Asjaõigus › Omandiasjad

Nõuda kinnistu Jxxxxxxxxx asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx, välja Txxxx Kxxxxx, Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxxx ebaseaduslikust valdusest.

Txxxx Kxxxxa vastu kahju hüvitamise nõudes

jätta

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Sxxxxxxx esitas 28.10.2016. a kohtule hagiavalduse Txxxx Kxxxxx vastu kahju hüvitamise nõudes ja Txxxx Kxxxxx, Mxxxxxx Kxxx ning Mxxxxx Mxxxxxx vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kinnistusraamatus registriosa numbri xxxxxxx all registreeritud kinnistu nimetusega Jxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, mis kuulus alates 12.07.20017. a kaasomandina 1⁄4 osas kostjale Txxxx Kxxxxxxe, 1⁄4 osas Txxx Kxxxxxx, 1⁄4 osas Vxxxx Kxxxxxxe ja alates 12.05.2014. a 1⁄4 osas hagejale Kxxxx Sxxxxxxxxxx. Tartu Maakohtu 23.07.2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58355 lõpetati kostja xxxxx Kxxxxx, Txxx Kxxxx, Vxxxx Kxxxxx ja hageja Kxxxx Sxxxxxxxx kaasomand Jxxxxxxxxx kinnistu suhtes. Kinnistu jäeti hageja Kxxxx Sxxxxxxxx ainuomandisse, kohustusega tasuda teistele kaasomanikele nende kaasomandi osa eest

igaühele 5000 eurot. Kaasomandi lõpetamise aluseks oli kaasomanike õiguste kuritarvitamine, mis seisnes selles, et kostja Txxxx Kxxxxa ei lubanud teistel kaasomanikel nende omandit kasutada, sest kinnistu oluliseks osaks olevasse elumajja oli majutatud kostja tütar Mxxxxxx Kxxx koos elukaaslase Mxxxxx Mxxxxxx ja lastega. Kinnistu kasutamise järel muutus selle oluliseks osaks olev elumaja kasutuskõlbmatuks ning kinnistul asuvad hooned (ait-küün, laut ja kuur) on täielikult hävitatud. Kostjate tegevuse järel on vaidlusaluse kinnitu väärtus oluliselt vähenenud. Seisuga 21.01.2010. a oli kinnistu väärtuseks 12 148 eurot, seisuga 02.10.2014. a 20 000 eurot ning 11.01.2016. a seisuga oli kinnistu väärtus 6000 eurot. Seega on kinnistu väärtus vähenenud 14 000 euro võrra ja hageja kinnistu omanikuna on selles ulatuses saanud kahju. Hageja arvates on tekkinud kahju eest vastutav kostja TxxxxxKxxxxxx kes kaasomanikuna rikkus AÕS §-st 75 tulenevat vara alalhoidmise kohustust. Kuni käesoleva ajani on kinnistu, sh selle oluliseks osaks olev elumaja kostjate valduses. Kostjatel puudub õiguslik alus hageja kinnistut vallata ning nende valdus on ebaseaduslik. Vaatamata hageja nõudele on kostjad keeldunud kinnistu valduse vabastamisest ja on avaldanud, et teevad seda üksnes siis, kui kohus teeb vastava otsuse. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul mõista kostjalt Txxxx Kxxxxxxx tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 14 000 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni. Hageja märgib, et ta reeserveerib õiguse esitada kahju hüvitamise nõue kõigi kostjate vastu. Lisaks palub hageja nõuda temale kuuluv Jxxxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, välja kostjate TxxxxxKxxxxx, Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxxx ebaseaduslikust valdusest sellisel viisil, et tõsta kostjad koos nendega elevate inimestega välja kinnistu oluliseks osaks olevast elumajast ja kõrvalhoonetest. Kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise alusena on hageja märkinud AÕS § 72 lg.3, § 34 lg.1, § 35 lg.2, § 80 lg.1, lg.2, § 84 lg.1, lg.2. Kahju hüvitamise nõude alusena tugineb hageja AÕS § 72 lg.1, lg.5, § 75, VÕS § 127 lg.4, § 132 lg.3, § 115 lg.1. Hageja taotles hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist täiteasjas nr . 189/2016/762. Tõenditena esitas hageja avalduse (adressaadiks on kostja Txxxx Kxxxxx) kohustuste tasaarvestuse kohta (tl.16), eksperthinnangu nr. 0011-10TA Jxxxxxxxxx kinnistu turuväärtuse määramiseks (tl.17-18), Tartu Maakohtu otsuse 23.07.2015 tsiviilasjas nr . 214-58355 (tl.21-24), Tartu Ringkonnakohtu otsuse 11-04-2016 samas tsiviilasjas (tl.2428); seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (tl.30), kinnistusraamatu väljavõtte seisuga 24.04.2016 (tl.31), tõendid kinnistu valdamisega seotud vaidluste kohta (tl.31-34), Saare Vallavalitsuse vastuskiri kohtule seoses Jxxxxxxxxx kinnistu teemal toimuva vaidlusega (tl.43-45), tõendid täitemenetluse toimumise kohta (tl.53-54). Hageja vastusena (tl.137-138) kostja vastusele lisas 11.01.2016 Domus Kinnisvara eksperthinnangu Jxxxxxxxxx kinnistu turuväärtuse kohta ja fotod kinnistust (tl.139-153), 1Partner Kinnisvara eksperthinnangu Jxxxxxxxxx kinnistu turuväärtuse kohta (tl.164191), 1Partner Kinnisvara e-kiri vastusega kinnisvaraturu muutuste kohta (tl.193). Hageja märgib, et hooneid ei ole võimalik renoveerida ehk parandada VÕS § 132 lg.1, lg.3 mõttes. Just kostjate käitumise tõttu muutusid honed kasutamiskõlbmatuks. Hageja lisab veelkord tõendid pöördumist kohta politseisse, millest nähtub, et kostjad ei luba füüsiliselt hagejal kinnistule siseneda. Hooned on püstitatud aastal 1920, 100-aastased honed vajavad ilmtingimata remonti ja remontimata muutuvad kasutuskõlbmatuks. Kuna just TxxxxxKxxxxx majutas oma tütre koos elukaaslase ja lastega kinnistule, vastutab ta ka teiste kostjate eest. 8.05.2017 esitas hageja taotluse asjas osaotsuse tegemiseks (tl.1-6 IIkd) ja 9.05.2017 avalduse kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks (tl.9-15). Hageja taotleb osaotsuse tegemist

vindikatsiooninõude osas, millega nõuda Jxxxxxxxxa kinnistu välja kostjate Txxxx Kxxxxx, Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxxx ebaseaduslikust valdusest ja tõsta nad koos nendega seal elavate inimetega välja kinnistu oluliseks osaks olevast elumajast ja kõrvalhoonetest. Hageja leiab, et kõigi kostjate valdus on ebaseaduslik AÕS § 34 lg.1 tähenduses alates 23.07.2015, kostjate Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxxx valdus on ebaseaduslik juba varasemast, kuna Txxxx Kxxxxxxx ei ole antud luba majutada kinnistule Mxxxxxx Kxxxx ja tema peret. Kostjate valdus on AÕS § 35 lg.2 tähenduses ka pahausklik. Kostjad Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxx ei ole kohtule isegi vastanud. Kostjad kasutavad kinnistul asuvaid hooneid selliselt, et varasemad kõrvalhooned on täielikult hävitatud ja elumaja muutunud kasutuskõlbmatuks.Kuna hageja on esitanud ka kashju hüvitamise nõude ja tasaarvestusnõude, on nende nõuete menetlemine aegavõtvam, mistõttu TsMS § 450 lg.1 alusel taotleb hageja osaotsuse tegemist. Hageja on esitanud osaotsuse tegemiseks kaks alternatiivset nõuet, milles ühega taotleb osaotsuse tegemist vindikatsiooninõude osas kõigi kolme kostja suhtes ja teisega taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega üksnes kostjate Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxx suhtes. Lõppseisukohtades 28.06.2017 (tl.44-46 IIkd) jäi hageja nõude juurde nõuda kinnistu välja kostjate ebaseaduslikust valdusest ja mõista Txxxx Kxxxxxxx välja kinnistu väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju 14000 eurot.

Kostja vastuses hagile (tl.130-133 Ikd) oli seisukohal, et esineb alus kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks nõude mittetõendatuse tõttu. Hageja ei ole esitanud mingeidki tõendeid kahju tekitamisest tuleneva nõude koosseisuliste elementide kohta. Kasvõi ühe elemendi puudumine toob kaasa kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse välistamise. Kinnistu turuväärtuste vahe ei tõenda kahju tekkimist. Kohtule esitatud hindamisaktid on ebaobjektiivsed ja tõendamiskoormise täitmiseks mittekõlblikud. Hagejal ei ole kahju tekkinud. AÕS § 72 sätestab kaasomanike tegutsemise kokkuleppelisuse põhimõtted. AÕS § 72 lg.4 järgi ei saa kostja üksi kanda vastutust kaasomandisse kuuluva asja tavapärase kulumise eest. VÕS § 139 ja § 140 järgi vastatab ka hageja kui kaasomanik kahju tekkimise eest. Esineb alus kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks aegumise tõttu. Kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljaandmist ei saa hageja nõuda enne kui hageja on täitnud oma hüvitiskohustuse kostja ees tulenevalt tsiviilasjas nr.2-14-58355. Tegemist on vastastikuste kohustustega VÕS § 82 lg.5, § 110, § 119, mis tuleb täita üheaegselt. Kostja on raskete terviseriketega pensioner, kellel puudub muu eluaseme kasutamise võimalus. Tasaarvestuse kohta märgib kostja, et hagejal puudub tasaarvestatav nõue kostja vastu, taotletud tasaarvestus ei ole õiguslikult lubatav, kostja omab tasaarvestatavt nõuet hageja vastu. Kostja taotleb TsMS § 449 lg.3 alusel vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Vastuseks hageja täiendustele ja osaotsuse taotlusele on kostja seisukohal, et hageja ei ole täiendavate seisukohtade esitamisel pidanud kinni kohtu määratud tähtaegadest ja need dokumendid tuleb jätta kohtu poolt vastu võtmata. Kostja leiab, et osaotsuse tegemine on ka sisuliselt põhjendamatu, kuna osaotsuse tegemine on põhjendatud siis kui see kiirendavb asja läbivaatamist. Praeguseks on kõik vajalik asjas esitatud ja asjas on võimalik teha lõplik lahend kõigi kostjate osas. Kahju hüvitamise nõude osas jääb kostja seisukohale, et nõue on aegunud vähemalt kahju osas, mis hagejal on tekkinud enne 28.10.2013 ehk 3 aastat enne hagi esitamist. Hageja ei ole määratlenud ega tõendanud kahjunõuet iga kostja osas eraldi. Kui hageja kahju hüvitamise nõue on esitatud VÕS §115 lg.1 alusel, pidanuks ta AÕS § 72 - § 75 sätestatud kohustuste rikkumise välja tooma. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kostja on rikkunud mõnd kaasomaniku kohustust või hageja õigust. AÕS näeb ette

kaasomanike ühise korrashoiu ja säilitamiskohustuse. Kahju tekitamine ja kohustuse rikkumine ei ole teostatav teise isiku vahendusel nagu on hageja viidanud- et teiste kaasomanike suhtes on kostja kasutanud vägivalda Mxxxxxx Kxxxxvahendusel. Hageja ei ole tõendanud ka kahju hüvitamise nõude koosseisulisi elemente- rikkuvat tegu, kahju ja põhjuslikku seost kahju ja teo vahel. Kahju tekkimine ja suurus on tõendamata- ligi 100 aastat vanad honed on amortiseerunud loomuliku kulumise tõttu. Kinnistu hindamisaktid annavad sedavõrd erineva tulemuse, et on ebareaalne kinnistu väärtuse vähenemine kostja tegevusetuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ka deliktilisel alusel ja perioodi eest, mil kinnistu ainuomanik oli hageja. Lõppseisukohtades jääb kostja selle juurde, et kahju hüvitamise nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kinnistu väljanõudmise nõude täitmist ei saa nõuda enne kui hageja on tasunud kostjale kaasomandit lõpetava kohtuotsusega väljamõistetud hüvitissumma 5000 eurot. Kostja teeb ettepaneku määrata tähtaeg 3 kuud kinnistu vabastamiseks arvates hageja poolt hüvitissumma tasumisest. Hagi tagamine tühistada. Kostjad Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxx kohtule kirjalikke seisukohti ei esitanud. Kohus kirjaga 1.03.2017 (tl.121-122 Ikd) selgitas pooltele tõendamiskoormist ja asja lahendamiseks tähtsaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kirjaga 07.06.2017 määras kohus, et asjas hageja taotluse alusel osaotsust ei tehta (tl.29-30 II kd). Kohus pidas kohtuistungi 15.03.2017. Hageja esindaja kohtuistungil piiritles hageja nõude ajaliselt: kahju hüvitamise nõue on esitatud tsiviilasjas 2-14-58355 tehtud kohtuotsuses fikseeritud kinnistu hinna järgi 20 000 eurot ja järgmine kord on tuvastatud kinnistu väärtus 2016.a jaanuaris. Hageja lubas täpsustada kostja poolt hagejale tekitatud kahju ja seostada seda kostja tegevuse või tegevusetusega. Teised kaasomanikud on loobunud oma nõudeõigusest hageja kasuks. Txxxx Kxxxxx kinnistul reaalselt ei ela, ta andis valduse üle, seal elavad kostjad Mxxxxx ja Kxxx. Hageja ettepanek oli, et pooled loobuvad rahalistest nõuetest teineteise vastu ja kostjad koligu lihtsalt kinnistult minema. Peaks toimuma samaaegne täitmine. Seni kostjad hävitavad maja. Kostja T.Kxxxxx jäi kirjalikus vastuses avaldatu juurde- kahju hüvitamise nõue on jätkuvalt ebaselge, sellele ei ole võimalik vastuväiteidki esitada. Kuna hageja tagines kahju tekkimise perioodile juuni 2017-jaanuar 2016, on äärmiselt ebatõenäoline, et 100aastane hoone saab poole aastaga kaotada oma väärtust kolm korda. Kuna nõude periood on korrigeeritud, ei ole alust aegumisest rääkida. Kuna on olemas kohtulahend kaasomandi lõpetamise kohta, ei ole välja tuua õiguslikku alust, mille põhineb kostja valdus. On vastastikuste kohustuste täitmine. Kostja Mxxxxxx Kxxx selgitas kohtuistungil, et kostja Mxxxxs Mxxxxx ei saanud tulla, kuid ta teab istungist ja Mxxxxxx Kxxx esindab ka Mxxxxxxx. M.Kxxx arvates on tal õiguslik alus majas elamiseks- ta on oma emaga TxxxxxKxxxxxxx ühine pere ja ta on ema hooldaja. Kostja sõnul ei saa ta väljakolimise nõuet kohe täita, peab lastega arvestama. Väljakolimiseks läheb pool aastat. Kohus selgitas pooltele vastastikuste kohustuste täitmise korda, määras pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks ja hagejale nõude täienduste esitamiseks. Pooled kompromissile ei jõudnud.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse lahendamiseks käsitleb kohus esmalt kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist kolme kostja suhtes (I), seejärel kahju hüvitamise ja sellega seotud tasaarvestuse nõuet (II), kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja määramise küsimusi (III) ja lõpuks menetluskulude jaotust (IV).

I Kinnistu ebaseaduslikust valdusest välja nõudmine. 1.1.Nõue Txxxx Kxxxxx vastu. AÕS § 80 lg.1 järgi Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg.1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg.1 järgi valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Asja väljanõudmiseks oma valdusse peab omanik (hageja) seega tõendama et tema on asja omanik ja et valdaja (kostja) valdab temale kuuluvat asja. Kohus on vaidlustamata asjaoluna teinud kindlaks, et kinnistu nimetusega „Jxxxxxxxxx“ asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, kinnistusraamatu nr.xxxxxxx, omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Kxxxx Sxxxxxxx (tl.94), omanikukande aluseks on Tartu Maakohtu 23.07.2015.a otsus tsiviilasjas nr . 2-14-58355, millega lõpetati Kxxxx Sxxxxxxxx, TxxxxxKxxxxx, TxxxxKxxxxja Vxxxx Kxxxxx kaasomand Jxxxxxxxxx kinnistule ja jäeti kinnistu Kxxxx Sxxxxxxxx ainuomandisse. Kohtuotsus jõustus 24.05.2016.a. Hageja väitel on vaidlusalune kinnistu endise kaasomaniku TxxxxxKxxxxx ja tema tütre Mxxxxxx Kxxxxpere valduses. Mxxxxxx Kxxx peres on tema elukaaslane Mxxxxx Mxxxxx ja nende ühised lapsed (Saare Vallavalitsuse kiri tl.43-45 I kd). Sama kinnitab ka kostja Mxxxxxx Kxxx. Ükski kostjatest ei ole vaidlustanud fakti, et kinnistu Jxxxxxxxx on nende valduses. Ka kohtuistungil 15.03.2017 kinnitas kostja Mxxxxxx Kxxx, et elab kinnistul koos elukaaslase Mxxxxx Mxxxxxxxx ja lastega. Seega on tõendamist leidnud, et Jxxxxxxxxx kinnistu kuulub hagejale kui ainuomanikule ja et kostjad valdavad hagejale kuuluvat asja. Kohtuvaidluse kestel ei ole kostja Txxxx Kxxxxx keeldunud kinnistu väljaandmisest hagejale üleüldse, kuid T.Kxxxxx on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda temalt kinnistut välja enne kui hageja ei ole tasunud T.Kxxxxxxe 5000 eurot, mille kohus mõistis 23.07.2015.a kohtuotsusega hagejalt välja T.Kxxxxx kasuks hüvitisena omandi kaotuse eest. Kostja on seisukohal, et tegemist on vastastikuste kohustuste täitmisega, mis tuleb täita üheaegselt. Kohus leiab, et kostja TxxxxxKxxxxx ei ole tõendanud AÕS § 83 lg.1 tähenduses, et tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Võlaõiguslikku ega asjaõiguslikku kokkulepet kasutamiseks ei ole sõlmitud. Vindikatsioonihagi vastu saab omanikuks mitte olev valdaja kaitsta ennast väitega, et tal on õiguslik alus asja valdamiseks. AÕS § 34 lg.1 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Asjas ei ole vaidlust selles, et Txxxx Kxxxxx ei ole Jxxxxxxxxx kinnistu omanik. Txxxx Kxxxxx ei ole viidanud ühelegi AÕS § 33 lg.2 nimetatud või muule suhtele, millele tugineb tema valdus Jxxxxxxxxx kinnistule. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja Txxxx Kxxxxx ei ole tõendanud õigusliku aluse olemasolu Jxxxxxxxxx kinnistu valdamiseks. Kostja Txxxx Kxxxxa vastuväide, mis tugineb vastastikuste kohustuste üheaegse täitmise nõudele, kujutab endast väljaandmiskohustuse täitmisest keeldumist. Et teha kindlaks, kas väljaandmiskohustuse täitmisest keeldumise vastuväide võib olla aluseks vindikatsioonihagi

rahuldamata jätmisele, tuleb kohtul hinnata VÕS § 110 lg.1 asjaolusid: kas võlgnikul (kostjal) on nõue hageja vastu, kas see on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja nõude ja kostja kohustuse (kohustus anda kinnistu välja hagejale) vahel on piisav seos, samuti tuleb arvestada hageja ja kostja Txxxx Kxxxxx vahelise võlasuhte olemusega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt omandist kui absoluutse sisuga õigusest ei saa kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitega välistada vindikatsioonihagi rahuldamist. AÕS § 68 sätestab omandi mõiste, mis on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Käesoleval juhul puuduvad hagejal nii valdamisõigustus kui ka kasutamisõigustus temale kuuluva omandi- Jxxxxxxxxx kinnistu suhtes. Ka käsutamisõigustus on takistatud, kuna käsutamisõigustuse heausksel realiseerimisel tuleks arvestada kinnisasja valdajate huvidega. Sellisena on hageja omand Jxxxxxxxxx kinnistule käesoleval ajal formaalne, takistatud ja ei ole võimalik rääkida tema õiguslikust võimust asja üle. Hageja omandiõiguse teostamist takistavad kostjad. Hageja on kostjale TxxxxxKxxxxx saatnud avalduse (pealkirjastatud: avaldus kohustuste tasaarvestuse kohta tl.16), millega palunud vabastada Jxxxxxxxxx kinnistu inimestest ja esemetest hiljemalt 20.juuliks 2016.a. Käsitletav hagi kostjate vastu on esitatud kohtule 28.10.2016 ja selles on esitatud nõue kinnistu väljanõudmiseks kostjatelt. Kostjad on hagi kätte saanud 2016.a novembri algul. Sellest möödunud kaheksa kuu jooksul ei ole kinnistut hagejale välja antud ja hageja omandiõiguse rikkumine on kestev. Hageja materiaalõiguslikku omandi kaitse nõuet ei saa tõrjuda võlaõigusliku kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitega. Hageja vindikatsiooninõue kinnistu valdaja Txxxx Kxxxxx vastu kuulub rahuldamisele. Lahendades küsimust sellest, kas hageja vindikatsiooninõude ja kostja T.Kxxxxx nõude vahel (saada 5000 eurot hüvitisena omandi kaotuse eest) on piisav seos, et lükata edasi hageja poolt esitatud kinnistu väljaandmise nõude täitmine seni kuni hageja täidab kohustuse kostja T.Kxxxxx ees, märgib kohus, et vaidlust ei ole hageja kohustuse olemasolus. Tartu Maakohtu 23.07.2015 otsusega (Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2016 otsus) on kohustatud Kxxxx Sxxxxxxxx maksma Txxxx Kxxxxxxx (ja teistele kaasomanikele) igaühele 5000 eurot kaasomandi osa eest. Hageja juulis 2016 (täpne saatmisaeg ei ole tuvastatav) saadetud kirjas tunnistab kohustust T.Kxxxxx ees summas 5000 eurot, tehes ettepaneku tasaarvestuseks. Seega on hagejal Kxxxx Sxxxxxxx ja kostjal Txxxx Kxxxxx vastastikused kohustused. Hageja nõue on asja välja andmise nõue, millega hageja nõuab kostjalt välja talle kui ainuomanikule kuuluvat kinnistut. Kostja nõue hageja vastu on hüvitisnõue varasemalt ka kostjale kaasomandina kuulunud kinnistu osa omandi kaotuse eest. See tähendab, et mõlemad nõuded tulenevad ühe ja sama kinnisasja omandist. Hageja vindikatsiooninõue tuleneb tema ainuomandist kinnistule, kostja nõue tuleneb tema (kaas)omandi kaotusest sellele kinnistule. Tegemist on poolte vahel varasemalt pikaajaliselt eksisteerinud kaasomandisuhtega, mille lõpetamisega kaasneb hüvitise maksmine. Selline nõue ja kohustus on piisavalt seotud, et nõuda nende täitmist vastastikku ja samaaegselt. Kohaldamisele kuulub VÕS § 110 lg.5, mille kohaselt kohus teeb sellises olukorras otsuse, millega näeb ette asja valduse väljaandmise vastastikku kostjale kuuluvale vastunõudele vastava kohustuse täitmise vastu. Kohus käsitles seda olukorda kohtuistungil 15.03.2017, kirjeldades pooltele võimalikku kohtuotsuse täitmise viisi. Kostja oma seisukohtades on taotlenud kohtult kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist.

Kostjad Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxx ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kohtuistungil 15.03.2017 osales kostja Mxxxxxx Kxxx, kostja Mxxxxx Mxxxxx ei osalenud, ehkki oli kohtuistungist teadlik. Mxxxxxx Kxxx kohtuistungil esitas oma seisukoha suuliselt. Kostja M.Kxxxxseletuse kohaselt elab majas viieliikmeline pere, pere liikmed on Mxxxxxx Kxxx, tema ema Txxxx Kxxxxx, elukaaslane Mxxxxx Mxxxxx ja lapsed. Mxxxxxx Kxxx arvates on tema kinnistul elamiseks õiguslik alus see, et ta oli oma ema hooldaja, ema on puudega isik. Ta oleks võinud ka üürnik olla ja üüri maksta, kuid keegi ei ole üüri küsinud, elab majas alates aastast 1971. Elukaaslane Mxxxxx Mxxxxx elab tegelikult teises kohas ja käib seal lapsi vaatamas. Praegu kohe ei ole võimalik välja kolimise nõuet täita, peab lastele mõtlema. Alaealistest lastest üks käib lähemal ja teine kaugemal koolis. Pool aastat kindlasti läheb ärakolimiseks aega. Mxxxxx Mxxxxx ei ole kogu aeg kinnistul, kuid teda ka huvitab asi. Mxxxxxx Kxxx on M. Mxxxxxxxx asja arutanud. Muid seisukohti, väiteid ega tõendeid ei ole kostja Mxxxxxx Kxxx ega kostja Mxxxxx Mxxxxx asjas esitanud. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses, selle täienduses, lisatud tõendites sisalduvate andmete alusel ja kostja Mxxxxxx Kxxxxpoolt kohtuistungil antud seletusest tulenevalt tuleb Jxxxxxxxxx kinnistu kasutamine kostjate Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxx poolt kvalifitseerida kui kasutamine tasuta kasutamise lepingu alusel VÕS § 389 tähenduses. Kostja Mxxxxxx Kxxx on elanud kinnistul lapsest saati, hiljem on asunud kinnistule Mxxxxxx Kxxx elukaaslane Mxxxxx Mxxxxx, neil on ühised lapsed. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et Mxxxxxx Kxxx, tema elukaaslane Mxxxxx Mxxxxx ja nende alaealised lapsed moodustavad ühise pere Txxxx Kxxxxxxx. Txxxx xxxxxxxon olnud kinnistu 1⁄4 kaasomanik (tl.31). Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr. 2-14-58355 23.07.2015 tehtud otsusega (tl.21-24) tuvastanud, et TxxxxxKxxxxx elamus ei ela, tema asju seal praktiliselt ei ole. Kohus on selle tuvastanud nii paikvaatlusel kui ka Txxxx Kxxxxx enda kirjaliku seisukohaga ja Saare Vallavalitsuse vastusega kohtule (tl.43-45). Seega on jõustunud kohtuotsuse tegemise aluseks oleva asjaoluna tehtud kindlaks, et Txxxx Kxxxxx ja Mxxxxxx xxxxxei moodusta ühist peret. Mxxxxxx Kxxx koos elukaaslase ja lastega elab kinnistul tema ema, varasema kaasomaniku TxxxxxKxxxxx loal. Hageja väitel ei ole Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxxx elamiseks kinnistul teiste kaasomanike nõusolekut ega vastavat lepingut, mis annaks kostjatele õiguse vaidlusalust kinnistut kasutada. Seda hageja väidet ei ole kostjate poolt ümber lükatud ega tõendatud vastupidist. AÕS § 72 lg.1 sätestab: Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kaasomandi andmine kogu ulatuses, s.h. kaasomaniku osast suuremas ulatuses, kolmandate isikute kasutusse, on kaasomandi kasutamise oluline küsimus, milleks tuleb eelnevalt saada nõusolek teistelt kaasomanikelt. Käesoleval juhul sellist nõusolekut ei ole ja kohtul tuleb hinnata, kas Mxxxxxx Kxxx ja tema pere lubamine elama kinnistule ilma teiste kaasomanike eelneva nõusolekuta on kehtiv. KOhus leiab, et olukord, kus Jxxxxxxxxx kinnistu kaasomanikud on aastate kestel leppinud olukorraga, et kinnistul elab Mxxxxxx Kxxx, Mxxxxx Mxxxxx ja nende lapsed, kujutab endast vaikimisi väljendatud nõusolekut TsÜS § 68 lg.4 tähenduses selle pere elamiseks kinnistul tasuta. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-90-03 p.13 (viimane lause) märkinud, et kokkuleppega samaväärne on kaasomanike heakskiit. Kohus ei nõustu siinkohal hageja seisukohaga, et kaasomanike nõusoleku puudumise korral on selline kaasomandi osa koormamine kehtetu. Tasuta kasutamise lepingu sõlmimine ei kujuta endast kaasomandi koormamist AÕS § 74 tähenduses, koormamine tähendab kaasomandis olevale

asjale asjaõiguse seadmist. Asjaõigused loetleb AÕS § 5 lg.1, nende hulka ei kuulu tasuta kasutus. See tähendab, et tegemist ei ole kehtetu kokkuleppega. Ka pärast Tartu Maakohtu 23.07.2015.a otsuse tegemist (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2016 otsusega), kui kinnistu ainuomanikuks sai hageja KxxxxxSxxxxxxx, ei ole kostjatele Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxx esitatud üüri vm kasutamise eest tasu maksmise nõudeid ega sõlmitud muid kokkuleppeid, s.h. kokkulepet kasutamise tähtaja kohta. Seega loeb kohus, et Mxxxxxx Kxxx oma perega kasutab Jxxxxxxxxxxkinnistut tasuta kasutamise lepingu alusel VÕS § 389 tähenduses ja kasutustähtaega määramata. Sellisele lepingule ei kohaldata üüri- ja rendilepingu reegleid. Kostja M.Kxxx kohtuistungil märkis, et ta on oma puudega ema Txxxx Kxxxxx hooldaja ja sellepärast elab kinnistul. Kohus hindab seda väidet aspektist, kas selline asjaolu saaks kujutada endast õiguslikku alust kinnisasja kasutamiseks ja leiab, et M.Kxxx väide selle kohta, et ta on oma ema Txxxx Kxxxxx hooldaja, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Esmalt on see väide tõendamata. Kohus veendus kohtuistungil, et Txxxx Kxxxxx oli füüsiliselt kohal, osales kohtuistungil adekvaaatselt, kohaselt. Seega ei saa tõele vastata väide, et isik vajaks hooldust ja hooldaja pidevat kohalolekut. Lisaks sellele-kohus teeb käesoleva lahendi ka Txxxx Kxxxxx suhtes ja temale kehtib kohustus kinnistu vabastada. VÕS § 389 järgi tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 393 lg.3 sätestab: Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Käesoleval juhul on hageja kasutuslepingu Mxxxxxx Kxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxxxxx üles öelnud hiljemalt hagiavalduse esitamisega kohtusse, s.o. 28.10.2016. Kostjad on selle kätte saanud 8.11.2016 (tl.105). Hageja ei ole hagis, hagi täienduses ega lõplikes seisukohtades märkinud tähtaega, mille jooksul ta soovib kinnistu vabastamist. Kohustuse täitmise tähtaja määramisel lähtub kohus VÕS § 82 sätetest. VÕS § 82 lg.3, lg.7 järgi kui kohustuse täitmise tähpäeva ei ole kindlaks määratud, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust; võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohtuistungil 15.03.2017 avaldas Mxxxxxx Kxxxx et pool aastat läheb kindlasti aega ärakolimiseks. Käesolevaks ajaks on sellest möödas neli kuud. Kostja M.Kxxx avaldas kohtuistungil, et peab arvestama laste kooliskäimisega. Arvestades asjaolu, et kostjatele Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxx on kinnistu vabastamise nõue saanud teatavaks hiljemalt 8.11.2016, väljakolimise tähtaega arutati 15.03.2017 kohtuistungil ja ettevalmistused seoses laste kooliskäimisega peaksid olema lõppenud augustikuu lõpuks (arvestades kooliaasta algust 1.septembril), leiab kohus, et mõistlik tähtaeg kostjatele Mxxxxxx Kxxxxja Mxxxxx Mxxxxx on, et nad vabastavad kinnistu, sellel asuva elumaja ja kõrvalhooned 1.septembriks 2017.a., kuid hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kostjate Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxx suhtes tehtud otsus kuulub täitmisele ka nendega koos elevate isikute (lapsed) suhtes. II Kahju hüvitamise ja sellega seotud tasaarvestuse nõue.

Kahju hüvitamise nõue on esitatud hagis üksnes Txxxx Kxxxxx vastu, hageja reserveeris endale õiguse esitada kahju hüvitamise nõue kõigi kostjate vastu. Hagi täiendustes ega lõppseisukohtades kostjate ringi ei laiendatud. Kahju hüvitamise nõue summas 14000 eurot on esitatud TxxxxxKxxxxx vastu AÕS § 72 lg.1, lg.5, VÕS § 127 lg.4, § 132 lg.3 alusel. Kohus kirjaga 1.03.2017 ja kohtuistungil 15.03.2017 juhtis hageja tähelepanu vajadusele esitada asjaolud- kostja teod või tegevusetus, mis on kahju tekitanud ja näidata nende põhjuslik seos tekinud kahjuga. Hageja esindaja rõhutas kohtuistungil, et kaasomanik peab kasutama asja heaperemehelikult, tegema toiminguid vara säilitamiseks. Maja väärtus on langenud just kostja tõttu, maja on viidud seisu, kus remont ei ole enam võimalik. Maja väärtus on langenud 20 000 eurolt (juulis 2015) 6000 eurole 2016.jaanuaris. Kahju hüvitamise nõude täiendustes (tl.8-15) jäi hageja selle juurde, et kostjate tegevuse tagajärjel on vaidlusaluse kinnistu väärtus oluliselt vähenenud kinnistul asuva elumaja ja kõrvalhoonete hävitamise pärast, mistõttu hageja nõuab kostjalt TxxxxxKxxxxxxt tekitatud kahju hüvitamist vähemalt summas 14000 eurot. .Hageja tugineb nõude alustena Ehitusseadustiku nõuete täitmatajätmisele ja asjaolule, et hageja ja teised kaasomanikud püüdsid korduvalt sekkuda ja juhtised kostja tähelepanu vajadusele remontida elumaja ja kõrvalhooned, kuid kostja ei lubanud hagejat kinnistule ja takistas sellega elumaja remonti. Hageja täiendab kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 lg.1, AÕS § 75, mille järgi on kostjal vara alalhoidmise kohustus, mida kostja rikkus, alates aastast 2007 on kinnistu kostja ainukasutuses ja keegi kaasomanikest ei saanud mõjutada ega takistada kostja tegevust. Hageja tugineb VÕS § 132 lg.3 ja vastavatele Riigikohtu lahenditele, mis ei välista kahjustatud asja väärtuse vähenemise hüvitamist ilma asja parandamata. Seisuga 21.01.2010 oli kinnistu väärtus 12 148 eurot, 02.10.2014 oli kinnistu väärtus 20 000 eurot ja 11.01.2016 oli kinnistu väärtus 6000 eurot. Järelikult on kinnistu väärtus vähenenud 14000 euro võrra, mille hüvitamist hageja kostjalt T.Kxxxxx nõuab. AÕS § 72 lg.5 järgi Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomanike kahju hüvitamise nõuded üksteise suhtes ei ole deliktiõiguslikud nõuded, kuna kaasomanikel on üksteise suhtes läbipõimunult nii õigused kui kohustused, s.h. õigus ise teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid ilma kaasomanike nõusolekuta. Seetõttu saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohustuse rikkumisest, eelkõige VÕS § 115 lg.1 alusel. Käesoleval juhul on hageja tuginenud väitele, et alates aastast 2007 on kinnistu olnud üksnes kostja ainukasutuses ja keegi kaasomanikest ei saanud mõjutada ega takistada kostja tegevust. Kostja vaidleb tema kui kaasomaniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele vastu, AÕS § 72 lg.4 sätetele tuginedes, kuna kostja üksi ei saa kanda vastutust kaasomandisse kuuluva asja kahjustumise eest. VÕS § 139, § 140 järgi vastutab ka hageja ise kahju tekkimise eest. Veel leiab kostja, et hageja võimalikud kahjuhüvitisnõuded on aegunud TsÜS § 150 lg.1, § 144 järgi. Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et kuna kinnistu algväärtus on tuvastatud 23.07.2015 kohtuotsuses 20 000 eurot, siis kahjunõue on esitatud perioodi eest alates 23.07.2015. Viimati on kinnistu väärtus tuvastatud jaanuaris 2016 summas 6000 eurot, siis kostja tegevust tuleb hinnata sellel perioodil (23.07.2015 kuni jaanuar 2016). Kohus on seisukohal, et kuna kahju hüvitamise nõude aluseks on kinnistu väärtus, mis on kindlaks määratud 23.07.2015 kohtuotsuses, siis puudub põhjus uurida tegevust või tegevusetust, mis põhjustas kinnistu väärtuse muutumise, kui see tegevus/tegevusetus leidis

aset enne kinnistu väärtuse kindlaksmääramist. Võimalikud tegevused või tegevusetus, mis mõjutasid kinnistu väärtust, kajastuvad juba 23.07.2015 kohtuotsuses määratud hinnas- 20000 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud väärtuse 20 000 eurot kohta ühtki muud tõendit peale 23.07.2015 kohtuotsuse. Hageja poolt kohtule esitatud Domus Kinnisvara koostatud hindamisakt on esitatud mõlemal korral (koos hagiga tl.17-18 ) ja pärast kohtu tähelepanu juhtimist tõendi puudustele (tl.139-153) üksnes osaliselt, ilma alguse ja lõputa ja mõlemas puuduvad andmed kinnisasja väärtuse kohta. Kuna vaidlusaluse kinnistu väärtus on määratud kindlaks kohtulahendis, see on jõustunud ja määratud väärtusest on lähtunud kohus omandi kaotuse eest hüvitise kindlaksmääramisel, peab kohus põhjendatuks lähtuda Jxxxxxxxxx kinnistu väärtusest seisuga 23.07.2015, mis määrati summas 20 000 eurot. Hageja ei ole nimetanud ühtki konkreetset kostja tegevust pärast 23.07.2015, mida saaks heita kostjale ette kui kinnistu väärtust vähendavat. Konkreetsele kostja tegevusele on hageja viidanud üksnes kahju hüvitamise nõude täpsustuses 9.05.2017 (tl.9-15 IIkd) lk.4: kostja hävitas sihilikult kõrvalhooned, kasutades talvisel ajal kõrvalhoonete puitmaterjali kütusena. Kohus võrdles esitatud kinnisvara hindamisaktides näidatud hoonete loetelusid. Domus Kinnisvara hindamisaktis (tl.139 I kd) on loetletud kõrvalhooned: laut-küün, kuur, hoone on ehitusregistrisse kantud kui ait, saun (ehitusregistrisse kantud ei ole), kokku kolm kõrvalhoonet (tl.18). Hageja poolt 9.05.2017 esitatud ehitisregistri väljavõttest (tl.16-18 IIkd) nähtub, et hoonetena on 24.06.2014 kirjas ja kasutusel elumaja, ait, laut-küün. 1P Kinnisvara poolt 11.01.2016 esitatud hindamisakti järgi (tl.164-191 I kd) on kinnistul üksikelamu, amortiseerunud laut-küün, amortiseerunud ait, käimla ja saun (kumbki ei ole ehitisregistris arvel). Seega näitavad kõik kohtule esitatud tõendid kinnistul olevaid hooneid täpselt ühesuguses koosseisus: elamu, laut-küün, ait (nimetatud ka kuuriks), lisaks ehitusregistrisse kandmata hooned saun ja käimla. Seega ei ole leidnud tõendamist, et ajavahemikul 23.07.201511.01.2016 oleks mõni hoone kinnistult ära köetud. Ka kostja eitab sellisel alusel kahju tekitamist. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr. 2-14-58355 on kohus kohtuotsusega tuvastanud, et kostja Txxxx Kxxxxxxkinnistul ei ela ja seal elavad teised isikud. Ka hageja ise on viidanud, et kinnistul on elanud ja hooneid kasutanud kostja Mxxxxxx Kxxx oma pereliikmetega. Peale kostja TxxxxxKxxxxx ei ole aga kellegi vastu kahju hüvitamise nõudeid esitatud. Esitades kahju hüvitamise nõude kaasomaniku vastu, tuleb VÕS § 115 lg.1 järgi näidata, milliseid kaasomaniku kohustusi on kostja rikkunud ja näidata põhjuslik seos rikutud kohustuse ja tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole näidanud, milliseid konkreetseid kaasomaniku kohustusi ja millal kostja rikkus, nii et see tõi kaasa kahju tekkimise hagejale. Lõppseisukohtades jääb hageja selle juurde, et puudub vajadus eraldi tuvastada seda, kas kostja Txxxx Kxxxxx tegevusega või tegevusetuse tõttu on vaidlusaluse kinnistu väärtus oluliselt vähenenud. Oluline on, et vaidlusaluse kinnistu väärtuse oluline vähenemine leidis aset ajal, kui kinnistu oli täielikult kostja võimu all AÕS § 32 mõttes ja hagejal puudus reaalne võimalus mõjutada või takistada kostja tegevust. VÕS § 115 lg.1 sätestab: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesolevas asjas on hageja jäänud selle juurde, et kostja vastutab kinnistu väärtuse vähenemise eest põhjusel, et kinnistu väärtus vähenes ajal, mil kinnistu oli täielikult kostja võimu all AÕS § 32 mõttes. Kohus rõhutab siinkohal varem esile toodud AÕS § 72 lg.1, lg.4 ja lg.5 sätteid, mille kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike otsuse kohaselt, igal kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

kaasomanike nõusolekuta ja nõuda teistel kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. AÕS § 76 lg.1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega on hagejal kaasomanikuna olnud kogu varasemal kaasomanikuks olemise perioodil õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja sellega juba varem lõpetada kostja kaasomandit kahjustav tegevus. Hageja esitatust nähtub, et varasemalt on juba ka kohtumenetlusi peetud. Kuna Jxxxxxxxxx kinnistul on olnud pikemat aega neli kaasomanikku ja kostja TxxxxxKxxxxx üks neist, tuleb eeldada, et kaasomanikud on otsuseid teinud kokkuleppel või häälteenamusega (AÕS § 72 lg.1). Vaidlusalune Jxxxxxxxxx kinnistu oli nelja kaasomaniku kaasomandis vähemalt kuni 11.04.2016 (Tartu Ringkonnakohtu otsuse kuupäev). Kohus nõustub kostjaga selles, et kaasomanike omavahelistes suhetes esitatavad hüvitisenõuded kuuluvad igale kaasomanikule eraldi ja kaasomanike näol ei ole tegemist solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 mõttes. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-51-11 p.24 öelnud, et kaasomanike omavahelisest suhtest ei järeldu, et kaasomanikud on solidaarvõlausaldajad. Solidaarnõue on erandjuhtum, sellega on tegemist üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. See tähendab, et hagejaks olev kaasomanik saab esitada VÕS § 115 lg.1 tulenevat kahju hüvitamise nõuet üksnes temale kuuluvale kaasomandiosale vastavas ulatuses. See ulatus on 1/4. Hageja on esitanud nõude kogu väärtuse vähenemise ulatuses, ületades sellega temale kuuluva kaasomandiosa ulatust. VÕS § 132 lg.1 sätestab: Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. (3) Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

märgitakse (p.3.5 tl.174), et hindaja hinnangul ei ole hinnataval varal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid, kuid hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus väärtuse kuupäeva seisuga siiski veel positiivne. Kohus märgib, et esitatud kinnisvara hindamise aktide alusel ei ole võimalik välja tuua konkreetseid kahjustusi, vara koosseisu muutusi või muid erinevusi, mis oleks aset leidnud kahe hindamisakti koostamise vahepealsel perioodil. Seejuures on nii hageja kui kostja poolt esitatud menetlusdokumentide järgi võimalik kindlaks teha, et Domus Kinnisvara poolt koostatud hindamisakt on koostatud ilmselt seisuga 21.01.2010 (vt. P.3.1. tl.17 pöördel). See tähendab, et kahe akti koostamise vahele jääva 6 aasta (jaanuar 2010 ja jaanuar 2016) jooksul ei ole võimalik esile tuua olulisi materiaalseid muutusi kinnistul asuvate hoonete juures, s.h. hoonete koosseisus, ehk siis neid materiaalseid kahjustusi, mis on olnud aluseks kinnistu väärtuse vähenemisele. Hageja ei ole ühtki sellist kahjustust ega muutust nimetanud, ka mitte perioodi 23.07.2015-11.01.2016 kohta. VÕS § 132 lg.3 rakendamise ehk väärtuse vähenemise hüvitamise eelduseks on asja kahjustamine. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud, milles on seisnenud kostja kahjustav tegevus ja kahjustused, mille alusel saab nõuda temalt hüvitist tema poolt põhjustatud väärtuse vähememise eest. KOhus nõustub nii hageja kui kostjaga selles, et umbes 100 aastat tagasi ehitatud elumaja ja muud hooned vajavad kogu kestmise perioodi jooksul remonti, nii konstruktsioonilisi kui säilimist tagavaid ehitustöid. Selliseid töid ei ole tehtud, seda märgib ka 1P Kinnisvara koostatud hindamisakt p.3.4. tl.173. Asjas ei ole vaidlust selles, et vähemalt kuni 11.04.2016 oli kinnistul neli kaasomanikku, mistõttu kaasomandi väärtuse vähenemise koormust ja riski kannavad kõik kaasomanikud, s.h. hageja. Kohtule esitatu alusel ei saa nõustuda sellega, et perioodil 23.07.2015 kuni 11.01.2016 ehk umbes poole aasta jooksul on kinnistu väärtus vähenenud umbes kolm korda (20000 eurolt 6000-le eurole) kinnistul asuvate elamu ja kõrvalhoonetega toimunud materiaalsete muutuste (näiteks kokkuvarisemine, põleng, muu oluline lagunemine) tõttu. Selliseid materiaalseid muutusi ei ole kohtule nimetatud, kirjeldatud ega tõendatud ja neid ei ole võimalik märgata ka kahe hindamisakti võrdluse alusel (ehkki nende koostamise ajaline vahe on umbes kuus aastat). Sellest järeldub, et kahe hinna oluline erinevus (20 000 eurot juulis 2015 ja 6000 jaanuaris 2016) on tingitud muudest asjaoludest, aga mitte kinnistul aset leidnud muutustest. Hageja on esitanud 1P Kinnisvara vastuse päringule (tl.193 I kd) selle kohta, et käsitletaval perioodil oli kinnisvaraturg stabiilne, analoogne 2016 aasta esimese poolega ja suuremaid muutusi turul ei toimunud. Kohus vaatleb 1P Kinnisvara hindamisaktis esitatud andmeid ja analüüsi, mida on hindaja muuhulgas arvestanud, näiteks asjaolu, et ostjad eelistavad esinduslikke ja kauakestvaid materjale, et tubade arv peaks olema vähemalt 4 ja WC-de arv vähemalt 2 jms. Hindaja on tehingute võrdluses arvestanud küll tehinguid, mis on toimunud kinnistutega, mis asuvad käsitletava kinnistuga võrreldavas asukohas (Pxxx vald, Pxxxxxxx vald). Samas nähtub hindamisakti andmetest ja analüüsist, et ostjate ootused maapiirkondades asuvatele kinnistutele, s.h. elamutele on kõrged ja viidatud ootustele mittevastavad kinnistud on läinud tehingusse madala hinnaga. Sellises andmestikust, mis on nähtav hindamisaktist, selgub, et 11.01.2016 koostatud hindamisaktis on kinnistu hinna kujunemist mõjutanud peamiselt tegurid, mis ei sõltu kostja jt kaasomanike tegevusest või tegevusetusest hindamisele eelnenud lähiperioodil. Tehingute hinnavõrdlus (hindamisakti p.5.5. tl.185 IIkd) viitab otseselt turu käitumisele ja potentsiaalsete ostjate ootustele, ega ole seondatav kostja käitumisega. Sellises olukorras ei ole võimalik lugeda, et kostja vastutab Jxxxxxxxxx kinnistu väärtuse kujunemise eest 11.jaanuariks 2016. Kohtul ei ole võimalik välja tuua ühtki asjaolu, mis saaks olla VÕS § 127 lg.1 nimetatud kahju hüvitamise kohustuse aluseks.

Kahju hüvitamise nõue kostja Txxxx Kxxxxx vastu jääb rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et kahju hüvitamise nõuet kinnistu turuväärtuse vähenemise alusel võiks aktsepteerida juhul, kui hageja nõue põhineks väitel, et ta on kinnistu (honed) omandanud edasi müümise eesmärgil ja tema tuluteenimise võimalus on vähenenud. Selliseid asjaolusid ei ole esitatud. Hageja on esitanud hagis viited tasaarvestuse soovile ja lisanud avalduse kostjale tasaarvestuse tegemiseks 5000 euro ulatuses (tl.16 I kd). VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejal on varasemast kohtuotsusest tulenev kohustus maksta kostjale 5000 eurot omandi kaotuse eest. Tasaarvestus on võimalik juhul, kui tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse (VÕS § 197 lg.1). Käesoleval juhul jääb hageja esitatud varaline nõue rahuldamata, mistõttu tasaarvestust ei toimu. Kohus märgib, et kostja on taotlenud kohtult vaheotsuse tegemist aegumise osas (13.03.2017 vastus tl.132-133 Ikd). Kohtuistungil 15.03.2017 piiritles hageja oma nõude ajaliselt: kahju hüvitamise nõue on esitatud perioodi eest 23.07.2015 kuni jaanuar 2016. Sellises olukorras puudub TsMS § 449 lg.3 kohaselt vajadus teha vaheotsust aegumise osas, sama märkis kostja esindaja ka 15.03.2017 kohtuistungil (protokoll tl.195 Ikd). III Kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja määramine. Kohus on eespool p.1.1. jõudnud järeldusele, et hageja esitatud kinnisasja väljanõudmise nõue ja kostja Txxxx Kxxxxx nõue saada kostjalt 5000 eurot omandi kaotuse eest on omavahel piisavalt seotud, et nõuda nende täitmist vastastikku ja samaaegselt. Hageja on kohustuste samaaegset täitmist soovinud kohtuistungil 15.03.2017. Koos hagiga esitatud hagi tagamise avalduses taotles hageja oma kahe nõude täitmise tagamiseks menetluse peatamist täiteasjas nr . 189/2016/762. Hageja märkis, et tekkinud on absurdne olukord, kus hageja poolt 5000 euro tasumisel kostjale saab kostja raha kaotatud omandi eest, kuid samal ajal jätkab hagejale kuuluva omandi kasutamist. Kohus hageja taotlusel tagas hagi ja peatas määrusega 31.10.2016 täitemenetluse täiteasjas nr. 189/2016/762 kuni tsiviilasjas nr . 2-16-16295 lõpplahendi jõustumiseni. Kohus märgib siinjuures, et hagi tagamise määruse resolutsiooni p.-s 2 on ekslikult välja jäänud teise nõude nimetus (kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks) ja hagi tagamine on toimunud mõlema nõude alusel nagu hageja taotles. Kohus käsitles kohustuste samaaegset täitmist kohtuistungil 15.03.2017, kirjeldades pooltele vastastikkust kohtuotsuse täitmise viisi. Kostja oma seisukohtades on taotlenud kohtult kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaja määramist: hüvitissumma kostjale tuleks maksta tema lapselapse kontole ja määrata kostjale tähtaeg kinnistu vabastamiseks kolme kuu jooksul pärast hageja poolt hüvitissumma tasumist. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 110 lg.5, mille kohaselt kohus teeb sellises olukorras otsuse, millega näeb ette asja valduse väljaandmise vastastikku kostjale kuuluvale vastunõudele vastava kohustuse täitmise vastu. Kohus määrab, et hagejal tuleb tasuda kostjale Txxxx Kxxxxxxx hüvitamisele kuuluv summa 5000 eurot kohtu deposiidikontole, kust see makstakse välja kostjale Txxxx Kxxxxx pärast seda kui ta on Jxxxxxxxxx kinnistu oma valdusest vabastanud.

Kuna kohus määrab käesoleva lahendiga hageja ja kostja vastastikuste kohustuste samaaegse täitmise, kuid hageja kohustuse täitmiseks kostja ees toimub täitemenetlus täiteasjas nr. 189/2016/762, tuleb täitemenetluse peatamist täiteasjas 189/2016/762 pikendada kuni käesolev kohtuotsus on Txxxx Kxxxxx poolt täidetud. Et kohtuotsuse täitmine oleks ajaliselt piiritletud ja kontrollitav, määrab kohus, et hageja ja kostja Txxxx Kxxxxx vastastikused kohustused tuleb täita ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei pea põhjendatuks määrata kostjale täitmise tähtaeg kolm kuud, kuna kostjal on olnud piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks kinnistu vabastamiseks (vähemalt novembrist 2016). Kostja ei ole varasemalt pikemat aega kinnistul elanud ja on elanud mujal (vt 23.07.2015 kohtuotsus lk.4), mistõttu ei ole alust tugineda asjaolule, et tuleb leida uus eluase. Kostjate Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxx osas on hageja taotlenud määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja tõsta kostjad koos nendega elevate inimestega välja kinnistu oluliseks osaks olevast elumajast ja kõrvalhoonetest. Selline kohtuotsuse täitmise korra määramine on kooskõlas TsMS § 445 lg.1 ja vastab Täitemenetluse seadustiku §-s 180 sätestatule, mistõttu kohtuotsuse täitmise korra saab sellisel viisil määrata. Hageja ei ole teinud ettepanekuid kohtuotsuse täitmise tähtaja määramiseks kostjate M.Kxxx ja M.Mxxxxx suhtes, mistõttu kohus seda tähtaega ei määra. Eespool p.1.2. märgitud tähtaeg 1.september 2017 on kohtu mõistlik ettepanek.

IV Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS §-st 163 jätab kohus menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldas hageja kahest nõudest vaid ühe (nõude, mis oli esitatud kolme kostja vastu). Oma menetluskulude nimekirja on kohtule esitanud Kxxxx Sxxxxxxs. TxxxxxKxxxxxxe on käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes esitas taotluse tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks. Mxxxxxx Kxxx ning Mxxxxx Mxxxxr menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, esindajat neil käesolevas tsiviilasjas ei ole. Kuna menetluskulude nimekirja esitatud ei ole, ei määra kohus Mxxxxx Kxxxxning MxxxxxxMxxxxxx menetluskulusid summaliselt kindlaks.

Kohus rahuldas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja andis 01.11.2016.a määrusega talle menetlusabi ja vabastas hageja täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus luges hagihinnaks 17 500 eurot, millelt tuleb tasuda 700 eurot riigilõivu. Hagi tagamise taotluselt on hageja maksnud riigilõivu 50 eurot (tl.13). Seega on hageja menetluskulud kokku 2190 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, st rahuldas kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude kõigi kostjate vastu ning jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude, tuleb mittevaraliselt nõudelt tasutav riigilõivuosa 300 eurot (TsMS § 132 lg 4 p 1 ja RLS § 59 lg 4) välja mõista kostjatelt solidaarselt riigituludesse ning rahuldamata jäänud nõudelt tasutav 400 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse. Hageja on käesolevas asjas esitanud ka hagi tagamise taotluse ning maksnud sellelt riigilõivu 50 eurot. Kohus rahuldas 31.10.2016.a määrusega taotluse ning tagas hageja hagi Txxxx Kxxxxx vastu mõlema nõude alusel ja peatas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas 189/2016/762 kuni tsiviilasjas 2-16-16295 lõpplahendi jõustumiseni. Kuivõrd kohus määras käesolevas otsuses, et hagi tagamine jääb kehtima ka pärast lõpplahendi jõustumist kuni kohtuotsuse täitmiseni Txxxx Kxxxxx poolt, siis tuleb TxxxxxKxxxxxxx hageja kasuks välja mõista hagi tagamiselt makstud riigilõiv 50 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et kui lahend tehakse hageja kahjuks, kannab ta oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui talle anti menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab riigituludesse makstava riigilõivu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid käesolevale otsusele eraldi dokumendina. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostja Mxxxxxx Kxxxxesitas hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited, märkides, et ta ei ole nõus Kxxxx Sxxxxxxxx menetluskulude hüvitamisega. Ta elatub ise üksnes töövõimetuspensionist ja tal on ülalpidamisel kaks alaealist last. Hageja lepinguliseks esindajaks käesolevas tsiviilasjas oli advokaat Valli Murde. Hageja poolt esitatud arve kohaselt on tal õigusabile kulunud 1440 eurot (km-ga), s.o 15h tasumääraga 80€/h, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäära 80€/h, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 96 eurot saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvestades asja keerukust, mahukust ja asjas esitatud

menetlusdokumente, hindab kohus, et õigusabile kulunud aeg 15h on olnud samuti põhjendatud ja vajalik. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista sellest pool ehk kokku 720 eurot, arvestades hagi rahuldamise ulatust. TsMS § 162 lg.1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kostja Mxxxxxx Kxxx vastuväide menetluskulude hüvitamisele ei ole arvestatav. Kohus märgib siin üksnes, et kostjate menetluskulude hüvitamise kohustus on solidaarne VÕS § 65 tähenduses. Hageja on taotlenud kostjatelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 määras tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Selline taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 ja kohus määrab viivise väljamõistmise menetluskuludelt, mis tuleb kostjatel tasuda hageja KxxxxxSxxxxxxx kasuks. Need kulud on pool hageja õigusabikulust ehk 720 eurot, mis kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kolmelt kostjalt solidaarselt ja riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt Txxxx Kxxxxx.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.