Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-06-15173
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) hagi X vastu 3300 krooni nõudes
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Menetlusosalised ja nende hageja Pensioniameti kaudu; esindajad hageja esindaja Anne Jõgi, Põllu 1a, 50303 Tartu; kostja X , kirjalik Menetlus
Tartu
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
Kriminaalasjas on tunnistatud kannatanuks E.S., kes on ohvri täiskasvanud tütar. Kriminaalasja arutamisel kohtus kannatanu tsiviilhagi läbi ei vaadatud. Tartu Pensioniameti direktori kt 28.04.2006 otsusega nr 00056K hüvitati E.S. kuriteoohver S.L. matusteks tehtud kulutused summas 3300 krooni, mille hageja palub kohtul oma 15.06.2006 esitatud hagis kostjalt välja mõista. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas 25.06.2007 kostjale isiklikult hagimaterjalid tema viibimiskohas Tartu Vanglas. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.01.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1159 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti otsusega nr 00056K. Ohvriabi seaduse (OAS) § 8 lg 1 p 1 kohaselt vägivallakuriteona mõistetakse kannatanu surmaga lõppenud otseselt isiku vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu. OAS § 7 lg 1 sätestab, et hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. OAS § 9 lg 4 näeb ette, et õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest on füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 31 lg 1 kohaselt hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest läheb vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3300 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.