Muud › Muud hagiasjad

2-05-23963 osad müüdi ostjale hinnaga üheksakümmend tuhat (90 000) krooni, ostjaks oli kostja P Š . Hagi esitamise hetkel on korter kantud kinnistusraamatusse korteriomandina ja registreeritud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri nr XXX all, millisest kostja P Š 'ile kuulub ühesaja seitsmesajandiku (100/700) suurune kaasomandiosa. Kostjatel UV ja R V oli seadusest tulenev kohustus kirjalikult informeerida vara kaasomanikke toimunud ostu-müügitehingust, mida nad ei teostanud. Olles vara müügist teada saanud, esitas hageja ostueesõiguse teostamise avalduse ja tegi kostjatele ettepaneku sõlmida asjaõigusleping broneerides notariaja eelmainitud avalduse alusel tekkinud omandiõiguse hagejale üleandmiseks (asjaõiguslepingu sõlmimiseks) eelpoolnimetatud korteriomandile. Broneeritud ajast teavitas hageja kostjaid ettenähtud korras, kirjalikus vormis, kaasaarvatult pakkus võimalust kostjatepoolse huvi korral täpsustada omandi üleandmisega seonduvaid asjaolusid või broneeritud aja mittesobivuse korral võtta hagejaga ühendust tema kontaktaadressil või kontakttelefonil. Kostjad UV ja R V müüjatena ja P S omandiõiguse üleandjana broneeritud ajal notaribüroosse kohale ei ilmunud, mistõttu lepingut sõlmida ei saanud. Selle kohta on Tallinna notar M Ottase poolt väljastatud kinnituskiri. Kostjad hagejaga eelnevalt asjaolude täpsustamiseks ega läbiarutamiseks ühendust ei võtnud. Samuti ei teavitanud nad hagejat notaribüroosse mitteilmumisest eelmainitud asjaõiguslepingu sõlmimiseks broneeritud ajal. Hageja palub tunnistada tema ostueesõiguse teostamist ühesaja seitsmesajandiku (100/700) kaasomandiosa suuruses mõttelises osas korteriomandile, milline on registreeritud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri nr XXX all asukohaga XXX(reaalses kasutuses korter nr 17, plaanil näidatud ruum nr 15), samuti kinnitada hageja omandiõigust korteriomandi ühesaja seitsmesajandiku (100/700) mõttelise osa suuruses korteriomandile, milline on registreeritud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri nr XXX all, asukohaga XXX kinnistuskande muutmisega kustutades teises jaos omanikuna sissekantud P S kande ja kandes kinnistusraamatu teise jakku sisse omanikuna hageja. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista kohtukulud. Menetluse kestel hageja täpsustas avaldust ja selgitas, et ta sai müügitehingust teada alles 2005.a märtsis. 05. märtsil 2005.a tuli hageja oma remondimeestega majja ja siis selgus, et majas on uus elanik. Vaatamata hageja soovile, P Š hagejale ostu-müügilepingu koopiat ei andnud. 10. märtsil 2005.a pöördus hageja notari poole ja seal selgus, et ostu-müügileping on sõlmitud juba 08. aprillil 2003.a. Samas tegi hageja koheselt ka notariaalse avalduse ostueesõguse teostamiseks. Müüjate väited, et müügitehingust teatamine tehti ülesandeks ostjale P Š ile, kes pidi koopia lepingust edastama küll hagejale, kuid edastas selle tänaseks surnud VB, ei vabasta müüjaid seadusest tulenevast kohustusest teavitada kirjalikult ostueesõigust omavat isikut kirjalikust ostumüügilepingust ja selle sisust. Vastavalt VÕS § 249 lg-le 3 loetakse müüja teatamiskohustus täidetuks vaid siis, kui ostja lepingust ja selle sisust ostueesõigust omavale isikule ka tegelikult teatab. Ostja seda teinud ei ole ja edastas väidetavalt lepingu koopia üürnik VB, kes on tänaseks surnud. Korteri mõtteliste osade müügilepingu 08.04.2003.a sai hageja kätte alles kohtumenetluse käigus 20.11.2006.a. Hageja on küll võõrandanud talle kuulunud kaasomandiosa 19.09.2005 EP, kuid alles pool aastat pärast ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist. Hageja on EP kinnitanud, et tema ostueesõiguse teostamise soov on jõus ja ta kavatseb sellekohase hagi kohtule esitada. Hageja palub tuvastada hageja A T poolt ostueesõiguse teostamine 1/14 ja 1/14 suurustele mõttelistele osadele korterist nr 18/7/17 (korter nr 17, plaanil näidatud ruum nr 15), koos selle oluliste osade ja päraldistega ning selle juurde kuuluva 976/4992 mõttelise osaga elamust, asukohaga Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Timuti tn 10; kohustada kostjaid, UV ja R V kui müüjaid, üle andma hagejale ATle korteri omandiõigus koos sellele vastava muu osaga elamust; tuvastada kostjate UV , R V ja P S nõusolekud omandiõiguse üleandmiseks ostueesõiguslasele ATle tulenevalt notariaalsest ostueesõiguse teostamise avaldusest 10. märtsist 2005.a; tuvastada kostja P Š i nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks selliselt, et korteriomandi 100/700 suuruse kaasomandiosa omanikuna kantakse Tallinna Linnakohtu (Harju Maakohtu)

2-05-23963 Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse nr XXX sisse AT; menetluskulud panna kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostjad UV ja R V hagi ei tunnista. Kostjad müüsid 8.aprillil 2003. aastal neile kuulunud mõttelised osad korterist 18/7/17 aadressil XXX Tallinnas. Hageja AT kuulus 1/7 osa mõttelist osa nimetatud korterist, kuid ise ta seal ei elanud. Korterit kasutas reaalselt VB. Kostjate kasutuses oli tuba, mis on plaanil märgitud numbriga 15. Korteri 18/7/17 mõtteliste osade müük oli pikk protsess ja kestis üle kolme kuu. Kostjaile teadaolevalt võttis hageja kinnisvarabürooga mitmel korral ühendust ja küsis millises staadiumis müük on, kuid kinnitas iga kord, et tema sellise hinnaga seda korterit ei osta. Samuti helistas ta ka kostjatele enne müüki. Pärast tehingut 8.aprillil 2003 leppisid kostjad UV ja R V kokku ostja P S iga, et tema annab kaasomanikule s.t hagejale edasi müügilepingu koopia. Müügi hind oli 2003. aastal 90 000 krooni ja vastas tolle aja kinnisvaraturu hindadele. Kostjatele teadaolevalt andiski ostja P S ostu-müügilepingu aprillikuus edasi hagejale, sest aprilli lõpus või mai algul helistas kostjatele hageja ja imestas, et korter sellise hinnaga siiski müüdud sai. Nimetas seda hinda veel absurdseks ja ülehinnatuks. Eelisostuõiguse kasutamisest ei rääkinud ta sõnagi. Tulenevalt eeltoodust olid kostjad UV ja R V teadlikud, et ostueesõigust omavale hagejale oli teatatud müügilepingust ja selle sisust. Kostjad on seisukohal, et ekslik on hageja väide, et teada andmine peab olema kirjalik. Kirjalikku müügilepingut hageja kostjatelt küsinud ei ole. Kostjad leiavad, et juhul, kui hagejal oleks ilmne huvi ostueesõiguse sooritamise vastu ei oleks ta võõrandanud oma mõttelist osa korterist. Mõtteline osa on võõrandatud EP ja hageja ei ole asja kohtuliku menetlemise ajal korteri kaasomanik. Kuna hageja ei ole kaasomanik, puudub tal kostjate arvates põhjendatud huvi korteri teiste mõtteliste osade müügi ostueesõiguse kasutamiseks. Ostueesõiguse kasutamise aeg ei ole piiramatu. Ostueesõigust võib kasutada kahe kuu jooksul. Arvestades, et hageja teadis ostu-müügilepingust kindlasti juba mais 2003 oli tema poolt pahauskne esitada avaldus ostueesõiguse teostamiseks l0.märtsil 2005 ehk ligi kaks aastat hiljem. Eeltoodu alusel paluvad kostjad UV ja R V kohtul kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Kostja P Š hagi ei tunnista. Kostja ostis 8.aprillil 2003. aastal UV ja R V kuulunud mõttelised osad korterist 18/7/17 aadressil XXX Tallinnas. Hageja ATle kuulus 1/7 osa mõttelist osa nimetatud korterist. Korteris elas sees VB. Pärast tehingut leppis kostja müüjaga kokku, et tema annab teada kaasomanikule ehk hagejale müügi toimumisest. Arvestades asjaoluga, et, AT elukoht ei olnud kostjale teada viis kostja koopia müügilepingust aprilli lõpu poole AT eluruumi aadressil XXX tuppa mis on plaanil näidatud numbriga 14. Koopia müügitehingust võttis vastu eluruumis asunud VB ja lubas selle edastada koheselt hagejale. Kostja toimetas müügilepingu hageja valdusesse ja eeldas, et hageja sai selle sealt kätte või oleks pidanud sealt kätte saama, sest mujale ei osanud kostja seda edastada. Kostjale teadaolevalt on hageja olnud müüjatega ühenduses ja hageja oli teadlik, et tehing on toimunud ning pidi olema teadlik müügilepingu sisust, sest see oli tema kasutataval osal. Käesolevaks ajaks on hageja oma osa korterist edasi müünud ja ta ei ole korteri kaasomanik ja seetõttu puudub põhjendatud huvi korteri teiste mõtteliste osade müügi ostueesõiguse kasutamiseks. Kostja leiab, et tegemist on pahauskse hagiga, mille nõudeõiguse aeg on aegunud. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungi käik ja kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil jäid hageja ja tema esindaja hagiavalduses ja selle täienduses toodu juurde. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjatelt välja mõista kohtukulud. Kohtuistungil vaidlesid kostjad hagile vastu kirjalikes vastuväidetes toodud motiividel.

2-05-23963 Asjas ei ole vaidlust selles, et kostjad UV ja R V müüsid 8.aprillil 2003. aastal neile kuulunud mõttelised osad korterist 18/7/17 aadressil XXX Tallinnas kostjale P Š . Hageja AT kuulus müügitehingu sõlmimise ajal 1/7 osa mõttelist osa nimetatud korterist. Ka ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi 10.03.2005.a. notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse ning tegi kostjatele ettepaneku sõlmida asjaõigusleping ning kostjad hageja broneeritud ajal so 06.04.2005 lepingut sõlmima ei ilmunud, takistavatest asjaoludest hagejale ei teatanud. Ka ei vaidlusta pooled seda, et hageja AT võõrandas talle kuuluva kaasomandiosa 19.09.2005.a. EP. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on pärast oma kaasomandiosa võõrandamist õigustatud nõudma ostueesõiguse teostamise tunnustamist, omandiõiguse üleandmist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Ka on poolte vahel vaidlus selles, kas kostjad UV ja R V müüjatena ja P Š ostjana täitsid kohaselt seadusest tulenevat kohustust teavitada ostueesõiguslast 08.04.2003.a. müügilepingu sõlmimisest. Kostjad paluvad kohtul kohaldada aegumist. Kohus, ära kuulanud poolte ja hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja õigeks lahendamiseks tuleb esmalt vaadelda, kas hagejal oli käesolevas asjas õigus esitada hagi ostueesõiguse teostamise tunnustamiseks, omandiõiguse üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 järgi ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS, perioodil 01.01.2003-01.07.2003 kehtinud redaktsioon) § 131 lg 1 kohaselt kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. AÕSRS § 131 lg 1 (perioodil 01.01.2003-01.07.2003 kehtinud redaktsioon) järgi, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 kohaselt kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Kinnistusraamatu väljavõttest (tlk 29) nähtub, et hagi esitamise ajal so 29.12.2005.a. ei olnud hageja enam korteriomandi kaasomanik, kuivõrd hageja võõrandas talle kuuluva osa EP. Uus kaasomanik on 19.09.2005 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kantud 29.09.2005.a. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on vabatahtlikult enne hagi kohtule esitamist võõrandanud talle kuuluva kaasomandiosa, ei ole hageja õigustatud nõudma ostueesõiguse teostamise tunnustamist, omandiõiguse üleandmist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Asjas ei oma tähendust asjaolu, et hageja nõudis kostjatelt asjaõiguslepingu sõlmimist enne oma kaasomandiosa võõrandamist, kuivõrd ostueesõiguse teostamise ja omandiõiguse üleandmise hagi saab käesoleval juhul esitada üksnes kaasomanik, kelle õigusi on rikutud. Hageja esitas hagi kohtule kolm kuud pärast oma kaasomandiosa võõrandamist, kohtu hinnangul ei rikkunud kostjad hagi esitamise ajal enam mingil viisil hageja õigusi, kuivõrd hagejal puudus sellel ajal õigus ostueesõiguse teostamiseks ja omandiõiguse saamiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ei ole vabatahtlikult soovinud olla enam kaasomanik korteriomandis, mille osa suhtes ta ostueesõiguse teostamist soovib, puudub hagejal igasugune õigus või huvi ostueesõiguse teostamiseks ja omandiõiguse saamiseks. Hageja on

2-05-23963 oma kaasomandiosa vabatahtliku võõrandamisega loobunud õigusest nõuda ostueesõiguse teostamist. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole õigustatud nõudma nõuda ostueesõiguse teostamise tunnustamist, omandiõiguse üleandmist ja kinnistusraamatu kande muutmist, jätab kohus teised hagis esitatud väited ja kostjate vastuväited tähelepanuta ja käsitlemata, kuivõrd neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähendust. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda. Kostjad kohtukulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.

Küllike Johannson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.