Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kaebuse esitaja on seisukohal, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine tuleks lugeda lõpuleviiduks ning täitemenetluse alustamine õiguspäraseks alles peale võlgniku poolt kohtutäituri 29. 01. 2007.a. posti teel saadetud täitedokumendi kättesaamist.

nõutakse tasu pooles ulatuses, kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. KTS § 23 lõike 3 järgi kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Toodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust, et kohtutäitur lepiks kohustatud isikuga kokku tasu maksmises KTS-s sätestatud korrast ja tasumääradest erinevalt, s.h. loobuks tasu sissenõudmisest. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu on muutunud sissenõutavaks 19. 01. 2007 ja täitur omab õiguslikku alust viidatud summade sissenõudmiseks kohustatud isikult- võlgnikult, kuna täitedokument oli täitmata enne täitemenetluse alustamist. Täitemenetluse ajal rahalise kohustuse täitmise kohustuse täitmine muul viisil, kui kohtutäituri ametialase konto vahendusel, ei lõpeta võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri tasu. KTS § 28 järgi on kohustatud isikul õigus esitada kaebust kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse peale selle tähtaja möödumist ja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Kohtutäituri hinnangul on kaebuse esitaja väited, et rahaline kohustus (töötasu) ja sissenõudja kohustus, esitada võlgnikule tööraamat, on käsitletavad samaaegse vastastikuse täitmisena, põhjendamata ega tulene seadusest. Täitedokumendis fikseeritud sissenõudja ja võlgniku kohustused on oma olemuselt eriliigilised kohustused, millede täitmine ei ole omavahel seotud. Kuna on täidetud kohtutäituri jaoks olulised eeltingimused täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetluse läbiviimiseks (TMS § 23) ning edaspidiste täitetoimingute tegemiseks (s.h. täitekulu ja täituri tasu otsuste koostamiseks) ning puuduvad õiguslikud alused viidatud toimingute tühistamiseks. Kuna täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt, siis puudub alus tühistada kohtutäituri tasu otsus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seletused, leidis, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel TMS § 217 lõige 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 järgi võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. OÜ PMV on 22. veebruaril 2007 esitanud Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Svetlana Põld 12. veebruari 2007 .a. otsusele, millega jäeti rahuldamata OÜ PMV kaebus kohtutäituri

tegevusele täitemenetluse algatamise mitteõiguspäraseks tunnistamiseks ja kohtutäituri 19. 01. 2007.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Nagu selgub kohtule esitatud materjalidest, esitas sissenõudja J S 19. jaanuaril 2007 kohtutäitur Svetlana Põllule täitmisavalduse võlgniku PMV OÜ suhtes Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2006.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-06-5702 täitmiseks. Täitetoimikus puudub jõustumismärkega kohtuotsus, kuid kohtule teadaolevalt oli nimetatud otsus avalduse esitamise ajaks jõustunud ja avalikustatud. Seega oli täituril olemas TMS § 23 märgitud eeldused täitemenetluse alustamiseks. Vaid jõustumismärke puudumine täitedokumendil ei muuda täitemenetluse alustamist ebaseaduslikuks. Seda enam, et TMS § 12 lg. 3 lubab täitedokumendi võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Kohtuotsuse puhul on seda võimalik kontrollida kohtute infosüsteemist. See tähendab, et täitemenetluse alustamine kohtutäituri poolt oli antud juhul õiguspärane. TMS § 24 alusel edastas täitur võlgnikule täitmisteate, märkides selles täitedokumendi numbri, kuid ei lisanud täitmisteatele täitedokumenti. Kohtutäitur andis võlgnikule 10 päevase tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteade väljastati võlgnikule 20. jaanuaril 2007. S.t. et vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus 30. jaanuaril 2007.a. Selleks ajaks tuli kohtutäituri arvele maksta võlg summas 16476 krooni, pool täituri tasust ja täitemenetluse alustamise tasu.

Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et täitemenetluse alustamiseks oli kohtutäituril olemas alus, kuid peale võlgniku kaebuse esitamist oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama TMS § 48 p.5 alusel, mille järgi kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine. Antud juhul oli võlgniku nõue teise täituri poolt arestitud ja nõutava summa täituri kontole ülekandmist tõendas esitatud pangakonto väljavõte. See välistas sissenõudja nõude täitmise ja oli aluseks täitemenetluse lõpetamisele. See omakorda tähendab, et kohtutäituri otsus selles osa millega kohtutäitur, lähtudes sõnasõnalt kaebaja taotlusest, keeldus täitemenetluse tühistamisest ja jättis täitemenetluse lõpetamata, on ebaõige ja tuleb seetõttu tühistada. Samuti on täituri edasised toimingud peale vaidlustatud otsuse tegemist seadusega vastuolus, sest täitemenetluse jätkamiseks puudus igasugune vajadus. Kohtutäituril oli võlgnikult õigus nõuda küll täituritasu, kuid mitte täies ulatuses. TMS § 37 järgi täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas:1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab Justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Mis puutub täitekuludesse, siis puudub poolte vahel vaidlus täitemenetluse alustamise kulu suhtes ja kuna kohus on asunud seisukohale, et täitemenetluse alustamine oli seaduslik, siis oli võlgnik kohustatud tasuma täiturile täitemenetluse alustamise tasu summas 118.- krooni, mille võlgnik on enda sõnul ka tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus kohtutäituri tasu suuruse üle. Küll aga on vaidlus selle üle millises ulatuses peaks võlgnik selle tasuma. Kohtutäitur on veendunud, et täitemenetluse alustamisest alates on tal õigus sisse nõuda täituritasu. TMS § 25 lõige 2 järgi täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Kuna võlgnik on nõude sisuliselt täitmiseks antud 10 päevalise tähtaja jooksul täitnud, on tal õigus tasuda vaid pool täituritasust, e. 2372.- krooni. Siinjuures ei saa lugeda oluliseks seda, et täitmine ei toimunud raha ülekandmisega kõnealust nõuet täitva kohtutäituri arvele, sest võlgnikul antud juhul sellist valikuvõimalust lihtsalt ei antud, vaid ta oli kohustatud nõude summa kandma teise täituri koostatud nõude arestimise akti alusel tema kontole. Samas puudus täituril vajadus nõude sundtäitmiseks ja seetõttu ka alus kogu täituritasu sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kohtutäituri otsus kogu täituri tasu väljamõistmise kohta võlgnikult on põhjendamata ja tuleb seetõttu tühistada.

TsMS § 172 lg. 1 järgi, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seoses kaebuse rahuldamisega, jätab kohus kohtukulud poolte enda kanda.

Kohtunik

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.