Kohtuasja number
2-06-35790
Määruse kuupäev
10.oktoober 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
NS(isikukood XXX, XXX) avaldus IH(end. perekonnanimi S, isikukood XXX, XXX) ja TP(isikukood XXX) vastu lähenemiskeelu rakendamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
17.september 2007
Istungil osalenud isikud
Avaldaja N S , avaldaja esindaja adv. Heidi Rajamäe, puudutatud isikud IH ja T P
Resolutsioon Rahuldada N (N ) S avaldus. Keelata IH ja TP kolme aasta jooksul läheneda N S lähemale kui 100 meetrit. Keelata IH ja TP kolme aasta jooksul läheneda NS elukohale XXXX lähemale kui 100 meetrit. Keelata IH ja TP kolme aasta jooksul kõnetada N S otse, telefoni teel, kirja teel või mistahes muul viisil. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik NS esitas 29.11.2006 kohtule avalduse, milles palub rakendada eraelu ja isikuõiguse kaitseks pojal IH ja viimase elukaaslasel TP lähenemiskeeldu avaldajale. Avaldaja isikuõiguste rikkumine on kestnud pikka aega ning IH ei ole õppust võtnud ka kriminaalkorras karistusest. Hageja elab pidevas hirmus, et IH tekitab talle kehavigastusi. Avaldaja palub jätta kohaldamata TsMS § 544 lg 1 säte, mille kohaselt on võimalik rakendada lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat vastuolu tõttu põhiseaduse § 12 sätetega. Avaldaja on 80-aastane ja halva tervisega, mis osaliselt on põhjustatud poja peksmisest. On
äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks uuesti kolme aasta möödudes hakkama kohtu kaudu lähenemiskeeldu taotlema. Veelgi enam – siis ei pruugi selleks enam alust olla, kui puudutatud isikud lähenemiskeeldu ei riku ning psüühiline ja füüsiline vägivald võib jälle alata. Avaldaja palub keelata IH ja TP NS ning viimase elukohale XXX lähenemine lähemale kui 100 meetrit, keelata kõnetada avaldajat otse, telefoni teel, kirja teel või mistahes muul viisil. Kohtuistungil ära kuulatud: Avaldaja N (N ) S jäi oma avalduse juurde. Hetkel elab NS oma XXX. IH ja TP on nimetatud eluruumist välja kolinud. Avaldaja on langenud mitmel korral puudutatud isikute ründe ohvriks ajal, mil nad elasid kõik koos XXX korteris. NS leiab, et tema kallal vägivalla tarvitamise põhjustajaks on T P . Enne T P kooselu alustamist oli ema ja poja suhted normaalsed. Pärast puudutatud isikute väljakolimist avaldaja eluruumist on I H käinud ühel korral korteris oma asjade järel ning siis vestles ka venna ja emaga. Avaldaja väite kohaselt on poeg rahulik siis kui ta ei ole koos T P . IH väidab, et tal on kahju oma emast, aga kuna ema on lähenemiskeeldu soovinud, siis ei vaidle ta sellel ka vastu. TP nõustub lähenemiskeelu rakendamisega, kuna teda see ei puuduta, sest ta avaldajaga niigi ei suhtle. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus asub seisukohale, et lähenemiskeelu kohaldamise taotlus on põhjendatud. IH on Tallinna Linnakohus 18.05.2005 karistanud oma ema peksmise eest, mille tagajärjel tekkisid emal verevalumid. Avaldaja seletuse kohaselt on poeg tema suhtes kasutanud vägivalda ka pärast karistuse määramist, poeg ja TP ähvardavad avaldajat ning kasutavad temaga suheldes ebatsensuurseid väljendeid. Vaatamata sellele, et avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas ka pärast kohtuotsuse tegemist jätkus vägivald tema suhtes, ei ole IH ja TP ümber lükanud avaldaja poolt esitatud väiteid, millest saab järeldada, et NS eraelu ja isikuõiguste rikkumine kestis kuni XXX so ajani mil IH ja TP asusid elama teise elukohta. Kuna lähenemiskeelu kohaldamise suhtes vaidlus puudub, kuulub NS avaldus rahuldamisele.
Lähenemiskeelu tähtaja sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 lg 1. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole vastuolus põhiseaduse § 12 ning lähenemiskeeldu tuleb kohaldada IH ja TP suhtes tähtajaga kuni kolm aastat. Põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Antud juhul TsMS § 544 lõikes 1 sätestatud isikuõiguste kaitse abinõu tähtaja sätestamine ei riku kuidagi avaldaja põhiõigusi. Määruse jõustumine ja määruskaebuse esitamine TsMS § 547 kohaselt jõstub määrus täitmiseks kohustatud isikule kättetoimetamisel. TsMS § 549 lg 1 kohaselt lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.