Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

seisundis, muuhulgas oli talle määratud hooldajaks hageja. AU ei esitanud avaldust tunnistuse väljastamiseks sundosa kohta ja ei ole seega avaldusega sundosa taotlenud, kuigi elas samas, kus SU. AU kuulub 1⁄2 korteriomandist kui ühisomandiosa. Ta ei jõudnud jätta testamenti ja võtta vastu pärandit surnud naiselt. Kinnistusraamatus on korteriomanikuks märgitud SU. Pärandaja A U vanemad on surnud (ema AK suri 29.06.1992, isa NU suri II Maailmasõja ajal). Teada on, et pärandajal oli kaks last T ja S, kelle andmed hagejal puuduvad. Nad on sündinud enne A U abielu sõlmimist SUga. Abielust lapsi ei olnud. AK oli kolm last erinevast isast: AU (sünd XXX, sünnitunnistus puudub), AK (abielujärgne nimi G, sünd XXX Venemaal, XXX), G Z (abielujärne nimi K, sünd XX, Venemaal, XXX). AK ei olnud abielus. Kõik tema laste isad on surnud maailmasõja ajal. AG ja GK on A U ainsad pärijad seaduse järgi. 09.11.2005 koostas notar AS AG pärimisavalduse. GK notari kutsel ei ilmunud, on valmis loobuma oma pärandiosast õe kasuks. Notar hagejale pärimisõiguse tunnistust ei väljastanud, kuna hageja poolt esitatud perekonnaseisu tõendavad dokumendid on kaudseteks tõenditeks. Hageja taotleb pärimisõiguse tunnistamist korteriomandile 1⁄2 mõttelises osas XXX. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja Tallinna linna vastuväited Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja õiguse tunnustamine pärandvarale ei ole Tallinna linna kui kostja pädevuses, vaid on vastavalt Pärimisseadusele notari pädevuses. Kostja on seisukohal, et kui kohtuistungil leiab tunnistajate ütlustega ning muude kaudsete tõendite alusel tõendamist, et hageja on pärandaja õde, samuti, et pärandaja abikaasa suri enne pärandaja surma, pärandajal ei olnud lapsi ning puuduvad teised võimalikud pärimisseaduse § 14 teise järjekorra pärijad (hageja vanemad ja õed, vennad ning nende lapsed), puuduvad Tallinna linnal vastuväited AG hagi rahuldamiseks. Kostja palub kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil jäi kostja ülalmärgitud seisukohtade juurde. Kostja ei vaidle hagi rahuldamisele vastu. Kostja G K (K) vastuväited Kostja leiab, et hagi on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ja hageja on nende surnud venna A U seadusejärgsed pärijad. Vend ei jõudnud vormistada testamenti õe kasuks, kuid oli kokkulepe, et venna vara pärib õde – AG . Kostja tunnistab, et pärandaja A U vanemad on surnud, teada on, et pärandajal oli kaks last, kelle andmed on teadmata ning, kes on sündinud enne venna abiellumist SUga. AU oli abielus ühe korra, abielust ei ole lapsi sündinud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega, ära kuulanud pooled ja tunnistaja ütlused, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pärimisseaduse § 9 lg 1 järgi on pärimise aluseks seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). § 10 lg 1 järgi päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. § 11 lg 1 järgi on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja seaduses nimetatud sugulased. § 13 lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. § 14 lg 1 järgi on teise järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. § 14 lg 3 sätestab, et kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud

vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. Hageja taotleb enda pärimisõiguse tunnistamist, kuna oli pärandaja õde. Suguluse tuvastamiseks on esitas hageja: 1) majaraamatu väljavõte, mille kohaselt A K N t. sünd XXX, on märgitud kui perekonnapea, AGN t. sünd XXX, on märgitud kui tütar ning AU N p. sünd XXX, on märgitud kui p.p. poeg (tl 57-58); 2) Eestis asuva Vene Föderatsiooni Saatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna tõendI, mis on antud AN Gle selle kohta, et surnud A N U pensionitoimkus sisalduvad andmed õe AN G kohta, kes sündis XXX.(tl 13); 3) XXX A U isikliku avalduse sotsiaalhoolekande osakonda palvega määrata hageja, kui õde tema hooldajaks (tl 18-19) ja 4) Haabersti Linnaosa vanema 30.09.2003.a korralduse nr XXX, mille alusel oli hageja määratud A U hooldajaks (tl 17); 5) teatise perekonnaseisuakti puudumise kohta 09.11.2005, mille kohaselt XXX arhiivis puudub A U, N poeg, sünniakt, arhiivifond pole täielikult säilinud (tl 14-15). Tunnistajana ülekuulatud I M ütluste kohaselt tunneb ta pooli 1950 a. lõpust. Tunnistaja õde oli hageja ja kostja vennaga abielus. Tunnistajale teadaolevalt on hageja ja kostja G K (K) A U õed. Tunnistajale on see teada õdede ema sõnade järgi. Saadi sugulaseks ja käidi külas. Hageja ja kostjaga tutvudes elas AU, tema kaks õde, hageja poeg ja ema koos. Tunnistajale ei ole teada, kas A Ul olid lapsed, abikaasaga tal lapsi ei olnud. AU kiitles joobes olles, et tal on lapsed. Lastele alimente ei maksnud, ei suhelnud. Võis olla, et A Ul ei olnudki lapsi ja ta vaid kiitles. Ülalmärgitud tõenditega loeb kohus tõendatuks AG (G) ja surnud A U sugulussuhte – tegemist oli õe ja vennaga. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ning § 17 lg 1 ja § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvaras võrdseks. A U pärandvara hulka kuulub ühisomandiosa korteriomandist, mille reaalosaks olev korter on erastatud ja mis on kinnistatud A U (surnud XXX) ja SU(surnud XXX) abielu ajal. Hageja on pärandaja A U seadusjärgne pärija. Pärandvaraks on pool korteriomandist. Hageja TsMS § 174 lõikes 1 sätestatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud. Juhindudes TsMS § 162 lg 4 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.