Tsiviilasi nr 2-07-3558
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.09.2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-3558
Tsiviilasi
Axxx Pxxxxja MxxxxxMxxxxxxxx hagi Mxxx Kxxx vastu pärandvara jagamise nõudes Hagejad: Axxx Pxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Mxxxx Mxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate esindaja: advokaat Margus Mõttus (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9 Tartu 51003);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: MxxxxKxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
elukoht
28.08.2007.a.
Jätta Axxx Pxxx ja Mxxxx Mxxxxxxxx hagi Mxxx Kxxx vastu pärandvara jagamise nõudes rahuldamata.x Kohtukulude jaotus: Jätta menetluskulud võrdsetes osades Axxx Pxxx ja Mxxxx Mxxxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
1(4)
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord: Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: Hagejate nõue ja põhjendused Axxx Pxxx ja Mxxxx Mxxxxxxxx esitasid 29.01.2007.a kohtule hagi Mxxx Kxxxxvastu pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt suri xxxxxxxxxx.a Lxxxx Mxxxxxxxx, kelle viimane elukoht oli Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagejad on Lxxxx Mxxxxxxxe lapsed ja tema seadusjärgsed pärijad. 12.10.2006.a esitasid hagejad avalduse notarile Lxxxx Mxxxxxxxx pärandi vastuvõtmiseks. Pärandi hulka kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis käesoleval ajal on registreeritud Lxx Kxxxxxnimele. Testamendijärgse pärijana võttis LxxxKxxxx pärandi vastu Lxxxx Mxxxxxxxx, kuid ta suri jõudmata enda pärimisõigust vormistada. LxxxKxxxx oli abielus MxxxKxxxxxx. Kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx on omandatud Lxx Kxxxx poolt maa ostueesõiguse erastamise teel 31.10.1997.a ning kinnistusregistriosa avamisel on 31.10.1997.a avalduse alusel omanikuna sisse kantud Lxx Kxxxx Mxxx Kxxx ja Lxx Kxxx siis enam koos ei elanud ning nende faktilised abielusuhted olid erastamise ajaks lõppenud. Maa erastamise eest on Lxx Kxxx tasunud 27 075 krooni, samuti on ta tasunud erastamistoimingute kulud 485 krooni. Hagejad on seisukohal, et kinnistu on soetatud Lxx Kxxxxxlahusvara arvel ja pärast abielusuhete lõppemist ja see on aluseks ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumisel PkS § 19 lg 2 p 3 alusel. Hagejad paluvad kohtul LxxxKxxxx pärandvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade ühisvara osade võrdsusest, kuna ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning lugeda ühisvarast, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Lxx Kxxxxxx kuuluvaks 2/3 mõttelist osa ja Mxxx Kxxxxxx kuuluvaks 1/3 mõttelist osa. Kostja vastuväited Kostja hagiavalduses tooduga ei nõustu. Kostja abiellus Lxx Kxxxxxx 17.06.1978.a. Abielust on pooltel sündinud kaks last Txxxx Kxxxxja Lxxx Kxxx. Kostja elas koos Lxx Kxxxxxx viimase poolt 1975.a soetatud kinnistul, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjale kuulus enne abiellumist soetatud 1⁄2 osa kinnistust aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna kostja ja Lxx Kxxx soovisid viimase elamispinnale edasi elama jääda ning teostada kinnistu xxxxxxxx kapitaalremonti, siis müüs kostja temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnistust aadressil xxxxxxxx. Kinnistu müügist saadud raha kasutasid pooled xxxxxxxx remondi teostamiseks. Kostja väitel lõppesid tema ja Lxx Kxxxx tegelikud abielusuhted 1999.a. Abielus oli ta Lxx Kxxxxxx kuni viimase surmani. Kostja arvates ei saa antud juhul pärandavara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade ühisvara jagamise võrdsusest PkS § 19 alusel. Ei saa arvestada ainult Lxx Kxxxx panust xxxxxxxxxxxxxxxxx puhul, panuse on teinud ka kostja enda teise kinnistu müügi ja selle eest saadud raha arvel tehtud remondi näol. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjale teadaolevalt soovivad hagejad kinnistu müüa. Ka kostja leiab, et kõige otstarbekam oleks kinnistu müüa. Kostja palub jätta nõue rahuldamata.
2(4)
Kohtuistungil jäid pooled oma varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistajate Axxx Mxxxxx ja Txxx Mxxxxx ütlused. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevas: Lxx Kxxx on 30.09.1975.a ostnud ühekorruselise puitelumaja koos lauda, kuuri ja kaevuga, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 21). Maa ostueesõigusega erastamise ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu järgi on Lxx Kxxx erastanud eelnimetatud majavalduse juurde kuuluva maa (tl 25-28). Lepingu punktidest 2.1 ja 7.1 nähtub, et maa maatükk asukohaga xxxxxxxx erastatakse hoonete asukohaga xxxxxxxx juurde. Kinnistusregistri väljavõtte andmetel on maa kantud kinnistusregistrisse 29.12.1997.a LxxxKxxxxxximele tema 31.10.1997.a avalduse alusel (tl 35). LxxxKxxxx ja Mxxx Kxxxx abielu on registreeritud 17.06.1978.a (tl 89). Seega on Lxx Kxxx kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx omandanud abielu kestel ja Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on see abikaasade ühisvara. Lxx Kxxxxsuri xxxxxxxxxx.a (tl 87). Lxx Kxxx tegi 25.08.2004.a testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks Lxxxx Mxxxxxxxx (tl 69). Lxxxi Mxxxxxxxe on 29.03.2007.a esitanud notarile avalduse Lxx Kxxxx pärandi vastuvõtmiseks (tl 66). Lxxxx Mxxxxxxxx suri xxxxxxxxxx.a (tl 88). Hagejad Axxx Pxxx ja Mxxxx Mxxxxxxxe, kes on Lxxxx Mxxxxxxxx lapsed, on pöördunud 12.10.2006.a notari poole Lxxxx Mxxxxxxx pärandi vastuvõtmiseks ja pärimistunnistuse väljastamiseks (tl 31). Lxx Kxxxx abikaasa Mxxx Kxxx on esitanud notarile avalduse abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu ühisomandi (pooles osas) vormistamiseks tema nimele (tl 30). Lxxxx Mxxxxxxxe pärandvaraks on 1⁄2 mõttelist osa kinnistust nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagejad taotlevad kalduda pärandvara jagamisel kõrvale abikaasade ühisvara osade võrdsusest põhjendusel, et ühisvara on omandatud ühe abikaasa - Lxx Kxxxx lahusvara arvel. Hagejad paluvad lugeda ühisvaraks olevast kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, LxxxKxxxxxx kuuluvaks 2/3 mõttelist osa ja Mxxx Kxxxxxe kuuluvaks 1/3 mõttelist osa. 17. Hagejate nõue on sisuliselt LxxxKxxxx ja Mxxx Kxxxx ühisvara jagamise nõue. Tegemist ei ole pärandvara jagamisega pärimisseaduse mõistes. Pärimisseaduse § 144 lg 1 kohaselt määratakse pärandvara jagamisel kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Hagejate ja kostja näol ei ole aga tegemist kaaspärijatega. LxxxKxxxx vara pärijaks oli testamendi järgi Lxxxx Mxxxxxxne s.o hagejate ema. Hagejad on pärijaks oma ema järelt. Kostja Mxxx Kxxx ei ole nende kaaspärija. Tema on abielu kestel soetatud kinnistust temale kuuluva ühisomandi osa omanik. PkS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 26 järgi lõppeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega. Seega on seaduse järgi pärast abielu lõppemist lahutusega abikaasade ühisvara jagamine lubatud, kuid pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga see võimalik ei ole. Lxx Kxxxxon surnud ja seega ei kuulu antud juhul perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele. LxxxKxxxx ja Mxxx xxxx abielu kestel soetatud varaks on kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks, seega tuleb eeldada abikaasade osade võrdsust. Kuna Lxx Kxxxxon surnud, siis ei ole abikaasade ühisvara jagamine PkS § 18 ja 19 tähenduses võimalik. Kuna ühisvara jagamine käesolevas menetluses ei ole võimalik, siis ei hakka kohus
3(4)
analüüsima, kas PkS § 19 alusel saaks Lxx Kxxxx ja Mxxx Kxxxx ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Kuna tegemist on kaashagejatega, siis tuleb menetluskulud neil kanda TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades. Kohtuotsus on allkirjastatud 12.09. ja kuulutatakse avalikult 14.09.2007.a.
Haide Rimmel kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.