Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Antud juhul ei ole kohtulahendis (tsiviilasjas nr 2-1768/03) viivisesummat teisiti määratletud ning teisiti ei tulene ka lahendist. Kohtutäituri vastusest 30.04.2007 tuleneb, et kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 nägi ette kohtutäiturile viivisesumma arvutamise, kui täitmata kokkuleppe tingimuse. Ei näinud TMS eelmine redaktsioon ega näe kehtiv redaktsioon ette seda, et kohtutäitur ise muudaks, s.h vähendaks viivisesummat. Samas märgiti vastuses, et kohtutäitur ei saa viivisemäära vähendada. 08.05.2007 esitati X poolt kaebus Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 30.04.2007/05-167 vastusele täiteasjas nr 189/2005/167, millega jäeti viivisemäär vähendamata, ekslikult Tartu Maakohtule. Avaldaja esindaja avastas nimetatud asjaolu 21.05.2007. 21.05.2007 esitas kaebuse esitaja avalduse tähtaja ennistamiseks, sest X kaebus on esitatud 08.05.2007 seisuga tähtaegselt, kuid ekslikult Tartu Maakohtusse. Samuti esitati avaldusega üheaegselt kaebus Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 30.04.2007/05-167 vastusele täiteasjas nr 189/2005/167, millega jäeti viivisemäär vähendamata, kohtutäitur Jane Rumjantsevale. 25.05.2007 otsuses leidis Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva, et „avaldusest nähtub, et kaebus esitati tähtaegselt Tartu Maakohtusse. Seda ei saa lugeda tähtaja mittejärgimiseks mõjuval põhjusel. Tähtaega järgiti.“ Arvestades eelöeldut, jättis kohtutäitur tähtaja ennistamata ja kaebuse menetlusse võtmata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur oleks pidanud tähtaja ennistama vastavalt TsMS § 67 lg 1 kaebuses Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 30.04.2007/05-167 vastusele täiteasjas nr 189/2005/167, millega jäeti viivisemäär vähendamata, kuna viimane esitas avalduse tähtaja ennistamiseks põhjusel, et X kaebus on esitatud 08.05.2007 seisuga tähtaegselt, kuid ekslikult Tartu Maakohtusse. Vastavalt TMS § 217 lõikele 2 saab kohtutäitur tähtaja ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosaluse avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohtutäitur on kaevatavas otsuses märkinud, et arvestades, et kaebus adresseeriti tähtaegselt Tartu Maakohtule, ei saa seda lugeda tähtaja mittejärgimiseks mõjuval põhjusel, sest tähtaega on järgitud ning seetõttu ei ennistatud tähtaega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et analoogia korras on antud juhul kohaldatav TsMS § 75, mille lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ning seejärel, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 saadab kohus, kui asi sellele kohtule ei allu, avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TMS § 217 lg 1), mis näitab, et tegelikult oleks pidanud kohus esitatud avaldusega tutvudes nägema, et see on ekslikult esitatud valele kaebust lahendavale instantsile ja saatma selle Tartu kohtutäitur Jane Rumjantsevale. Eksimus oli tingitud hooletusest, mille tulemusena märgiti adressaadiks Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva asemel Tartu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 65 saadetakse menetlusosalise saadetud dokument, mis saabus kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse esitamisel tähtaegselt Tartu Maakohtule on järgitud 10 päevast kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega, millest tulenevalt on tähtaja ennistamata jätmine Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva poolt vastavalt TsMS § 67 lg 1 kaebuses Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 30.04.2007/05-167 vastusele täiteasjas nr 189/2005/167, millega jäeti viivisemäär vähendamata, ebaõige. Kaebuse esitaja järeldab, et Tartu Maakohus

ei ole kaebust kohtutäiturile edasi saatnud, mistõttu on tähtaja ennistamine antud täiteasjas põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TMS § 217 lg 2 lausest 2 ja TsMS § 65 ja 67 lg 1 palub avaldaja tühistada Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 25.05.2007 otsus jätta tähtaeg ennistamata, ennistada kohtutäitur Jane Rumjantseva 30.04.2007/05-167 otsuse peale kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg, saata Tartu Maakohtule 08.05.2007 esitatud kaebus Tartu kohtutäitur Jane Rumjantsevale menetlemiseks. Asjast puudutatud isik Jane Rumjantseva vaidleb esitatud kaebusele täies ulatuses vastu. Kohtutäitur Jane Rumjantseva leiab, et X kaebus tähtaja ennistamise osas ei ole põhjendatud, kuna tähtaja ennistamiseks puudub alus. Jane Rumjantseval oli olemas õiguslik alus kaebuse mitte menetlemiseks tähtaja möödumise tõttu. Samas ei ole X esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid tähtaja möödalaskmise ja miks ei olnud võimalik kohtutäiturile esitada kaebust tähtaegselt. TsMS § 67 sätestatakse nõue, mille kohaselt on kohtul võimalik tähtaeg ennistada menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kuna M. K ei esitanud mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud kaebust J. Rumjantseva otsuse peale tähtaegselt, ei olnud ka kohtutäituril alust tähtaja ennistamiseks. Kohtutäitur Jane Rumjantseva ei nõustu ka M. K arutluskäiguga võimalikust analoogiast TsMS § 75 kohaldamise osas, millest lähtuvalt oleks pidanud kohus suunama kaebuse kohtutäiturile lahendamiseks, kui kohus nägi, et kaebus ei ole esitatud õigesti. Taoline analoogia kasutamine on meelevaldne. TsMS § 75 reguleerib kohtu tegevust kohtutele saabunud avalduste osas ning avalduste edastamist kohtutele kohtualluvuse korras. Nimetatud sättest ja selle sätte mõttest tulenevalt ei saa seda kohaldada muudele juhtudele kui kohtutevahelisele avalduste edastamisele, kuna see ei oleks kooskõlas võimude lahususe põhimõttega. Minnes niisuguse analoogiaga edasi, peaks kohus edastama kaebusi ka kohalikule omavalitsusele, täidesaatva võimu asutustele jne. Nimetatud avalduste esitamine ei ole kohtu ülesanne. Kui üksikisik soovib kaebusi või avaldusi esitada, võtab ta endale ka vastutuse selle eest, et kaebused esitatakse tähtaegselt ja selleks pädevale institutsioonile. Lähtudes eespool öeldust ja tuginedes TsMS § 667, palub Jane Rumjantseva jätta M. K kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 25.05.2007 otsusele ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TMS § 217 lõikele 1 võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. X esitas 08.05.2007 kaebuse Tartu tööpiirkonna Jane Rumjantseva 30.04.2007/05-167 vastusele täiteasjas nr 189/2005/167, millega jäeti viivisemäär vähendamata, Tartu Maakohtule. Seega on esitatud kaebus küll kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada otsuse tegemisest, kuid kaebus on esitatud valele institutsioonile – kohtutäituri asemel kohtule. Selles osas pooled ei vaidle. TMS § 217 lõike 2 kohaselt saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

talle muu negatiivse tagajärje. Kohus nõustub siinjuures kohtutäitur Jane Rumjantseva seisukohaga, et avaldaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid tähtaja möödalaskmise. Olukorras, kus avaldaja on esitanud korduvaid kaebusi kohtutäituri toimingutele ja otsustele ning teda esindab advokaat, ei saa pidada tähtaja möödalaskmisel mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et avaldaja esitas kaebuse ekslikult Tartu Maakohtule, mitte kohtutäiturile. Seega puudus kohtutäituril alus tähtaja ennistamiseks. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et antud juhul kohaldub analoogia korras TsMS § 75. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Nimetatud sätted reguleerivad saabunud avalduste kontrollimist ja edastamist kohtutele kohtualluvuse korras. Kohus nõustub siinjuures kohtutäitur Jane Rumjantseva seisukohaga, et eelnimetatud sättest ja selle mõttest tulenevalt ei saa seda kohaldada muudele juhtudele kui kohtutevahelisele avalduste edastamisele, kuna see ei oleks kooskõlas võimude lahususe põhimõttega. Kohus peab seetõttu põhjendamatuks avaldaja seisukohta, et tegelikult oleks pidanud kohus, nähes, et kaebus on esitatud valesti, saatma kaebuse ise kohtutäiturile. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kohtutäitur Jane Rumjantseva 25.05.2007 otsus täiteasjas nr 189/2005/167 tähtaja ennistamata jätmise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta on seaduslik ja avaldaja kaebus selle otsuse peale põhjendamatu, mistõttu tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata. Kohus, jättes kaebuse rahuldamata, jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud täielikult avaldaja X kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.