Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

veendumuseni, et ainuke võimalus allutada J.K kui võlgniku ainsat seaduslikku esindajat korrapäraselt täitma temale pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi, on kohaldada tema suhtes aresti, kuivõrd seadusesättest tulenev kohustuse rikkumine on J.K poolt olnud pidev ja jätkuv. Taotluse esitamise seisuga ei ole J.K haldurile nõutud dokumente ja andmeid esitanud, millega on rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 85 lg 1. Samuti on J.K haldurile esitanud dokumente, mis on halduri seisukohalt ilmselgelt ebaõiged ja millega on soovitud moonutada võlgniku tegelikku varalist seisundit. Juhul kui võlgnik PankrS § 85 lg-st 1 ja §-st 86 tulenevaid kohustusi ei täida või oluliselt rikub seda kohustust, nagu käesoleval juhul J.K , on halduril võimatu temale pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid adekvaatselt ja objektiivselt täita. Haldur on veendunud, et ilma aresti kohaldamata J.K OÜ pankrotimenetluse seisukohast olulisi eelnimetatud kohustusi täitma ei hakka ja halduri eksitamist ei lõpeta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 19 lg-st 1, § 89 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 89 lg-st 2 ning § 90 palub pankrotihaldur kohaldada J.K suhtes 1 kuu pikkust aresti. 23.05.2007 määrusega kohustas kohus J.K ’i täitma pankrotimenetluses PankrS § 85 lg-s 1 ja § 87 lg-s 1 sätestatud võlgniku kohustusi ning esitama pankrotihaldurile viimase poolt kogu nõutud teave ja kõik dokumendid 5 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Samas tegi kohus J.K ’ile arestihoiatuse. J.K nimetatud kohtumäärusega ei nõustunud, esitades kirjalikud vastuväited, millede kohaselt on ta esitanud pankrotihaldurile kõik tema valduses olnud ja pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse käigus nõutud võlgniku (raamatupidamise)dokumendid. J.K leiab, et ta on näidanud üles igakülgset abi pankrotimenetluse läbiviimisel, osutades pankrotihaldurile võimaluse piires abi võlgniku varade ja kohustuste väljaselgitamisel. Pärast nimetatud kohtumääruse kättesaamist on J.K üritanud korduvalt pankrotihalduriga ühendust võtta, et selgitada välja, milliste täiendavate dokumentide ja teabe esitamist pankrotihaldur talt nõuab. Pankrotihaldur on aga selgitamisest keeldunud. J.K ’ile jääb ka arusaamatuks, kuidas aitab tema suhtes aresti kohaldamine kaasa võlgniku pankrotimenetluse läbiviimisele. Samuti soovib J.K juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et pankrotihalduri käitumine on J.K i arvates haldurile sobimatu ja tema suhtes ründav. Eeltoodu alusel palub J.K kohustada pankrotihaldurit esitama oma nõuded tema vastu kirjelikult kohtu kaudu ja mitte kohaldada tema suhtes aresti. 27.06.2007 esitas pankrotihaldur kohtule teistkordselt taotluse kohaldada J. K ’i suhtes aresti. Taotluse kohaselt ei ole J.K pankrotihaldurile pankrotimenetluse läbiviimisel kaasabi osutanud, vastupidi, J.K on oma tegevusega selle läbiviimist oluliselt raskendanud ja takistanud. Nimelt ei ole J.K vaatamata lugematutele lubadustele esitanud pankrotihaldurile ligi 10 kuu jooksul pankrotihalduri poolt nõutud dokumente (varade-kohustuste nimekirja, kuludokumente ja lepinguid), mille alusel oleks võimalik välja selgitada võlgniku varaline seisund. Samuti ei ole J. K pankrotihaldurile üle andnud vara, mille olemasolu ta oma 18.10.2006 e-mailiga kinnitas. Nende dokumentide ja varade nõudmine on pankrotihalduri seadusest tulenev kohustus. Ilma nendeta ei ole pankrotihalduril võimalik oma kohustusi täita. Valed on ka J. K ’i väited, et pankrotihaldur ei ole talle selgitusi andnud või, et pankrotihaldur on tema suhtes käitunud ründavalt. 04.07.2007 toimus kohtumaja ruumes J.K ja pankrotihalduri ärakuulamine kohtu poolt, mille tulemusena kinnitas J.K , et tema käes on senini võlgniku varast protsessor, LCD-ekraan ja mustvalge printer ning et neid ei ole halduri üle antud põhjusel, et nende kohta on ta esitanud väljaostutaotluse. Samuti kinnitas ta, et tema kätte jäid kaks võlgnikule kuuluvat sülearvutit, millised on ta aga sõpradele välja laenanud. Ta on nõus eelpool nimetatud kolm eset üle andma ja muu tekitatud kahju pankrotipessa hüvitama sama või hiljemalt järgmise päeva jooksul. Vastuseks J.K järelepärimisele teatas haldur 05.07.2007 pankrotipessa tasumisele kuuluva rahasumma suuruse, kuid seisuga 06.07.2007 kell 13.21 ei olnud halduri esitatud ei eelpool nimetatud kolme eset ega tasutud rahasummat (ei täielikult ega osaliselt).

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja pankrotiasja muude materjalidega, leiab, et taotlus võlgniku juhatuse liikme suhtes aresti rakendamiseks on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt pankrotiasja materjalidele ja äriregistri andmetele oli pankrotivõlgniku viimaseks seadusjärgseks esindajaks PankrS § 19 mõttes ning seega siis ka võlgniku esindajaks pankrotimenetluses taotluses märgitud ja kohtu poolt ära kuulatud JK. Vastavalt PankrS § 85 lg-le 1 peab võlgnik andma muuhulgas haldurile teavet, mida viimane vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige vara, sealhulgas kohustuste, ning majandus- või kutsetegevuse kohta; võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama seaduse § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 6 kohaselt võib kohus võlgniku (juriidilisest isikust võlgniku puhul vt § 19 lg-des 1 ja 3 nimetatud isikute) suhtes kohaldada muuhulgas aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust muuhulgas sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida menetlusest osavõtu kohustust ja/või rikub muul viisil oluliselt pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. Antud asja on J.K enda selgitusega ärakuulamisel ja tema poolt 18.10.2006 haldurile saadetud ekirjaga kinnitatud halduri väide, et võlgniku seadusjärgse esindajana ei ole ta senini täielikult ja pankrotimenetluse lõpuleviimiseks vajakul määral täitnud pankrotivõlgniku kohustust anda haldurile teavet eelkõige võlgniku vara kohta. Nimetatud sätte mõtte kohaselt kuulub sellise kohustuse hulka ka vajadusel olemasoleva vara (vallasvara) üleandmine halduri valdusesse. PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara (mõiste sama seaduse § 108 lg-s 1) ja haldurile läheb üle selle vara valitsemise õigus. Seega seni, kuni ei ole saavutatud muid kokkuleppeid (võimalik turuväärtuse rahaline hüvitamine, vastutavale hoiule andmine vmt) tuleb võlgnikul anda halduri esimesel nõudmisel kogu vara haldurile üle. Seega isegi juhul, kui endine juhatuse liige on esitanud väljaostutaotluse teatud esemete suhtes, peavad need olema haldurile tema nõudel üleantud. J.K on kinnitanud võlgniku varast kokku viie eseme reaalset jäämist tema valdusesse pankroti väljakuulutamisel, kuid ei ole senini neid haldurile üle andnud. Ka ei teinud ta seda vaatamata 04.07.2007 ärakuulamisel antud lubadusele. Selline võlgniku tegevus takistab oluliselt halduril pankrotimenetluse lõpuleviimist ja PankrS § 55 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud ülesannete (kõigi võlausaldajate kaitse; seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas menetlus; pankrotivara valitsemine, selle moodustamise ja müügi korraldamine ning selle arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine) täitmist ega ole pankrotiseaduse kohaselt lubatud. Lisaks lubas J.K 04.07.2007 ärakuulamisel hüvitada vabatahtlikult äriühingule tema poolt tekitatud kahju, kuid ka seda lubadust ta ei täitnud. Kahju vabatahtlik hüvitamine kiirendab samuti oluliselt pankrotimenetluse läbiviimist, selliste nn tühjade lubaduste andmine aga toob kaasa takistusi --olulised ajakaod perioodidel, mil haldur ootab ja loodab lubaduste täitmist ega vormista seoses sellega ette materjale kohtusse esitamiseks. Liigsete kulutuste, sealhulgas kohtuga seotud kulude (nii aja- kui materiaalsete) vältimine on samuti üheks halduri tegevuse põhimõtteks konkreetses menetluses ning võlgniku eelpool kirjeldatud tegevus takistab halduri tegevust. Eeltoodu alusel ja ärakuulamisel kohtule tekkinud veendumuse kohaselt on kohus seisukohal, et J.Kosmani suhtes on põhjendatud aresti rakendamine, et aidata tal üheselt mõistetavalt aru saada pankrotimenetluse eesmärkidest, tema ülesannetest/kohustustest selles ja seeläbi kiirendada/tõhustada edasist menetlust. Pankrotimenetluses rakendatakse vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Aresti kohaldamise võimalus on ette nähtud PankrS §-s 89. Muus osas lähtub kohus aga TsMS § 47 lg-dest 1 ja 3 ning §-st 48.

Määruse jõustumise ajal J.K poolt oma lubaduste täitmise korral on kohtul võimalik määrus enne täitmisele pööramist tühistada.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.