Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2007.a

Tsiviilasja number

2-06-38172 VK hagi MT vastu valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes ühisele asjale Menetluse taastamise avalduse läbi vaatamine Hageja – VK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja – v.adv Nigul Saar (Advokaadibüroo XXX) Kostja – MT(isikukood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja – adv Gennadi Kull (XXX)

Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Resolutsioon Jätta rahuldamata VK menetluse taastamise avaldus Harju Maakohtu 15.05.2007.a hagi läbivaatamata jätmise määrusele ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik 13.12.2006.a esitas VK Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagiavalduse MT vastu valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes ühisele asjale. 14.05.2007.a ei ilmunud hageja ega hageja esindaja kohtuistungile. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbivaatamata jätmist. 15.05.2007.a määrusega jättis kohus VK hagi MT vastu valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes ühisele asjale läbi vaatamata. 29.05.2007.a esitas hageja kohtule avalduse menetluse taastamiseks. Avalduses märgib hageja esindaja, et ei ilmunud istungile, teades, et pooled sõlmivad kompromissi. Hageja asus otsima meistrit, kelle poolt kavandatu oleks olnud kompromissi sisu. 27.03.2007.a toimunud istungi järgselt pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi menetluse lõpetamiseks ilma, et kohus peaks tegema sisulist otsust. Hageja leiab, et pooled olles jõudnud vaidluse lahendamiseks vajaliku ehitusliku detaili valmistamise viisini, olid seega jõudnud arusaamale, et hagejal on selline nõue, mida saab lahendada kompromissiga ja kostja on olnud nõus kompromissiga vaidluse lahendama eeldusel, et hageja teostab vajalikud tööd. Hageja

leiab, et juhul kui kostja avaldas 14.05.2007.a istungil, et poolte vahel ei ole asja lahendamine kompromissiga võimalik ja hageja poolt esitatud nõuet jälle ei tunnista, siis on kostja käitunud pahatahtlikult. Hagejal, kes on astunud samme selleks, et leida kaevu katmiseks omal kulul vajalik meister, muretsenud vajaliku materjali, ei ole kindlust, et muretsetu on kasutatav olemasoleva õiguse teostamiseks, kuna menetlus on lõppenud kostjale kohustusi panemata. Hageja leiab, et käesoleval juhul esineb alus menetluse taastamiseks, menetluse taastamise eesmärk on kompromissi sõlmimine teise poole menetluskulude panemiseta hagejale. 01.06.2007.a kostja vastuses menetluse taastamise avaldusele leiab, et läbirääkimiste pidamine ei ole seaduslik takistus kohtuistungile mitteilmumisele. Kostja on nõus läbirääkimisi pidama ka kohtuväliselt. 12.06.2007.a määruses jättis kohus menetluse taastamise avalduse käiguta ja andis tähtaja menetluse taastamise avalduselt kautsjoni tasumiseks ja võimaluse selgitada, mis takistas hagejal või hageja esindajal 14.05.2007.a kell 13.00 toimuvale kohtuistungile ilmumast. Hageja esindaja on kohtule esitanud kautsjoni tasumist tõendava dokumendi, kuid ei ole põhistanud kohtuistungile ilmumata jätmist. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Asja materjalide kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud hageja esindajale isiklikult e-posti teel, siis peab hageja menetluse taastamiseks esitama ja põhistama kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Hageja ei ole kohtule põhistanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus VK menetluse taastamise avalduse rahuldamata ja tagastab TsMS § 416 lg 4 alusel VK menetluse taastamise avalduse Harju Maakohtu 12.06.2007.a.a määrusele.