Tsiviilasi nr 2-07-5603
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
T.R. hagi Korteriühistu X 15 vastu 12.06.2007 üldkoosoleku invaparkimiskoha otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja T.R. esindaja adv Kaljo Kuusmaa, asukoht Aleksandri 1-2, Tartu; kostja KÜ X 15 kostja seaduslik esindaja juhatuse esimees Tiina Mark; kostja lepinguline esindaja Armand Mark, asukoht Turu 17-21, 51004 Tartu.
esindajad
Kohtuistungi aeg
27. september 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata T.R. hagi Korteriühistu X 15 vastu 12.06.2007 üldkoosoleku invaparkimiskoha otsuse tühistamiseks. Korteriühistu X 15 menetluskulud jätta T.R. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on KÜ X 15 liige ja omab aadressil X pst 15-31 korteriomandit. Hageja on sügava puudega, kasutades liikumiseks ratastooli. Liikumiseks väljaspool korterit vajab hageja invatransporti. 2003.a taotles hageja endale kui invaliidile elamu III sissepääsu ees invaparkimiskohta. Hageja taotlus rahuldati ning T. R
anti see õigus kohustusega oma kuludega parkimiskoht märgistada ja hooldada. 30.11.2006 toimus KÜ X 15 üldkoosolek, kus otsustati piirata invamärgistusega parkimisala kasutusaega kella 8.00-st 18.00-ni. Hageja vaidlustas 13.02.2007 üldkoosoleku sellekohase otsuse. 12.06.2007 toimus KÜ X 15 üldkoosoleku korduskoosolek, mille päevakorrapunkt 9 järgi arutati veel kord T. R eraldatud invaparkimiskoha kasutamise ajalise piirangu küsimust. Üldkoosoleku otsusega jäeti kehtima invaparkimiskoha tähistuse kehtivuse ajaline piirang 8.00-st 18.00-ni. Hageja muutis hagi eset, vaidlustades nüüd KÜ X 15 12. juuni 2007 üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse punkti 9, paludes nimetatud otsus tühistada. Hageja põhjendab oma nõuet asjaoludega, et ta vajab väljaspool korterit liikumiseks invabussi või invataksot. Maja ees parkivad autod ei võimaldaks invatranspordivahendil sõita sissekäigu ette. KÜ X 15 üldkoosoleku otsus on motiveerimata. Puudub põhjendus, miks võeti hagejalt ära temale eraldatud ööpäevaringne invamärgistatud parkimisala. Hagejal on Põhiseadusega tagatud õigus vabalt liikuda. Isikud, kellel ei ole liikumispuuet ja kes ei vaja ratastooli, võivad parkida liiklusvahendeid ka majaesisest kaugemal. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Korteriühistu on seisukohal, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega on arvestatud ühistu liikme puudega ning talle on võimaldatud mõistlikult soodustus. Üldkoosolek ei pea oma otsuseid motiveerima, kuna põhikiri seda ette ei näe. Seadus ei sätesta kohustust korteriühistule puudega inimesele tema elukohas invaparkimisala kindlustamiseks. KÜ X 15 on hagejale vastu tulnud, kuigi hagejal ei ole autot. 12.06.2007 otsus on tehtud ühistu liikmete üldkoosoleku korduskoosolekul, kus sellise otsuse poolt on hääletanud üle poole kohal olnud ühistuliikmetest. Otsus vastab seadusele. Kohus ei saa seda muuta või tühistada. Korteriühistu otsusega ei ole hageja liikumisvabadust mingil määral piiratud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistuseaduse § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Liiklusseaduse (LS) § 53 lg 1 kohaselt liikumispuudega või pimedate inimeste liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus. LS § 54 lg 1 ja 4 kohaselt liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva seaduse lisa 2 kohane teda teenindava sõiduki parkimiskaart. Parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus. LS § 55 lg 3 kohaselt liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks. LS § 55 lg 4 kohaselt liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse lisa 2 kohane parkimiskaart ja kes talutab liikumispuudega või pimedat inimest soovitud kohta ja tagasi, võib asulas peatuda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimustel. Ühestki liiklusseaduse sättest ei nähtu korteriühistu kohustust korraldada liikumispuudega inimeste/ühistu liikmete sõidukite ja neid teenindavate sõidukite peatumist ja parkimist. KÜ X 15 liikmed on otsustanud juhatuse otsuse kaudu võimaldada hagejale 2003.a. invaparkimiskoht, kuigi tegelikult vajab T. R invatransporti, sest tal ei ole isiklikku sõidukit. Puudega isikut teenindava sõiduki jaoks erandliku peatumise ja parkimise võimaldamiseks on
olemas parkimiskaart. Seadus ei näe ette puudega isikut teenindava sõiduki peatumiseks invaparkimiskoha loomist. KÜ X 15 juhatuse otsus anda T. R võimalus kasutada invaparkimiskohta ööpäevaringselt ei tähenda seda, et nimetatud otsust ei saaks korteriühistu liikmete poolt muuta. KÜ X 15 üldkoosoleku 12.06.2007 korduskoosoleku protokolli punkt 7 all vastu võetud otsus piirata invaparkimiskohta tähistava liiklusmärgi mõjuaega kellaajaliselt ei ole vastuolus seadusega, st ei ole ebaseaduslik. Kohus saab tühistada ainult ebaseadusliku otsuse tulenevalt Korteriühistuseaduse §-s 13 sätestatust. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsused ei pea olema motiveeritud, see ei tulene ühestki seadusesättest ega ka KÜ X 15 põhikirjast. Miks üldkoosolek sellise otsuse vastu võttis, nähtub korteriühistu juhatuse esimehe T. Margi protokollitud sõnavõtust, mille kohaselt on tema poole pöördunud teised korteriühistu liikmed pidevalt tühjalt seisva parkimiskoha pärast. Samas riidlevat T. R autojuhtidega, kes kasvõi hetkeks sellel parkimiskohal peatuvad, kutsudes välja ka politsei. Millal T. R invatransporti vajab ning milline on juurdepääsuvõimalus tema eluruumile, ei ole oluline üldkoosoleku otsuse seadusele vastavuse kindlakstegemisel, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt hageja poolt esitatud invatakso teenuse kasutamise väljatrükile on toimunud invatakso kasutamine 3. märtsist 2006 kuni 17. maini 2007 lõviosas ajavahemikus 8.00-st kuni 18.00-ni. Täiesti aktsepteeritav on hageja väide, et ta kasutab õhtusel ajal, so pärast kella 18.00 liikumiseks ka sugulaste ja tuttavate poolt pakutavat transpordivõimalust. Sellisel juhul peaks olema võimalus peatuda puudega isiku autost väljumiseks ja ratastooliga majja sõitmiseks kõnnitee alguses või võimalus sõita tavalise sõiduautoga maja III sissekäigu ette kõnniteele. X 15 elamu juures on praegu kõnnitee kõikides otstes äärekivid liiga kõrgel tavalise sõiduauto jaoks, nähtuvalt paikvaatluse protokollist. Kuid puudega inimeste liikumise võimaldamine sõiduteelt kõnniteele ja vastupidi on seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesanne, mitte korteriühistu kohustus. Sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 1 kohaselt Vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Linnatänavate (ümber)ehitamine ja hooldus on samuti linnavalitsuse pädevuses, tulenevalt Teeseaduse §-s 25 lg 3 sätestatust: Valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.