Muud › Muud hagiasjad

2-06-38311 tasunud elamu kasutamise eest üüri. Kostja kasutas ka hageja suhte elamut ilma tasuta, üüri ei maksnud. Hageja erastas elamu aluse -ja ümbruse maa ning hageja kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 15.08.2006.a. - registriosa nr 3863608 (t lk 5). Hageja juhindudes VÕS sätetest, esitas 31.08.2006.a. kostjale kinnistuja sellel asuvas elamus eluruumide kasutamises ülesütlemisavalduse (t lk 6-7 ) VÕS § 311 lg l ja §312 lg 1 alusel (t lk 6-7) Kostja ülesütlemisavaldust VÕS sätestatud korras ei vaidlustanud, mistõttu leiab hageja, et üürileping on lõppenud 05.12.2006.a. ja alates 06.12.2006.a. kasutab kostja pinda ilma õigusliku aluseta. Kostja eluruume ülesütlemisavalduses nõutud ajal – 05.12.2006 ei vabastanud. 02.12.2006 saatis kostja hagejale kirja, et ei vabasta kinnistut ja eluruume enne, kui kohus on teinud otsuse tsiviilasjas 2-05-622. Hageja, tutvunud kostja poolt viidatud kohtuasjaga, avaldab, et hageja ei ole pooleks märgitud menetlevas asjas, kostja hagi on suunatud vallasvara/ühisomandi ... (mis on muutunud hagejale kuuluva kinnistu oluliseks osaks) jagamisele V. A. ja hagi ei laiene hageja ja kostja vahelisele kinnistu kasutussuhetele ja puudub kohtumenetlus üürilepingu üle. Kohtuasjast nr 2-05-622 samuti ilmnes, et kinnistu oluline osa - elamu asukohaga ..., ei ole kunagi olnud kostja ühisvara V. A. alljärgnevatel asjaoludel: 1). 18.12.1991 sai V. A. majavalduse ... Narva-Jõesuus kinkelepingu alusel oma emalt; 2) 07.03.1992 sõlmiti V. A. ja kostja V. A., mis lahutati 23.09.1973 esmakordselt; 3). 15.11. 1994 sõlmiti V. A. ja kostja abielu teist korda, milline lahutati 28.12.1999 teist korda ja Ida-Viru Maakohtu otsusega jagati nimetatute ühisvara; 4). 20.04.1999 kostjaga juriidilise abielu ajal, kinkis V. A. oma lahusvara elamu ... vallasvarana oma tütrele A. A., kes müüs märgitud majavalduse 02.11.2000 P. H. ja P. H. müüs selle 23.02.2006 hagejale. Eelmärgitu alusel ei ole kostja nõue hagejale 02.12.2006.a. esitatud kirjas (t lk 8) põhjendatud, seaduslik, kooskõlas VÕS sätetega ja ülesütlemisavaldusega eluruumide tagastamise/vabastamise kohta üürilepingu lõppemisel. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus alates 06.12.2006.a. hageja vara kasutamiseks, mistõttu on esitanud avalduse kostja ja ta pereliikmete väljakirjutamiseks RRS § 46 lg 1 p 1 ja 2 alusel (t lk 10). AÕS § 80 lg 1 ja 2 alusel on nõudeõigus igaühe vastu, kes aluseta ta asja valdab. Hageja palus kohtult kohustada kostjat koos alaealise pereliikmega poja V. A. vabastama ja andma hagejale üle hagejale kuuluv kinnistu ja seal asuvas elamus eluruumid asukohaga ... Narva-Jõesuus. 16.02.2007 esitas hageja avalduse hagieseme muutmiseks, milles juhindudes 30.01.2007.a. kohtumäärusest tsiviilasjas 2-06-38311, mille hageja sai kohtult 03.02.2007.a. ja juhindudes TsMS § 376 avaldab, et soovib muuta hagi eset (hagi aluseks olevad faktilised asjaolud - hagi alus - jääb muutmata), loobub hagiavalduses punktides 1 ja 2 nimetatuna hagi esemest ja palub vastu võita hagi ese muudetuna sõnastuses:

2-06-38311 Kuna hageja on esitanud avalduse hagieseme muutmiseks ja esitanud hagi üürilepingu kehtivuse ja kestuse üle peetavas vaidluses, tuleb määrata hagihind TsMS § 128 kohaselt tulenevalt vaidlusalusest ajast lähtudes, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale langevate kasutustasude kogusumma. TsMS § 128 kohaselt lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Üürilepingus, milline lõppes 30.09.2000.a. (tõend kohtule esitatud koos hagiga lisas 1) oli määratud kasutustasu 150.- krooni kuus, millest tulevalt on märgitud eluruumi kasutustasu 150.- x 12 = 1800.- krooni aastas. Ka hagejal puudunuks õigus hagihinnana suuremat summat märgitust näidata. Hageja ei ole kostjale esitanud üüri maksmise nõuet kuus, mistõttu ei ole võimalik määrata kindlaks saadava hüve väärtust, mille hageja on õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja on esitanud hagi eseme muutmisega tuvastushagi, milles hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ning millest tulenevalt juhindudes TsMS § 125, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15000.-krooni. Märgitud summalt ettenähtud suuruses on hageja hagi esitamisel riigilõivu tasunud 750.- krooni ja

2-06-38311 Kohtu seisukoht Kohus, uurinud hageja ja kostja seisukohti ning kohtule esitatud tõendeid, tuleb järeldusele, et A. J. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 05.05.2000 aastal üürile andja A. A. (kellele maja oli kingitud isa V. A. poolt) andis Narva-Jõesuus ... asuva eluruumi üürile V. A., mis on tõendatud üürilepingu koopiaga (t lk 4). Üürilepingu tähtajaks oli märgitud 05.05.2000 kuni 30.09.2000. A. A. müüs 2004 aastal maja P. H., kes omakorda 23.02.2006 müüs maja edasi A. J., kes erastas kõnealuse objekti ning oli kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Kuivõrd hageja esitatud hagi ese on üürilepingu lõppenuks tunnistamine, ei hinda kohus alljärgnevalt hageja ja kostja seisukohti selle kohta, kas kõnealune kinnistu ja sellel asuv eluase võis olla V. A. ja V. A. ühisvaraks või mitte. Samuti kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et 25.09.2003 Lääne Maakohtu jõustunud määrusega oli kinnitatud V. A. ja V. A. vahel sõlmitud kokkulepe, mille järgi „V. A. loobub täielikult hagist, mis on esitatud 19.09.2001 ühisvara jagamise nõudes. Hageja loobub nõudest maatükile Narva-Jõesuus, .... (...)“ Sellest tulenevalt käsitleb kohus V. A. nimetatud eluruumis elamise alusena üürilepingut, mis lõppes 30.09.2000. Kostja väitel ei pidanud ta vajalikuks lepingut pikendama, ega uuele omanikule üüri maksma, kuna pidas eluruumi oma ühisvaraks, mis oli ebaseaduslikult võõrandatud. Käesolev kostja väide on paljasõnaline, kuna üürilepingu sõlmimisega A. A. kostja sisuliselt tunnistas oma endise abikaasa V. A. tütar A. A. omaniku õigusi. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et temaga oleks sõlmitud tähtajatu üürileping, seega kohus järeldab, et V. A. sõlmitud viimane üürileping lõppes 30.09.2000. Kuigi kostjaga sõlmitud üürileping lõppes 30.09.2000, 31.08.2006 edastas hageja A. J. tähitud kirjaga kostjale Kinnistu registriosa nr. 3863608 asukohaga ..., Narva-Jõesuu kasutamise kogu ulatuses ja sellel asuvas elamus eluruumide ülesütlemisavalduse, teatades kostjale, et ta peab vabastama kinnistu ja sellel asuvad eluruumid hiljemalt 05.12.2006 – s.t. et kostja oli ette teatatud 3 kuud ülesütlemisest. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole kunagi maksnud hagejale (eluruumide omanikule) üüri; viimane üürileping, mis oli kostjaga sõlmitud lõppes 30.09.2000; hageja ütles üles eeldatavast tähtajatust üürilepingust kostjaga VÕS § 311, 312 sätestatud korras ning kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, leiab kohus, et üürileping poolte vahel on lõppenud. Vastavalt AÕS § 80 lg 1, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagejal on õigus nõuda kostja ebaseaduslikus valduses olev eluruum välja ning on põhjendatud kostja väljatõstmine kõnealusest eluruumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

2-06-38311 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.