2-06-13489/9 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.veebruari 2007.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis Eda Linkilt välja Ruth Verlini kasuks seadusliku aluseta saadud 40.000 krooni. Garaažiühistu x põhikirja kohaselt on Garaažiühistu xgaraažiboksi nr 28 osak Urmas Linki lahusvara, omanik on endiselt Urmas Link vastavalt Tallinna notar Sirje Velsbergi juures 16. juunil 1997.a sõlmitud abieluvaralepingu p-le 3, milles notar on pooltele selgitanud, et vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 10 lõikele 6 kantakse käesolev leping abikaasa nõudel abieluvararegistrisse. Samuti seda, et abikaasade varalised õigused kehtivad kolmandate isikute suhtes, kui abieluvaralepingu kohta on tehtud kanne registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist, sama kehtib ka siis, kui abieluvaralepingut muudetakse, lõpetatakse või kui leping on tühine. Abieluvaralepingu p 1.1.4. on õigustühine, sest selles on jagatud garaažiühistu osak, mida sellel momendil ei eksisteerinud. 8. veebruaril 2003.a garaažiühistu üldkoosolekul kinnitatud x põhikirja p 27 kohaselt osaku omandiõiguse lõppemisel peab ühistu liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse ühistust väljaastumise kohta 10 päeva jooksul omandiõiguse lõppemise päevast arvates. Sellist avaldust Urmas Link seni esitanud ei ole. Garaažiühistu x põhikirja p 10 kohaselt ühistu liikmeks võivad olla x Tallinna linnas asuva garaažiühistu osakuid omavad füüsilised isikud. Teised isikud ei saa olla garaažiühistu liikmeteks. Liikmeks astuja võetakse ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega (p 11). Ühistu liikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab ühistu juhatus läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates (p 12). Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks, tekivad tal ühistu liikme õigused ja kohustused (p 13). Ühistu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajal (p 18). Ühistu juhatus peab oma liikmete registrit (p 20). Liikmete registrisse kantakse osaniku ees-ja perekonnanimi, tema kasutuses oleva garaažiboksi number, osaku suurus, osakut puudutavad muudatused, ühistu liikme väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja põhjus (p 21). Ühistu liikmele antakse temale kuuluv osaku suurus (p 22). Ühistu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus põhikirjaga (p 23). Ühistu liikmeks

vastuvõtmisest keeldumise otsus peab sisaldama liikmeks vastuvõtmisest keeldumise põhjuse (p 24). Kuna Eda Link on müünud garaažiboksi hagejale Garaažiühistu üldkoosolekul 8. veebruaril 2003.a kinnitatud põhikirja rikkumisega, siis tuleb Eda Linkil alusetult saadud 40.000 krooni hagejale tagastada. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. Apellatsioonkaebus Apellant palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, kohtukulud jätta poolte enda kanda. Kohus on mõistnud apellandilt vastustaja kasuks välja 40.000 krooni, mida keegi taotlenud ei ole. Kohus luges ka õigustühiseks vastustajate poolt 16. juulil 1997.a sõlmitud abieluvaralepingu p 1.1.4. Seega on kohus ületanud nõude piire (TsMS § 439). TsMS § 440 lõike 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus ei ole põhjendanud, miks hagi omaksvõtuga hagi ei rahuldatud. Kohus ei ole otsust tehes kohaldanud sisuliselt ühtegi seadust ning on kogu põhjendava osa rajanud üksnes garaažiühistu põhikirja sätetele, mida ei olnud abieluvaralepingu sõlmimise ajal 16. juulil 1997.a veel vastugi võetud. Kohus pole põhjendanud, kuidas sai 8. veebruaril 2003.a uue põhikirja kinnitamine garaažiühistu poolt mõjutada juba tekkinud omandiõigusi osakute suhtes. Kohus ei ole selgitanud, millise lepingu sõlmimise päeval kehtinud seadusega oli abieluvaralepingu punkt 1.1.4 vastuolus ning millisest seadusest selle punkti tühisus tuleneb. Garaažiühistu x 8. veebruari 2003. a. põhikirja p 10 järgi võivad ühistu liikmeks olla üksnes garaažiühistu osakuid omavad füüsilised isikud, millest järeldub, et ühistu liikmeks saamise eelduseks on ühistu osaku omandamine. Põhikiri ei sätestanud, millises vormis osaku võõrandamise tehing peab olema. Põhikirja p 35 kohaselt on igal ühistu liikmel õigus võõrandada tema omanduses olevat osakut ja p 34 kohaselt lähevad osaku võõrandamisel väljaastunud ühistu liikme kohustused ja varaline vastutus üle uuele omanikule tema liikmeks vastuvõtmise päevast arvates. Seega on võõrandamise tehingust kuni liikmeks vastuvõtmiseni isikul võimalik olla ühistu osaku omanik ka ilma liikme staatuseta. Osakute apellandile võõrandamise päeval olid vastustajad garaažiühistu liikmed, seega osakute täieõiguslikud omanikud. Kohus ei pidanud arutama selle üle, kas apellandi ja vastustaja omavahelist osaku võõrandamise tehingut on tunnustatud ühistu poolt või mitte. Kui garaažiühistu liikmete üldkoosolek jätabki apellandi liikmeks vastuvõtmise avalduse rahuldamata, saab seda otsust vaidlustada eraldi menetluses. Kohus ei ole arvestanud sellega, et kui toimikus oleva abieluvaralepingu p 1.1.4 peakski olema õigustühine, siis jääb sellest väheseks, et lugeda garaažiühistu osakut üksnes Urmas Linki lahusvaraks. Kuivõrd vastustajad on olnud väga pikka aega abielus ning ka viidatud abieluvaralepingust nähtuvalt pidasid garaažikooperatiivi osakut enda ühisvaraks, siis pole ka kohtul põhjust selles kahelda ja lugeda osakuid ühe abikaasa lahusvaraks. Vastustajate seisukoht Vastustajad on arvamusel, et apellant on vaidlusaluse garaažiboksi omanik.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 656 lg 2 tühistada ja tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellant on hagis taotlenud üksnes omandiõiguse tunnustamist garaažiühistu osakule, maakohus jättis nõude rahuldamata, mõistes kostjalt Eda Linkilt välja hageja kasuks seadusliku aluseta saadud 40.000 krooni ehk nõudes, mida polnud esitatud. Kolleegium leiab, et maakohus ületas otsust tehes TsMS §-s 439 sätestatud hagi lahendamise piire, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus olulisel määral osundatud nõuetele ei vasta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kumbki kostjatest hagile vastu ei vaielnud (tl 30-31). TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Maakohtu otsus ei sisalda põhjendust, miks kohus seoses kostjate poolt hagi õigeksvõtuga hagi rahuldamata jättis. Maakohus on otsust tehes rikkunud TsMS § 436 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, lähtudes asja lahendamisel üksnes garaažiühistu põhikirjast. Apellatsioonikohtule esitatud toimikust kolleegium tõendina otsuses käsitletud garaažiühistu põhikirja ei leidnud. Samuti ei ole maakohus otsust tehes kohaldanud sisuliselt mitte ühtegi seadust. Nii on maakohus lugenud õigustühiseks kostjate vahel 16.07.1997.a sõlmitud abieluvaralepingu p 1.1.4., põhjendamata, millisest seadusest tulenes sellise lepingu punkti tühisus. Isegi juhul, kui abieluvaralepingu punkt garaaži osaku jagamise kohta olekski tühine, saab kostjate poolt apellandile garaaži osaku võõrandamist lugeda õiguspäraseks, sest tehing toimus mõlema kostja (abikaasade) nõusolekul. Antud asjas polnud maakohtul hagi nõuet ja menetlusosaliste ringi arvestades vajadust käsitleda asjaolu, kas apellandi ja kostja Eda Linki vahelist garaaži osaku võõrandamise tehingut on garaažiühistu poolt tunnustatud või mitte. Seega on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik seda menetlusõiguse normi rikkumist kõrvaldada, kuna esitatud tõendite suuremas ulatuses apellatsioonimenetluses esmakordse hindamise ja asjas oluliste faktiliste asjaolude kogumi sedavõrd suures ulatuses apellatsioonimenetluses esmakordse tuvastamise tulemusel kaotaksid pooled võimaluse tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras otsuse peale edasikaebamisel ei ole tõendite hindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist võimalik vaidlustada. Otsuse tõendusliku ja faktilisi asjaolusid tuvastava osa peale edasikaebamise välistamine oleks vastuolus põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.