lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-23963/17

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-23963/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2523
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-05-23963

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2010. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-23963

Tsiviilasi

Aleksander Tammpere hagi Urve Viidingu, Rene Viidingu ja Pjotr Ševtšuki vastu ostueesõiguse teostamise tuvastamiseks, omandiõiguse üleandmiseks kohustamiseks, nõusoleku tuvastamiseks omandiõiguse üleandmiseks ostueesõiguslasele ja nõusoleku tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2007.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

90 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Tammpere apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant) Aleksander Tammpere (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXX XX, XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja 1) Urve Viiding (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXXX XXXXXXXX

XXXXXXX)

Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2) Rene Viiding (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXXX XXX XX-XX

XXXXXXX)

Kostja 3 (apellatsioonimenetluses vastustaja 3) Pjotr

1(7)

Tsiviilasi nr: 2-05-23963 Ševtšuk (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXX XX-XX XXXXXXX) Menetluse liik

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 08.10.2007.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule 29.12.2005.a esitatud hagi kohaselt müüsid 08.04.2003.a sõlmitud korteri mõtteliste osade müügilepinguga kostjad Urve Viiding ja Rene Viiding neile kuulunud mõttelised osad korterist nr 18/7/17 asukohaga Tallinn, XXXXXX XX XX (reaalses kasutuses korter nr XX, plaanil näidatud ruum nr 15) kostjale Pjotr Ševtšukile 90 000 krooni eest. Hagi esitamise hetkeks oli korter kantud kinnistusraamatusse korteriomandina ja registreeritud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri nr XXXXXX all, korteriomandist kuulub kostja Pjotr Ševtšukile 100/700 suurune kaasomandiosa. Kostjad Urve Viiding ja Rene Viiding ei teatanud kirjalikult kaasomanikele vara ostu-müügitehingust, samuti ei teatanud Pjotr Ševtšuk kõnesolevast müügilepingust, vaid edastas väidetavalt lepingu koopia üürnikule V. B., kes on tänaseks surnud. Hageja sai müügitehingust teada 2005.a märtsis ja esitas 10.03.2005.a ostueesõiguse teostamise avalduse ja tegi kostjatele ettepaneku sõlmida asjaõigusleping, teavitades kostjaid selle sõlmimise ajast ja kohast. Kostjad selleks ajaks notaribüroosse ei ilmunud ja seetõttu ei saanud hageja lepingut sõlmida, mille kohta väljastas Tallinna notar Maive Ottas kinnituse. 08.04.2003.a sõlmitud korteri mõtteliste osade müügilepingu sai hageja alles kohtumenetluse käigus, so 20.11.2006.a. Hageja küll võõrandas talle kuulunud kaasomandiosa 19.09.2005.a E. P., kuid alles pool aastat pärast ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist. Hageja kinnitas E. P., et tema ostueesõiguse teostamise soov on jõus ja ta kavatseb sellekohase hagi kohtule esitada. Hageja palus 05.04.2007.a esitatud hagiavalduse täienduses:
1.tuvastada hageja poolt ostueesõiguse teostamine 1/14 ja 1/14 suurustele mõttelistele osadele korterist nr 18/7/17 (korter nr XX, plaanil näidatud ruum nr 15), koos selle oluliste osade ja päraldistega ning selle juurde kuuluva 976/4992 mõttelise osaga elamust, asukohaga Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas XXXXXX XX XX;
2.kohustada kostjaid Urve Viidingut ja Rene Viidingut kui müüjaid, üle andma hagejale korteri omandiõigus koos sellele vastava muu osaga elamust; 2(7)

Tsiviilasi nr: 2-05-23963

3.tuvastada kostjate nõusolekud omandiõiguse üleandmiseks ostueesõiguslasest hagejale;
4.tuvastada kostja Pjotr Ševtšuki nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks selliselt, et korteriomandi 100/700 suuruse kaasomandiosa omanikuna kantakse Tallinna Linnakohtu (Harju Maakohtu) Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse nr XXXXXX sisse hageja. Kostja vastuväited
2.Kostjad Urve Viiding ja Rene Viiding hagi ei tunnistanud. Kostjad müüsid 08.04.2003.a lepinguga neile kuulunud mõttelised osad korterist 18/7/17 asukohaga Tallinnas XXXXXX XX XX. Hagejale kuulus 1/7 mõttelist osa nimetatud korterist, kuid reaalselt kasutas korterit V. B.. Kostjate kasutuses oli tuba, mis on plaanil märgitud numbriga 15. Korteri 18/7/17 mõtteliste osade müük kestis üle kolme kuu. Hageja oli müügist teadlik, kuid kinnitas, et pole nõus 90 000 krooniga korterit ostma. Müügihind vastas 2003.a kinnisvaraturu hindadele. Kostjad leppisid Pjotr Ševtšukiga kokku, et ta annab hagejale 08.04.2003.a lepingu koopia, mida ta kostjatele teadaolevalt ka aprillikuus tegi, sest hageja võttis aprilli lõpus või mai algul kostjatega ühendust. Ekslik on hageja väide, et tehingust teatamine peab olema kirjalik. Hageja ei ole kostjatelt küsinud kirjalikku müügilepingut. Juhul kui hagejal oleks ilmne huvi ostueesõiguse sooritamise vastu, ei oleks ta võõrandanud oma mõttelist osa korterist E. P.. Kuna hageja ei ole asja kohtuliku menetlemise ajal korteri kaasomanik, puudub tal põhjendatud huvi korteri teiste mõtteliste osade müügi korral ostueesõiguse kasutamiseks. Ostueesõiguse kasutamise aeg ei ole piiramatu, vaid seda võib teostada kahe kuu jooksul. Arvestades, et hageja teadis ostu-müügilepingust juba 2003.a mais, oli tema poolt pahauskne esitada avaldus ostueesõiguse teostamiseks 10.03.2005.a. Eeltoodu alusel palusid kostjad Urve Viiding ja Rene Viiding kohaldada aegumist.
3.Kostja Pjotr Ševtšuk ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostjad leppisid kokku, et Pjotr Ševtšuk annab hagejale 08.04.2003.a tehingust teada. Kuna kostjale ei olnud hageja elukoht teada, viis ta koopia lepingust aprilli lõpus aadressile Tallinnas XXXXXX XX XX (tuppa, mis on plaanil näidatud numbriga 14) ja selle võttis vastu V. B., kes lubas selle hagejale anda. Kostjale teadaolevalt oli hageja müüjatega ühenduses ja hageja oli teadlik tehingu toimumisest ja müügilepingu sisust, see puudutas tema kasutatavat osa. Käesolevaks ajaks on hageja oma osa korterist edasi müünud ja ta ei ole korteri kaasomanik, mistõttu puudub tal põhjendatud huvi korteri teiste mõtteliste osade müügi ostueesõiguse kasutamiseks. Tegemist on pahauskse hagiga, mille nõudeõigus on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus lähtus sellest, et vaidlus puudub selles, et hageja tegi 10.03.2005.a notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse ja kostjatele ettepaneku sõlmida asjaõigusleping ning kostjad 06.04.2005.a lepingut sõlmima ei ilmunud ja takistavatest asjaoludest hagejale ei teatanud. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja võõrandas talle kuulunud kaasomandi osa 19.09.2005.a E. P.. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on pärast oma kaasomandiosa võõrandamist õigustatud nõudma ostueesõiguse teostamise tunnustamist, omandiõiguse üleandmist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Ka on vaidlus selles, kas kostjad täitsid kohaselt seadusest tulenevat kohustust teavitada ostueesõiguslast 08.04.2003.a müügilepingu sõlmimisest. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 järgi on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-05-23963 lõike 2 kohaselt tekib ostueesõigus seaduse alusel või tehinguga. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (ASRS, perioodil 01.01.2003-01.07.2003 kehtinud redaktsioon) § 131 lg 1 kohaselt kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. ASRS § 131 lg 1 (perioodil 01.01.2003-01.07.2003 kehtinud redaktsioon) järgi, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 kohaselt kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt ei olnud hageja hagi esitamise ajal, s.o. 29.12.2005.a enam korteriomandi kaasomanik, kuna hageja võõrandas talle kuulunud osa E. P., kes kanti kaasomanikuna 19.09.2005.a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse 29.09.2005.a. Kuna hageja võõrandas enne hagi esitamist talle kuulunud kaasomandiosa, ei ole hageja õigustatud nõudma ostueesõiguse teostamise tunnustamist, omandiõiguse üleandmist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Asjas ei oma tähendust asjaolu, et hageja nõudis kostjatelt asjaõiguslepingu sõlmimist enne oma kaasomandiosa võõrandamist, kuivõrd ostueesõiguse teostamise ja omandiõiguse üleandmise hagi saab käesoleval juhul esitada üksnes kaasomanik, kelle õigusi on rikutud. Hageja esitas hagi kolm kuud pärast oma kaasomandiosa võõrandamist. Maakohtu hinnangul ei rikkunud kostjad hagi esitamise ajal enam mingil viisil hageja õigusi, kuivõrd hagejal puudus sellel ajal õigus ostueesõiguse teostamiseks ja omandiõiguse saamiseks. Olukorras, kus hageja ei ole vabatahtlikult soovinud enam olla kaasomanik korteriomandis, mille osa suhtes ta ostueesõiguse teostamist soovib, puudub hagejal igasugune õigus või huvi ostueesõiguse teostamiseks ja omandiõiguse saamiseks. Hageja loobus kaasomandiosa vabatahtliku võõrandamisega õigusest nõuda ostueesõiguse teostamist. Nendel põhjustel jättis maakohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole õigustatud nõudma ostueesõiguse teostamise tunnustamist, omandiõiguse üleandmist ja kinnistusraamatu kande muutmist, jättis kohus teised hagis esitatud väited ja kostjate vastuväited tähelepanuta ja käsitlemata, kuivõrd nendel ei olnud maakohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähendust. Apellatsioonkaebus

5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus viivitas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisega 116 päeva pärast viimast kohtuistungit, mistõttu puudus kohtul võimalus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnata ning oma siseveendumuse kohaselt otsustada. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja võõrandas oma kaasomandi osa alles pärast ostueesõiguse teostamist. Hageja teatas E. P., et tema ostueesõiguse kasutamise soov naabertoa suhtes on jõus ja sellekohase hagi esitab ta kohtule 2005.a. Hageja ei loobunud vabatahtlikult ostueesõiguse teostamisest, võõrandades hiljem talle kuulunud kaasomandi osa E. P.. Hageja leiab, et kokkulepped E. P. ei puutu antud asjasse ega saa mõjutada hagi rahuldamist. Hageja ei ole teinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 72 sätestatud tahteavaldust ja pole ostueesõiguse teostamisest vabatahtlikult loobunud. Kostjad keeldusid andmast nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks ja omandi üleandmiseks, mille tõttu ei saanud hageja lõplikult ostueesõigust teostada. Kostjad ei ilmunud hageja pakutud ajaks notaribüroosse ja takistasid sellega ostueesõiguse teostamist. Kaasomaniku ostueesõigus on seadusest tulenev ja kinnistusraamatust nähtuv ning omab eelmärke tähendust. Ostueesõiguse teostamisega

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-05-23963 muutus müüjate poolt eseme käsutamine tühiseks ja hagejal kui ostueesõiguse teostajal on müügilepingust tulenev lepingu täitmise nõue. Hageja ei ole oma nõudest loobunud. Hageja teostas ostueesõigust vastavalt seadusele ja kohtu seisukoht ostueesõigusest loobumise kohta ei põhine seadusel. Ostueesõiguse teostamise alusel tekkinud müügilepingu kohaselt olid müüjad kohustatud tegema võimalikuks omandi ülemineku hagejale (VÕS § 208 lg 1). Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-13-06 lähtuvalt oli ka antud asjas müüdud kinnisasja omandi üleandmine esialgsele ostjale AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 alusel tühine, kuna see kahjustas ostueesõiguse teostamist. Kuna eseme käsutus oli tühine, siis on kinnisasja omanikuks ikkagi müüjad ning hageja kui ostueesõiguslane võib nõuda müüjatelt omandi üleandmist tekkinud müügilepingu alusel. Kuna esialgne ostja on ebaõigesti kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse (eseme käsutus on tühine), siis on hagejal vaja nii müüjate, kui ka esialgse ostja nõusolekuid kinnisraamatu kande muutmiseks (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1). Kuna hagejale omandit üle antud ei ole ja puuduvad puudutatud isikute nõusolekud kinnistusraamatu kande muutmiseks, oli hageja õigustatud esitama oma rikutud õiguste kaitseks hagi kohtule. Ostueesõiguse teostamise ajal oli hageja kaasomanik ja tal on jätkuvalt lepingu täitmise nõue müüjate vastu. Hageja poolt kaasomandi osa võõrandamine peale ostueesõiguse teostamist ei saanud kuidagi mõjutada hageja ja müüjate vahel ostueesõiguse teostamise avalduse alusel tekkinud müügilepingu kehtivust. Vastustaja seisukoht

6.Vastustajad Urve Viiding ja Rene Viiding vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Kostja Pjotr Ševtšuk apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes seejuures kohtuotsuse põhjendusi. Hageja vaidlustas maakohtu otsust põhjusel, et hagi jäeti rahuldamata ning kuivõrd maakohtu otsuse põhjenduste muutmine hagi rahuldamist ei tingi, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja esitas käesolevas asjas ostueesõiguse teostamisest tuleneva nõude. Hagi rahuldamine eeldab seda, et hagejal oli ostueesõigus. Jättes kõrvale küsimuse, kas hageja sai ostueesõigust teostada ka peale seda, kui ta talle kuulunud eseme võõrandas, sõltub käesoleva hagi rahuldamine igal juhul sellest, kas hagejal oli sellel hetkel, kui kostjad 1 ja 2 neile kuulunud korteri mõttelise osa võõrandasid, ostueesõigus. Juhul, kui hagejal sellel hetkel ostueesõigust ei olnud, ei saa ostueesõigust teostada ning käesolev hagi ei saa rahuldamisele kuuluda.
10.Hageja ja kostjad 1 ning 2 olid vallasasjana käibes olnud korteri (korter nr 18/7/17, XXXXXX XX XX, Tallinn) kaasomanikud. Tegemist oli reaalosana vallasasjakäibes olnud eluruumiga, mis asus 17 korteriga majas (vt hooneregistri õiend t lk 8). Müügileping, mille pinnalt soovis hageja ostueesõigust teostada, sõlmiti 8.04.2003.a (vt t lk 47). Vaidlusaluse korterelamu alune maa kanti kinnistusraamatusse 02.10.2003.a (vt kinnisasja nr XXXXXXXX I jao 1. kannet). Seega oli müügilepingu, mille pinnalt soovis hageja ostueesõigust teostada, sõlmimise ajal tegemist vallasasjakäibes olnud korteriga ning seetõttu ei saanud hageja ostueesõigus tuleneda AÕS § 73 lg-st 2. Hagejal ei olnud ka tehingulist ostueesõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on ainukeseks õiguslikuks aluseks, mis võiks hagejale vallasasjana korteri kaasomandi mõttelise osa võõrandamisel ostueesõiguse ette

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-05-23963 näha, asjaõigusseaduse rakendamise seadus (ASRS) § 131 lg 1. Viidatud sätte kohaselt, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei kohaldata eluruumi võõrandamisel ostueesõigust, kui kaasomanikke on rohkem kui kuus. Seega näeb ASRS § 131 lg 1 ette ostueesõiguse üksnes ehitise mõttelise osa võõrandamisele. Vaidlusalusel juhul võõrandati aga kaasomandis olnud korteri (reaalosana vallasasjakäibes olnud eluruumi) kaasomandi mõtteline osa. Seega tegemist ei olnud ehitise mõttelise osa võõrandamisega ASRS § 131 lg 1 tähenduses. Isegi siis, kui asuda seisukohale, et korteri kui reaalosa mõttelise osa võõrandamise korral võõrandatakse mõttelist osa ehitisest, ei annaks ka siis ASRS § 131 lg 1 hagejale ostueesõigust, sest 17 korteriga majas on ostueesõigus ASRS § 131 lg-st 2 tulenevalt välistatud. Vallasasjakäibes reaalosana käibinud korterit ei saa samastada ehitisega ASRS § 131 lg 1 tähenduses, sest kehtivas õiguses ei ole ühtegi õigusnormi, mis näeks ette, et reaalosana vallasasjakäibes olevale korterile kohaldatakse reguleerimata küsimustes ehitise kohta käivaid sätteid. Erinevalt vallasasjakäibes reaalosana käibivatest korteritest, näeb korteriomandiseaduse § 1 lg 1 lause 2 ette, et reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile kinnisomandi sätteid. Analoogilist sätet aga vallasasjakäibes reaalosana käibivate korterite suhtes seadusandja ette näinud ei ole. Olukorras, kus seadusandja on sarnaste esemete (korteriomandite) puhul erinormi kehtestanud, ei saa väita, et vallasasjana käibivate reaalosade osas ehitiste kohta käivate sätete vastavat kohaldamist ettenägeva sätte kehtestamata jätmise puhul võiks olla tegemist seadusandja plaanivälise lüngaga. Seetõttu on korteriomandiga analoogia rakendamise eeldused täitmata. Seega, kuivõrd konkreetsel juhul võõrandati korteri mõttelist osa ja ASRS § 131 lg 1 näeb ette ostueesõiguse üksnes ehitise mõttelise osa võõrandamisele ning konkreetses majas oli ostueesõiguse teostamine majas asuvate korterite suure arvu tõttu ASRS § 131 lg-st 2 tulenevalt välistatud ning korteriomandiga analoogia on konkreetsel juhul välistatud, ei ole hagejal ASRS § 131 lg-st 1 tulenevat ostueesõigust, mida ta saaks käesoleva hagi raames maksma panna. Hagejal ei ole ostueesõigust ka muul õiguslikul alusel. See, et peale müügilepingu, millest tulenevalt soovis hageja ostueesõigust teostada, sõlmimist muutusid korterid korteriomanditeks, ei anna hagejale ostueesõigust, sest ostueesõigus peab isikul olema ostueesõiguse teostamise aluseks oleva müügilepingu sõlmimise ajal. Ka see asjaolu, et avalduse, millega hageja soovis ostueesõigust teostada, tõestas notar, ei anna alust järeldada, et hagejal on ostueesõigus, sest ostueesõiguse olemasolu sõltub sellest, kas vastav õigus tuleneb mingi konkreetse seaduse konkreetsest sättest ja mitte sellest, kas notar ostueesõiguse teostamise avalduse tõestab. Käesolevas lõigus käsitletud alusel hagi rahuldamata jätmist ei takista ka see, et kostjad ei ole menetluses sellel alusel ostueesõiguse puudumisele viidanud, sest ostueesõiguse olemasolu on õiguslik küsimus ning õigust kohaldab kohus poolte väidetest sõltumata. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kohtukulude jaotus

11.TsMSRS §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2006.a alanud menetluste puhul menetluskulude kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud seadust. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Kostjad kohtukulude nimekirja maakohtus ega ringkonnakohtus esitanud ei ole, mistõttu ringkonnakohus kostjate menetluskulusid hagejalt välja ei mõista.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-05-23963

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja