Nemo System OÜ hagi A. , D. , B. ja C. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nemo System OÜ (registrikood 14321848, e-post XXX); juhatuse liige Jelena Vinogradova, lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post: [email protected]) Kostja 1: A. (isikukood XXX, e-post XXX); Kostja 2: D. (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja 3: B. (isikukood XXX, e-post XXX ) Kostja 4: C. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (e-post: XXX)
Kohtuistung
XXX, osalesid Irina Vassiljeva, B., D., A. ja C.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Nemo System OÜ loobumine hagist B. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-7008 menetlus B. vastu esitatud nõude osas.
2.Rahuldada Nemo System OÜ hagi A. , D. , ja C. ühisomandi jagamiseks.
Lõpetada M. P. (isikukood XXX, surnud 05. juunil 2021. a), pärandvara ühisus.
4.Müüa pärandvaraks oleva kinnisasi - korteriomand asukohaga XXX; registriosa nr XXX - avalikul enampakkumisel järgmistel tingimustel:
4.1.Enampakkumise viib läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa;
4.2.Enampakkumise alghind on 35 000 eurot;
4.3.Iga järgmise enampakkumise alghinda alandatakse eelmise pakkumise alghinnaga võrreldes 3000 euro võrra;
4.4.Enampakkumisel saadud raha jagada ühisomanike A. , D. , C. järgmiselt:
ja Nemo System OÜ vahel
2-24-7008 a) Saadud müügihinnast kantakse esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulud; b) müügihinnast, millest on maha arvestatud enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulud, kuulub 1/5 osas välja maksmisele A.-le , 2/5 osas väljamaksmisele D.-le , 1/5 osas väljamaksmisele C.-le ja 1/5 osas väljamaksmisele Nemo System OÜ-le.
5.Nemo System OÜ hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust jääb 50%D. kanda, 25% C. kanda ja 25% A. kanda. Hageja lepingulise esindaja kulud jäävad hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud jäävad iga kostja enda kanda.
7.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Nemo System OÜ (arvelduskonto nr XXX) kasuks menetluskulude katteks välja:
7.1.A.-lt 105 eurot
7.2.C.-lt 105 eurot
7.3.D.-lt 210 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on D. , C. ja B. C. kohustatud tasuma Nemo System OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Nemo System OÜ esitas 03. mail 2024 Pärnu Maakohtul hagi A., D. , B. ja C. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt Nemo System OÜ ostis kohtutäitur Rocki Alberti 18. aprillil 2024 korraldatud avalikult enampakkumiselt võlgnikule K. P. (isikukood XXX, endise nimega A. L. ) kuuluva 1/5 mõttelise osa 05. juunil 2021. a surnud M. P. (isikukood XXX, pärandvara ühisusest. M. P. pärandvara ühisuse koosseisu kuulub kinnisasi aadressil XXX, kinnistusosakonna registriosa nr XXX. 2
2-24-7008 Vastavalt Pärnu notar Anu Raidi poolt 04. juulil 2022. a välja antud pärimistunnistusele (notari ametitegevuse raamatu registri nr 1367) kuulub M. P. pärandvara ühisus 1/5 suuruses mõttelises osas poeg A.-le (isikukood XXX); 1/5 suuruses mõttelises osas tütar D.-le (XXX); 1/5 suuruses mõttelises osas poeg B.-le (XXX); 1/5 suuruses mõttelises osas tütar A. L. le (XXX); 1/5 suuruses mõttelises osas poeg C.-le (XXX).
2.Hageja on kantud kinnisturaamatusse ühisomanikuna K. P. (end A. L. ) asemel ning ta omab õigust 1/5-le ühisomandis olevast kinnisasjast. Pärast ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmist püüdis hageja kostjatega kohtuväliselt ühisomandi lõpetamises kokkuleppele jõuda, kuid tulemuseta. Eeltoodu alusel ning tuginedes pärimisseaduse §-ile 147, § 152 lg-tele 2-4, asjaõigusseaduse § 76 lg-le 1 ja § -le 77, hageja taotleb lõpetada pärandvara ühisus pärandavaraks oleva kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha, millest on esmalt maha arvestatud enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulud, ühisomanike vahel vastavalt igaühe ühisomandi osa suurusele jagamise teel.
3.Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4.04. veebruaril 2025 kohtuistungil hageja loobus nõudest B. vastu, kuna B. oli pärast hagi esitamisest ja menetlusse võtmisest teada saamist võõrandanud oma ühisomandi osa D.-le .
KOSTJATE VASTUSED
5.B. 8. oktoobril 2024 vastuseks hagile teatas, et on 1/5 pärandvara omanik. B.-le jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik esitada hagi seaduslike pärijate vastu. Kinnistu juba jagatud, kõigil pärijatel võrdne osa (viis osanikku, kõigil 1/5 osa) ja need on kohtumääruses ka välja toodud. Ei ole normaalne võtta lastelt ära ema poolt pärandatud vara. Kõigil pärijatel on võrdne osa, seoses sellega on ka pärijatel võrdsed õigused ja sellest on teadlikud ka kõik pärijad. B. palub kohtul hagi tühistada.
6.D. 08. oktoobril 2024 teatas, et, ei kingi oma osa mingile võõrale inimesele. D. oli nõus oma osa ära müüma 3000 euro eest, hageja ei olnud sellega nõus, soovis, et D. oma osa talle kingiks. D. oleks nõus oma osa hagejale ära müüma 3000 euro eest.
7.A. 08. oktoobri 2024 vastuses teatab samuti, et ei ole kellelegi nõus oma osa kinkima. On nõus oma osa hagejale müüma, kui hageja seda soovib ja hinnas kokkuleppele saadakse.
8.05. novembril 2024 B. saatis kohtule teate, et on XXX korteriomandi pärandi ringist väljas. Teatele lisatud Pärnu notar Marje Jürioja 04. novembril 2024 tõestatud pärandvara ühisusest mõttelise osa kinkelepingu kohaselt B. kinkis oma 1/5 mõttelise osa M. P. pärandvarast D.-le .
08.novembril 2024 D. kinnitas kinkelepinguga B.-lt 1/5 mõttelise osa omandamist.
9.C. hagiavaldusele kirjalikult ei esitanud, dokumendid toimetati C.-le kätte postkasti jätmisega 12. oktoobril 2024. 16. jaanuaril 2025 taotles Irina Metsler-Verner C. volitatud esindajana juurdepääsu tsiviilasja e-toimikule ja esitas C. poolt samal päeval antud volikirja. Ühtegi menetlustoimingut I. Metsler-Verner A. nimel menetluses ei teinud, istungil osales C. ilma esindajata.
KOHTUISTUNG
10.04. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungil hageja esindaja selgitas istungil, et on ühisomandi lõpetamiseks enne hagi esitamist kohtuväliselt kostjate poole pöördunud. A. kinnitusel tema poole keegi enne hagi esitamist ei pöördunud.
11.Kostja B. osas hageja istungil loobus hagist. Kostjad A. ja D. olid nõus ühisomandi lõpetamisega sel viisil, et korter müüakse ja raha jagatakse ühisomanike vahel.
12.C. teatas istungil, et ei ole nõus korteri müümisega. C. istungi käigus nõustus hageja kompromisspakkumisega osta hageja osa ära 6000 euro eest. Kohtu poolt istungil vormistatud kirjalikku kompromisslepingut C. aga allkirjastama ei nõustunud, teatades, et muutis oma seisukohta ja on nõus oma osa ära müüma. 3
2-24-7008
13.Hageja esindaja kostjate osa ära ostmisega ei nõustunud. Asja arutamise tulemusel nõustusid kõik kostjad korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Lisas hagiavalduses esitatud nõudele pooled leppisid kokku enampakkumise tingimustes ja hageja taotles vastavalt määrata lahendi täitmise kord: enampakkumise viib läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa, alghind on 35 000 eurot, iga järgmise enampakkumise alghinda langetatakse 3000 euro võrra, kohtutäituri kulud lähevad kõigi vahel jagamisse, saadud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurustele. Kostjad olid nõus asja lahendamisega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-7008, Nemo System OÜ hagi A., D., B. C. ja C. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks.
15.Asjas ei ole vaidlust, et Nemo System OÜ omandas täitemenetluses enampakkumisel 1/5 mõttelise osa M. P. pärandvara ühisusest. Pärandvara hulka kuulub XXX asuv korteriomand. Kostja B. võõrandas 04. novembril 2024 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga oma 1/5 mõttelist osa pärandvara ühisusest D.-le. Kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jakku on kinnisasja ühisomanikena sisse kantud C. (isikukood XXX), D. (isikukood XXX), A. (isikukood XXX), Nemo System OÜ (registrikood 14321848).
04.veebruaril 2025 korraldaval kohtuistungil hageja loobus hagist B. vastu.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Siinses asjas on hageja hagist loobumine TsMS § 429 lg 2 kohaselt protokollitud. Kuna hageja loobus hagist kohtuistungil, mille järel kohus läks lahendit tegema, siis kohus ei ole B. osas hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise kohta eraldi kirjalikku määrust teinud. TsMS § 442 lg 2 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus vormistab B. osas menetluse lõpetamise kohtuotsusega.
17.Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on põhjendatud. TsMS TsMS § 210 lg -te 1 ja 2 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue; eseme võõrandamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Ühisomandi lõpetamise asjas välistab kinnisasja mõttelise osa võõrandamine aga hagi rahuldamise, sest sellise nõude saab esitada ja rahuldada ainult ühisomaniku suhtes. Eeltoodu alusel kohus hageja loobumise tõttu lõpetab menetluse kostja B. osas. Hagist loobumise asjaolusid arvestab kohus menetluskulude jaotamisel.
18.Kostjate C. , D. ja A. osas kohus rahuldab hagiavalduse hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Pärimisseaduse (PärS) § 147 näeb ette, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg-te 2-4 kohaselt pärandvara jagatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätete kohaselt, arvestades iga kaaspärija pärandiosa suurust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 järgi on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 4
2-24-7008
19.Hagiavalduse lisana esitatud M. P. pärimistunnistuse kohaselt kuulus igale pärijale 1/5 mõttelist osa M. P. pärandvarast. Hageja omandas ühele pärijale, K. P. le, kuulunud 1/5 omandiosa. D.-le kuulub koos B.-lt kinkelepinguga saadud omandiosale nüüd 2/5 mõttelist varaühisusest.
20.Eeltoodu alusel kohus vastavalt hageja nõudele, mille kostjad on õigeks võtnud, rahuldab hagi ja lõpetab pärandvara ühisuse sel viisil, et hageja ja kostjate ühisomandis olev korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse vastavalt iga ühisomaniku mõttelise osa suurusele.
21.Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse ning sellises menetluses on iga kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt Riigikohtu 21. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16;
26.aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Iga kaasomanik võib nõuda kaasomandit lõpetava kohtulahendi täitmist, kuid kinnisasja enampakkumisel müümise korral jäävad oma omandist ilma nii sissenõudja kui võlgnik (v.a kaasomanik, kes osaleb kinnisasja enampakkumisel ja teeb parima pakkumise), müügist saadav raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurusele, sõltumata sellest, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati. See tähendab, et avaliku enampakkumise korraldamine kaasomandi lõpetamiseks ei ole tavapärane täitemenetluses enampakkumisel müük, kus eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 (p 13) obiter dictum'i korras selgitanud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1).
22.Hageja taotleb kohtuotsuses kindlaks määrata enampakkumise olulised tingimused: enampakkumise läbiviija, alghind, enampakkumise ebaõnnestumise korral järgmiseks enampakkumiseks alghinna vähendamise ulatuse, samuti tulemi jaotamise tingimused. Need tingimused on poolte vahel istungil läbi arutatud ja sisuliselt kokku lepitud. TsMS § 445 lg 1 järgi saab kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Riigikohus on ülalviidatud 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 leidnud, et see võimaldab kindlaks määrata ka avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused.
23.TsMS § 461 lg 1 järgi kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 467 lg 1 ja § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 750 eurot (arvestusega 120 eurot/tund, kokku 6 tunni ja 15 minuti eest). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Samas hageja ei märgi, kas esindaja tasu sisaldab või sellele lisandub käibemaks. Hagiavalduse esitamisel esindas hagejat Inna Bodagovskaja BIA Õigusbüroo OÜ-st, hiljem Irina Vassiljeva omanimelise Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ kaudu. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kumbki osaühing käibemaksukohustuslane. Seega tunnihind 120 eurot on ilma käibemaksuta ning käibemaksu ei lisandu.
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi kostjate D. , C. ja A. suhtes rahuldab, tuleks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud nende kanda jätta.
26.B. osas nõudest loobumise korral reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 168 lg 2, mille järgi hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-d 3-5 ei reguleeri menetluskulude jaotust sellises olukorras, kus 5
2-24-7008 hageja loobub hagist seetõttu, et pärast hagi esitamist on asjaolud muutunud kostjate sõlmitud lepingu tõttu. B. ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, tal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning asjaoludest järelduvalt ei ole B.-l tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.
27.TsMS § 164 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Pärandvara ühisomandi lõpetamise ja vara jagamise nõue on esitatud kõigi ühisomanike vastu ühiselt ning hagejal menetluskulude tekkimine või nende suurus ei sõltu kostjate arvust. B. suhtes nõude esitamisega seotud hageja kulusid ei ole võimalik eraldi välja tuua. B. vastu nõudest loobumise alus oli see, et ta kinkis oma omandiosa D.-le , vastasel juhul oleks ka B. suhtes hagi rahuldatud. Kostjatest vaidles hageja menetluskulude nõudele vastu ainult B. , märkides, et kostjad oma ema pärijatena ei ole seadust rikkunud, kostjad olid nõus oma osa müüma ning B. pakkus hageja tegelikule kasusaajale P. R. le kinnistu müüki 4 x 3000 euro eest, hageja rohkem ühendust ei võtnud. Teised kostjad kinnitasid, et nendega ei ole hageja kohtuväliselt kontakti võtnud. B. ei saanud otsustada kinnisasja müüki teiste omanike eest. Võttes arvesse, et ühisomandi näol on tegemist kostjate ema pärandvaraga, hageja ei ole teinud piisavaid pingutusi asja lahendamiseks kohtuväliselt, on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta hageja lepingulise esindaja kulusid kostjate kanda.
28.Samas B. kohtuistungil kinnitas, et kinnistu ühisomandi lõpetamise ja müümise teemal suhtles kohtuväliselt hageja temaga, B. teistele kostjatele infot edasi ei andnud. C. kohtuistungil oli kindlalt müümise vastu ning nõustus kinnistu müügiga alles kohtustungi käigus, olles vahepeal kaalunud ka hagejalt tema osa väljaostmist. Seega on hageja põhjendatult pöördunud ühisomandi lõpetamiseks kohtu poole. Kohtumenetluse alustamise vältimatu eeldus on riigilõivu tasumine. Kõige eeltoodu alusel kohus jätab hageja tasutud riigilõivu 420 eurot kostjate D. , C. ja A. kanda ning hageja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda. Kostjate kanda jäävad ka nende endi võimalikud kulud.
29.Hageja taotles menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud jaotada hagejale hüvitatavad menetluskulud kostjate vahel nende omandiosade suuruste proportsioone arvestades: D. omandiosa B. omandiosa arvelt menetluse ajal suurenes ning on nüüd C. ja A. omandiosadega võrreldes kaks korda suurem. See tähendab, et D. vastutab hageja menetluskulude hüvitamise eest 50% ulatuses, C. ja A. kumbki kannavad 25%.
30.Eeltoodu alusel kohus määrab hagejale hüvitatavate kulude suuruseks 420 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab D.-lt hageja kasuks menetluskulud katteks välja 210 eurot, C.-lt ning A.-lt kummaltki 105 eurot.
31.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivisemääraks on poolaasta kaupa Euroopa Kekspanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib viivisemäär 11,15% aastas (0,030548% päevas). (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.