Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-10-48416 Avalduse kohaselt loobus V. A tsiviilasjas nr c-ccc/02 24.09.2003. a toimunud Lääne Maakohtu istungil täielikult oma hagist seoses sõlmitud kokkuleppega. V. A leiab, et riigi arvel määratud advokaat R. S kasutas ära tema haiguslikku, abitut seisundit ja juriidiliste teadmiste puudumist ning kaitses ebaefektiivselt kohtuistungil tema huve. Pettuse teel koostas talle dokumente ja neist juhindudes loobus V. A oma varalistest õigustest endise abikaasa kasuks. Kohtunik ei edastanud 25.09.2003. a määrust hagejale. Määruse sai hageja kätte 16.10.2003. a, kuid advokaat R. S keelud teda aitamast. Ühisvara jagamisel vaidluse all olnud maja, so L. C72 X-JX, on vahetanud omanikku ja uueks omanikuks on A. J, kes 11.12.2006. a esitas Viru Maakohtusse hagi V A vastu eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 11.10.2007. a tegi Viru Maakohus otsuse tsiviilasjas nr 2-06-38311 V A eluruumist väljatõstmiseks. Kohtuotsus jõustus 31.03.2010. a. 05.07.2010. a alustas kohtutäitur T. Tšapis täitemenetlus täiteasjas nr xxxxxxxxxx, so eluruumist väljatõstmist ilma teist elamispinda vastu andmata. Avaldaja leiab, et väljatõstmine ilma teist elamispinda vastu andmata ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele ja on motiiviks tähtaja ennistamise otsustamiseks tsiviilasjas nr c-ccc/02. 08.11.2010. a on avaldaja esitanud avalduse täienduse tähtaja ennistamise otsustamise kohta tsiviilasjas nr c-ccc/02. 15.11.2010.a on V A esitanud nn hagiavalduse vara jagamise kohta tsiviilasjas nr c-ccc/02, milles palub tunnistada elumaja X-JXs abikaasade so V A ja V A ühiseks varaks täies ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et V A avaldus ühisvara jagamise menetluse tähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr cccc/02 tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasi, millise menetlemise tähtaja ennistamist avaldaja taotleb, on Lääne Maakohtus lahendatud V A hagi V A vastu ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr c-ccc/02). Tsiviilasja nr cccc/02 materjalide kohaselt poolte abielu registreeriti 15.11.1994. a ja lahutati Ida-Viru Maakohtu 28.12.1999. a kohtuotsusega, millega jagati ka abikaasade ühisvara. 2001. a augustis sai hageja teada, et kostja omandas abielu ajal vara, mis ei olnud abielulahutuse ajal jagatud vara nimekirjas – maatükk aadressil C72 X-JX, maja H lähistel ja kahetoaline korter Tas. Hageja palus hagiavaldusega tunnistada nimetatud vara abikaasade ühisvaraks ja jagada vara selliselt, et X-JX maatükk, pool maja Hst ja pool kahetoalisest korterist Tas jääksid hagejale. Kostja hagi ei tunnistanud, kuna kostja väidete kohaselt ei ole kostja abielu ajal ega peale abielulahutust omandanud vara, mille jagamist hageja taotleb. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. 24.09.2003. a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromisslepingu, mis esitati kinnitamiseks kohtule. 25.09.2003. a määrusega kohus kinnitas kokkuleppe, millega hageja loobus täielikult hagist ühisvara jagamise nõudes ja nõudest maatükile X-JX Ctn 72, poolest majast Hs ja poolest kahetoalisest korterist Tas. Hageja V. A kohustus tasuma kostja kohtukulud summas 4700 krooni. Kostjal V. A oli seisuga 01.09.20003. a elatise võlgnevus hageja ees summas 1740,05 krooni ja pooled tasaarvestasid kostja elatise võlgnevuse ja hageja kohtukulude võlgnevuse nii, et hageja kohustus maksma kostjale kohtukulusid summas 2959 krooni. Nimetatud määrusega lõpetati menetlus tsiviilasjas nr c-ccc/02. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kohtumäärus V A'le allkirja vastu kätte toimetatud 27.09.2003. a ja V A'le 27.09.2003. a /tl 135-136/. Seega on kohtuotsus V A'le nõuetekohaselt kätte toimetatud, nimetatud kohtumäärust ei ole menetlusosalised edasi kaevanud ja Lääne Maakohtu 25.09.2003. a kohtumäärus tsiviilasjas nr c-ccc/02 on jõustunud. Kohus selgitab avaldajale, et kehtiva seadusandluse kohaselt ei ole võimalik uuesti menetleda tsiviilasja (sh ennistada tsiviilasja menetlust), mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või menetlust lõpetav määrus.

2-10-48416 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 sätestab hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused, mille lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ennistada tsiviilasja menetlemist, mille kohta on olemas jõustunud menetluse lõpetamise määrus, so käesoleval juhul 25.09.2003. a määrus, millega kinnitati tsiviilasjas nr c-ccc/02 poolte vahel sõlmitud kompromissleping ja tsiviilasja menetlus lõpetati. Kohus selgitab avaldajale, et samuti ei ole võimalik esitada uut hagiavaldust juba lahendatud tsiviilasjas. Samuti märgib kohus, et avalduse esitamisel käesolevas tsiviilasjas ei ole avaldaja poolt tasutud riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, kuid kuna tegemist on perspektiivitute avaldustega ja isikuga, kellel puuduvad õigusalased teadmised ja kes on korduvalt esitanud samasisulisi avaldusi, jätab kohus selle tähelepanuta, kuid selgitab avaldajale, et vastavalt TsMS § 139 lg-le 1-3 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendit on võimalik uuesti läbi vaadata vaid teistmisavalduse esitamisega Riigikohtule TsMS §-s 702 nimetatud aluste olemasolul TsMS §-s 704 sätestatud tähtaegade jooksul. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata V A avalduse ühisvara jagamise menetluse tähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr c-ccc/02.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.