seejärel näilisuse tõttu ja lõpuks teeselduse tõttu tulenevalt eelmise TsÜS § 70 lg-st 2. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.AS Pruss (pankrotis) palub otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.
18.Käesoleval juhul ei oma poolte poolt allrendilepingu täitmine tehingu kehtivuse küsimuses tähendust. Asja lahendamisel tuleb tehingu tegemise ja selle tühisuse asjaolude hindamisel arvestada, et tehingu tühisuse tuvastamise nõude on esitanud pankrotihaldur pankroti võlausaldajate huvide kaitseks pankrotivara suurendamiseks. Seega ei ole asja lahendamisel niivõrd oluline hageja kui tehingu poole tahe tehingu tegemisel kuivõrd tehingu kehtivus.
19.Hagis esitatud nõuete näol on otseselt tegemist seadusest tulenevate nõuetega, mille puhul kohaldatakse 10 aastast aegumistähtaega. Hageja esitas hagi allrendilepingu tühisuse tuvastamiseks PankrS-s ja TsÜS-s toodud alustel ning nimetatud tehingu tühisuse
3(5)
tuvastamisel hageja poolt tasutud rendimaksete kui alusetult omandatu TsK § 172 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel tagasi nõudmiseks. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega juhul kui isik leiab, et tehing, mille pooleks ta oli, on seadusest tuleneval alusel tühine ning kohus tehingu tühisuse ka tuvastab, on isikul õigus nõuda alusetult üleantu tagasi. Ei ole võimalik, et nõue tühise tehingu alusel üleantu tagasi saamiseks aegub enne kui kohus on jõudnud menetluses tehingu tühisuse tuvastada.
20.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕSRS § 13 lg 6 alusel pidi ehitise või selle osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 93 lg 3 sätestas, et seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine.
21.Asja materjalide hulgas puuduvad tõendid ja muud alused, mille põhjal maakohus saanuks asuda seisukohale, et Maanteeameti peadirektoril oli pädevus ja õigus Eesti Vabariigi esindamiseks ka allrendilepingu sõlmimisel. Kostjad esitasid Teede- ja Sideministeeriumi volikirja, milles ministeerium kooskõlastab Maanteeameti peadirektori poolt Hansa Liisingu Inkasso OÜ ostetava pankrotistunud AS Corbex Engineering tervikvara kapitalirendilepingu sõlmimise. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et Teede- ja Sideministeerium oleks Maanteeameti peadirektorile andnud volituse Allrendilepingu sõlmimiseks AS-ga Pruss (pankrotis).
22.Isegi juhul kui Teede- ja Sideministeeriumi poolt oleks Maanteeameti peadirektorile vastav volikiri antud, oleks see tühine. RVS § 29 lg 1 sätestab, et riigile kuuluva kinnisvara müügi (mille alla kuulub vastavalt RVS § 42 lg 1 alusel ehitiste kui vallasvara käive) otsustab valitsusasutuste puhul Vabariigi Valitsus riigivara valitseja ettepanekul. Seega saanuks allrendilepingu sõlmimisel olla tehingu pooleks Eesti Vabariik Teede- ja Sideministeeriumi kaudu. Valitsusasutustel ei ole õigust nende ainupädevusse antud õigusi ja kohustusi anda üle muudele riigiasutustele.
23.Kohus on põhjendamatult lugenud hagi põhjendusi vastuoluliseks. Kuna seadust kohaldab kohus, siis hageja palus kohtul tuvastada allrendilepingu tühisus TsÜS-is kirjeldatud alternatiivsetel alustel. Vastustaja seisukoht
24.Eesti Vabariik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus on lõppjärelduses õige ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.
26.Hageja nõuab allrendilepingu tühisuse tunnustamist ja tühise lepingu alusel rendimaksetena ajavahemikul 01.09.1997 kuni 05.11.2002 üle antud summade tagastamist BRC-lt. Kostjad leidsid, et hageja rahaline nõue on aegunud ja seetõttu puudub hagejal õiguslik huvi tehingu tühisuse tuvastamise vastu. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga.
27.Esitatud nõue tühise tehingu alusel üleantud summade tagastamiseks on kehtiva õiguse kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue, mis aegub varasema kümne aasta asemel kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust
4(5)
rikastumisest tulenev nõue. Vaidlust ei ole selles, et nii hageja kui hageja pankrotihaldur, kes nii allrendilepingu kui sellele eelnenud kapitalirendilepingu sõlmimise ajal tegutses OÜ Gorbex Engineering (pankrotis) pankrotihaldurina, on kõnealuste tehingute tegemisest peale olnud teadlikud vaidlusaluse õigussuhte asjaoludest, sh asjaoludest, mille alusel on allrendileping hageja väitel tühine. Seega aegus hageja nõue VÕS RS § 9 lg 2 ja TsÜS § 151 lg 1 kohaselt hiljemalt 05.11.2005, mil möödus kolm aastat viimasest rendimaksest.
28.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et hageja rahalise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat. Pankrotivõlgnikul on õigus esitada pankrotiõiguslikke vara tagasivõitmise nõudeid pankrotiseaduses sätestatud alustel ja tähtaegadel. Samuti on pankrotivõlgnikul õigus nõuda vara tagasi tsiviilõiguses sätestatud alustel ja tähtaegadel. Tsiviilõigusel põhinevate nõuete aegumistähtaegade algus ei seondu pankrotimenetluse algatamise või pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 108 lg 2 ei sätesta iseseisvat alust vara tagasinõudmiseks, nagu apellant on väitnud, vaid selles sättes osundatakse ka muudele vara tagasinõudmise võimalustele, mida pankrotiseaduses ei käsitleta. Seadusest tulenevate nõuete kümne aastane aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kohaldatav vaid juhtudel, kui seadusest ei tulene teisiti. Erinevate seadusest tulenevate tsiviilõiguslike nõuete puhul on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtajad. Hageja poolt esitatud alusetul rikastumisel põhineva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Tsiviilõigusliku nõude aegumistähtaja pikkus ei olene sellest, kas nõude esitab pankrotistunud või maksejõuline isik. Pankrotimenetluse alustamisega ei hakka tsiviilõigusel põhinevate nõuete aegumistähtajad uuesti kulgema.
29.Tehing on tühine ja algusest peale kehtetu sõltumata sellest, kas tühisus on kohtu poolt tuvastatud või mitte. Kui tagasinõude esitamisel ei järgita seaduses sätestatud aegumistähtaegu, on võimalik, et tehingu tühisust saab kohus tuvastada, üleantut aga enam aegumise tõttu tagasi nõuda ei saa.
30.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käesoleval juhul on hageja nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks esitatud õigusliku huviga saada tagasi tühise tehingu alusel üleantu. Muule õiguslikule huvile tehingu tühisuse tuvastamise vastu ei ole hageja viidanud. Seega tuli hageja nõue allrendilepingu tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata juba sel põhjusel, et hagejal puudub selle tuvastamiseks õiguslik huvi. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata olenemata hageja poolt esile toodud tehingu tühisuse aluste olemasolu või puudumisest, siis menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt tsiviilkolleegium neid ei käsitle.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kannab apellatsioonimenetluse kohtukulu kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel apellant. Vastustaja taotleb õigusabikulu väljamõistmist summas 29 594,40 krooni. Tsiviilkolleegium leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga ning taotlus tuleb rahuldada.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.