Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom OÜ Powertransport (VASFR Trade AS (pankrotis) õigusjärglane) hagi Horeca Service OÜ vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.11.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Powertransport ja apellatsioonkaebused 26.06.2007, avalik kohtuistung
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Horeca
Service
OÜ
nende Hageja OÜ Powertransport, reg kood 10163358, asukoht Võidu 57 Tallinn 11215, esindaja adv Kalev Aavik Kostja Horeca Service OÜ, reg kood 10872994, asukoht Parmu 6 Pärnu 80044, esindajad Reimo Leol, Raul Vaet ja Andres Vutt
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16.11.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
2.Jätta mõlema poole apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.VASFR Trade AS (endine ärinimi Paradiisiviljade AS) esitas 31. detsembril 2003. a hagi Horeca Service OÜ vastu, milles palus tunnistada kõlvatuks konkurentsiks kostja teod, mis seisnesid hageja töötajate ärakasutamises ja ärisaladuse kuritarvitamises, tuvastada kõlvatu konkurentsi osutamine 2003. aasta oktoobrist detsembrini ning tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista 870 957 krooni 40 senti.
2.VASFR Trade AS pankrot kuulutati välja 9. märtsil 2004. VASFR Trade AS (pankrotis) loovutas 22. augustil 2006 nõude kostja vastu OÜ-le Powertransport, kes astus 7. septembri 2006. a Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel menetlusse esialgse hageja asemele.
3.Hagiavalduse kohaselt oli hageja põhitegevuseks puu- ja köögiviljade eksport, jae- ja hulgimüük ning olulise osa tema klientidest moodustasid toitlustusettevõtted. Sama valdkonnaga tegeles kostja. Hageja töötajad S. V ja H. P asusid tööle kostja juurde. Lahkumisel kustutasid nad arvutitest kõik nende hallata olnud klientide kontaktandmed, mis halvas klientidega suhtlemise nädalaks. Juba hageja juures töötades andsid nad kostjale hageja ärisaladust sisaldavat informatsiooni. Kostja kasutas ära hageja töötajaid ja kuritarvitas hageja konfidentsiaalset teavet konkurentsiseaduse (KonkS) § 52 lg 1 mõttes. Kostja tegeles aktiivselt hageja klientide ülevõtmisega, mõjutades hageja töötajaid hageja kliente endaga kaasa võtma. Eelnimetatud töötajate lahkumisel kaotas hageja osa nende hallata olnud klientidest kostjale. Hageja esitas kohtule arvutuse, mille kohaselt jäi tal võrreldes eelnevate kuudega saamata 870 957 krooni 40 senti, mis on kostja osutatud kõlvatu konkurentsi tõttu saamata jäänud tulu. Hageja palus nimetatud suuruses tekitatud kahju hüvitamist kostjalt KonkS § 78 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja § 128 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja arvates väljendus kostja osutatud kõlvatu konkurents infotehnoloogia kopeerimises, hageja tarne- ja logistikakanalite, töötajate ja kliendibaasi kasutamises. Kostja kasutas ära hageja töötajaid ja neile tööalaselt teatavaks saanud hageja ärisaladusi puudutavat informatsiooni, mille tulemusena sai ta pakkuda hagejaga võrreldes odavamaid hindu ja soodsamaid tingimusi ja võtta üle hageja kliente.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja mõjutas hageja töötajaid kostja huvides tegutsema. Ainuüksi hageja töötajate tööle asumine kostja juurde ei ole veel töötajate ärakasutamine KonkS § 52 lg 2 mõttes.
Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 16. novembri 2005. a otsusega hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et kostja osutas kõlvatut konkurentsi hagejale 2003. aasta oktoobrist detsembrini ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamiseks 300 000 krooni. Kõlvatuks konkurentsiks KonkS § 50 lg 1 p 2 järgi on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sh konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja sai seadusevastaselt hageja konfidentsiaalse teabe ja kasutas seda ning mõjutas hageja endisi töötajaid, kes võtsid kaasa kliendibaasi, asuma tema juurde tööle. Samuti tuleb hinnata, kas teave, mille kostja väidetavalt sai, oli konfidentsiaalne. Konfidentsiaalse teabe mõiste ei ole konkurentsiseaduses selgelt sisustatud. Konfidentsiaalse teabe mõiste sisustamisel saab kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS-leping), millega Eesti Vabariik ühines 13. novembril 1999, artiklit 39. Pooled olid 2003. aastal konkurendid. Mõlemad ettevõtjad tegutsesid hulgimüüjatena suures osas samadele klientidele. Asjaolu, et kostja tegutses ka teistel turgudel ja osutas teisi teenuseid, ei oma praegusel juhul õiguslikku tähendust. Pooled kasutasid klientide üle arvestuse pidamisel ja nendega seonduvate andmete fikseerimisel sama tarkvara (RAX arvutiprogramm), mis oli kostja valduses enne vaidlusalust perioodi. Tunnistaja S. S ütluste kohaselt sisaldusid hageja tarkvaras klientide kohta järgmised andmed: telefon, faks, kontaktisik, kokkulepitud allahindlusprotsent, kliendi sünnipäevad, isiklikud mobiiltelefonid jne. Igal kliendil oli 5-kohaline kliendikood. Tunnistaja kinnitusel olid pärast S. V ja H. P lahkumist nende kliendibaasid osaliselt kustutatud. Tunnistajate S. V ja H. P ütlustest selgus, et kliendikoode sai ise vabalt valida, kusjuures tunnistaja H. P väitel kohendas ta osa klientide andmeid ja kliendikoode pärast kostja juurde tööleasumist sealses andmebaasis. S. V väitel ei olnud kostja andmebaasis tema endised kliendid samade koodidega ja ta muutis osa klientide puhul need samaks. Tõenditest nähtuvalt oli vähemalt kaks poolte ühist klienti mõlema poole andmebaasides samade kliendikoodidega, kuigi need on avatud alles 2002. aastal, mil kostja valduses pidi olema vastav arvutiprogramm ja kliendikoodid. Nimetatud tõendeid hinnates leidis kohus, et S. V ja H. P pidid juba enne kostja juurde tööle asumist olema kostjale
edastanud osa hageja juures nende kasutuses olnud andmebaasist. Usutavad pole tunnistajate S. V ja H. P väited peast 5-kohaliste kliendikoodide ümbermuutmise/taastamise kohta uude töökohta asudes. Kostjale ei saanud juba oktoobris 2003 olla teada vähemalt Restoran Le Chateau kliendikoodina 10520, sest restoran avati alles detsembris 2002 ning selleks ajaks pidi arvutiprogramm koos kliendikoodidega olema ammu kostja valduses, arvestades selle litsentsi väidetavalt kostjale edastanud Megaviljade AS tegevuse lõppemist juba 2001. aasta lõpus. Seega on andmebaasi osaline kopeerimine tuvastatud.
9.Andmebaas sisaldas klientide esindajate mobiiltelefonide numbreid ja sünnipäevi, mis on hageja jaoks konfidentsiaalne teave oma klientide kohta TRIPS-lepingu art 39 p 2 mõttes. Sellisel teabel on kaubanduslik väärtus (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap b), selle üksikud nimetatud detailid on saanud teabe omajale teatavaks vaid oma tööalaste suhete tulemusena (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap a) ning see on kaitstud sellega, et sellele teabele on juurdepääs vaid oma asutuse töötajatel (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap c). Seega on tuvastatud KonkS § 52 lg-s 1 nimetatud kõlvatu konkurentsi osutamine. Kostja sai teabe hageja endiste töötajate vahendusel ebaseaduslikult, kuna S. V ja H. P rikkusid teabe edastamisel TLS § 50 p 6 ja töölepingus kokkulepitut. Kostja kasutas hageja valduses olnud konfidentsiaalset infot.
10.Kostja mõjutas eelnimetatud kahte töötajat hageja kliente või neid puudutavaid andmeid endaga kaasa võtma. H. P kasutuses olnud hageja telefoninumber oli ajavahemikul 18-20 oktoober 2003. a suunatud kostja telefonile. Seega oli kostja juba enne oktoobrit 2003. a teinud ettevalmistusi Tallinna puu- ja köögiviljade hulgimüügiturule tulekuks ja kokkuleppeliselt hageja endiste töötajatega kasutas ära nende valduses olevat teavet kliendibaasi kohta. Kostja tegevuse osas on S. V ning H. P suhtes tuvastatud KonkS § 52 lg-s 2 nimetatud kõlvatu konkurents. Hageja endised töötajad on kostjale teatavaks teinud just hageja suuremate ja paremate klientide andmed ja seeläbi aidanud kaasa kostja käibe suurendamisele ja hageja ärimudeli kopeerimisele.
11.Hageja on palunud konkurentsiseadusega keelatud tegevusega tekitatud kahju hüvitamist (KonkS § 78). Tegemist on lepinguvälise kahjuga, mille tekitamise õigusvastasuse, asjaolude tõendamiskoormise ja hüvitamise ulatuse osas tuleb juhinduda VÕS §-st 1043, § 1045 lg 1 pst 6, § 1050 lg-st 1, § 127 lg-test 1, 4 ja 6 ning § 128 lg-test 1, 2 ja 4. Hageja tugines kahju suuruse määramisel S. V ja H. P hallata olnud klientide osas 2003. aasta esimese 9 kuu jooksul saadud kasumile, mis oli igas kuus keskmiselt 570 387 krooni 61 senti. Sellest arvas hageja maha kõlvatu konkurentsi osutamise perioodil saadud tulu. Kostja ei vaidlustanud hageja arvutusi, kuid leidis, et nimetatud töötajate lahkumine ei tekitanud hagejale kahju ja lahkumise põhjuseks oli hageja halvenev majandusseis. Ei ole tuvastatud, et üksnes kostja osutatud kõlvatu konkurents tekitas hagejale kahju. Hageja töötas ajaliselt järjest halvemate majandustulemustega, mis oli üheks hageja kasumi vähenemise põhjuseks. S. V ja H. P hallata olnud klientide osas hageja kasum töötajate lahkumise järel vähenes ning kuna nende lahkumine oli seotud kõlvatu konkurentsi osutamisega, on kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol tulenevalt kostja tegevusest osaliselt tõendatud. Kostja ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vastupidist tõendanud. Hagejal kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos kostja tegevusega leidis tuvastamist, kuid arvestades kostja tegevust kui üht põhjust kahju tekkimisel, on õiglane hüvitis kahju eest 300 000 krooni. Apellatsioonkaebuste põhjendused
12.Apellatsioonkaebuse esitasid mõlemad pooled.
13.Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
14.Kohus kohaldas vääralt KonkS § 52. Tõendamist ei leidnud, et tegu oli konfidentsiaalse teabega, mis saadi õigusvastaselt ja toimus töötajate mõjutamine kostja huvides. Kostja ei ole kasutanud hageja andmebaasi ega andnud kellelegi korraldusi selle kopeerimiseks. Andmebaasi üleandmist
S.V ja H.P poolt ei ole kunagi toimunud. Andmebaaside kattuvus võis saada võimalikuks seetõttu, et kostja omandas Astronoomiliste Kassasüsteemide OÜ-lt programmi, milles oli andmebaasi müüja varasema kliendi Megaviljade AS-i kliendibaas ning mida samuti kasutas hageja, omamata selleks õiguslikku alust. Ka võisid S.V ja H.P koode muuta peale tööleasumist. Koodide meeldejätmine ei eelda ebainimlikku pingutust, sest koodide kaks esimest numbrit tähistasid, kas tegu on ostu-või müügikliendiga, kliendile olid ainuomased koodi kolm viimast numbrit. Andmebaasiga töötades need jäävad lihtsalt meelde. Kliendikontode ja numbrite väljatrükk on tehtud 08.07.2004 seisuga ja kui mingid koodid on muudetud pärast 01.11.2003, kajastab oktoobri väljatrükk juba tehtud muudatusi. Koodide muutmist arvutiprogramm ei salvesta, näha jääb vaid uus kood. S.V ja H.P ütlustest nähtub, et neil puudus objektiivne võimalus andmebaasi kustutamiseks. Ka ei puuduta see küsimus kostjat, probleemi korral oleks hagejal võimalik esitada nõue oma endiste töötajate vastu. Otsusest ei nähtu, milline oli kostjale väidetavalt edastatud konfidentsiaalne info. Osa tunnistaja S.S märgitud andmetest on kättesaadavad kas telefoniraamatust, internetist või klientide kodulehelt. Kuigi kohtu loetelu on lahtine, ei ole täiendavaid andmeid hageja nimetanud. Allahindlusprotsent ei oma informatiivses mõttes mingit tähendust, see on seotud konkreetse müüja hinnapoliitikaga ja sõltub erineval ajal erinevast kauba pakkumise võimalusest, sisseostuhinnast, ostetavast kogusest jne. Sünnipäevad ei oma ärilises mõttes erilist tähendust. Mobiiltelefonide puhul on tegu töötelefonidega, mis ei ole samuti salastatud. Apellandi arvates on kohus andmebaasi tähtsust oluliselt üle hinnanud. Igal müügitööga tegeleval isikul on suur osa oma klientidest teada ja kellegi andmete olemine andmebaasis ei garanteeri veel kliendi olemasolu. Apelland arvates ei ole TRIPS art 39 p 2 tingimused täidetud, andmebaas koosnes enamuses avalikest andmetest ja sellel ei ole mingit kaubanduslikku väärtust.
15.Kohus tuvastas vääralt töötajate mõjutamise. Kostja ei mõjutanud S.Vt ja H.Pd. Asjaolu, et nad asusid tööle kostja juurde, on juhuslik. Nende lahkumine hageja juurest ei ole seotud ülepakkumisega, sest nende palgatingimused kostja juures olid varasemast halvemad. Apellandi arvates ei saa järeldada asjaolust, et nad hakkasid tegelema samade klientidega uue tööandja juures, et neid mõjutati. Kohus ei arvestanud, et töötajate lahkumise ainsaks põhjuseks oli hageja majandusseisu pidev halvenemine. Hageja telefoni oli võimalik ümber suunata kas operaatori poolt või konkreetselt telefoniaparaadilt. Viimaseks puudus H.Pl võimalus, sest tema käes olnud telefon lülitati töölepingu lõppemise päeval välja.
16.Selgusetu on, millest lähtuvalt määras kohus kahjuhüvitise. Kohus alahindas selgelt hageja majandustegevuse halvenemist. S.V ja H.P lahkumisest alates kulus hageja pankrotistumiseni pisut üle kahe kuu. Ka ei arvestanud kohus sellega, et hageja ise halvendas oma olukorda, rahuldades töötajate lahkumisavaldused päevapealt. Hagejale pidi teada olema, et kohene uute inimeste leidmine ei ole võimalik. Isegi kahju tekitamise korral oleks määratud kahjuhüvitis ebamõistlikult suur.
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Kohus tuvastas vääralt, et hageja tulude vähenemine horeca sektoris (puu- ja köögiviljade hulgimüük toitlustusettevõtetele) oli tingitud ka muudest asjaoludest peale kostja poolt osutatud kõlvatut konkurentsi. Hageja rahaline nõue ei põhine kogukasumil, vaid ühe konkreetse sektori tulude vähenemisel. Hageja tulud horeca sektoris püsisid 2003.a jooksul stabiilsena. Tulude järsk vähenemine oktoobris 2003, mil leidis aset kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamine hagejale, tõendab, et tulude vähenemine ei olnud seotud hageja üldise majandusseisuga, vaid otseselt ja vahetult kõlvatu konkurentsi osutamisega. Hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et juhul kui tunnistajate S.V ja S.S ütlused kauba jaevõrgust ostmise kohta oleksid tõesed, oleks see asjaolu pidanud negatiivselt kajastuma hageja müügitulemustes horecas sektoris, kuid tegelikult püsis hageja müügitulu stabiilsena. Kohus oleks pidanud lugema tunnistajate ütlused ebausaldusväärseks või leidma muu selgituse asjaolule, et hageja käibeandmikud müügitulu vähenemist ei kajasta. Kohus ei ole näidanud,
kuidas hageja väidetav üldise majandusseisu halvendamine oleks mõjutanud tema tulusid horeca sektoris. Varem sekretärina töötanud S.Sle müügijuhi ülesannete andmine oli otstarbekas, arvestades tema mõningasi müügitöö kogemusi. Kahju hüvitise määramine VÕS § 127 lg 6 alusel peab olema motiveeritud. Kohus ei põhjendanud kahjuhüvitise vähendamist ligi kahe kolmandiku võrra. Apellatsioonkaebuste vastused
18.Pooled vastaspoole apellatsioonkaebusega ei nõustu ja paluvad need rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
20.Maakohus tugines õigesti asja lahendamisel konkurentsiseaduse sätetele. Konkurentsiseaduse § 50 lg 2 järgi on kõlvatu konkurents keelatud. Sama paragrahvi lõike 1 järgi on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Konkurentsiseadus ei sätesta, mis on konfidentsiaalne teave. Sellest seadusest tuleneb üksnes see, et konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusvastaselt (KonkS § 52 lg 1). Seega on vaja tuvastada, kas väidetavalt kostjale teatavaks saanud teave oli konfidentsiaalne ja kas see teave on saadud seadusvastaselt. Selle tuvastamisel tugines maakohus õigesti TRIPS-lepingu sätetele. Pooled ei vaidle selle üle, et konkurentsiseaduse konfidentsiaalse informatsiooni mõiste avamisel tuleb kasutada TRIPS-lepingu artikkel 39 punkti 2. Artikkel 39 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: "Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas." Selles sättes tähendab väljend "viis, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega" minimaalselt selliseid tegevusi nagu lepingu rikkumine, usalduse kuritarvitamine ja rikkumisele kallutamine ning hõlmab avaldamata teabe omandamist kolmanda isiku poolt, kes teadis või pidi teadma, et teabe hankimine kuulub seesuguse tegevuse alla. Maakohus on õigesti leidnud, et TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktides aæc nimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt.
21.Kohus hindas hageja klientide kohta käivat teavet selle kogumis ja leidis selle alusel põhjendatult, et kostja sai teabe hageja klientide kohta seadust rikkudes ja oma kogumis omab selline teave kaubanduslikku väärtust, mida kostja on oma huvides ära kasutanud. Kohus on seejuures piisavalt põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis.
22.Kohus tugines tunnistaja S. S ütlustele selle kohta, et andmed, mida klientide kohta arvutis salvestati, moodustavad kompaktse infobaasi – kliendikaardi. Klientide andmebaasis sisaldus ka andmeid klientide esindajate mobiiltelefonide numbrite või sünnipäevade kohta, mis kindlasti on hageja jaoks konfidentsiaalne teave oma klientide kohta TRIPS-lepingu art 39 p 2 sisu arvestades. Selline teave ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Terviklik informatsioon ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on konfidentsiaalne teave konkurentsiseaduse ja TRIPS-lepingu art 39 mõttes.
23.Maakohus tuvastas, et S. V ja H. P pidid juba enne kostja juurde tööle asumist olema kostjale
edastanud osa hageja andmebaasist. Hageja ja kostja klientide erakordselt suur kokkulangevus esines kostja esimestel tegevuskuudel Tallinna turul, hiljem hakkas see kokkulangevus vähenema. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega , et kliendikoodide suure kokkulangevuse tõttu pidi olema tegemist andmebaasi kopeerimisega. Kostja kliendikoodide kokkulangevuse kohta esitatud väited on vasturääkivad. Kostja esitas esimese astme kohtu menetluse jooksul kolm alternatiivset seletust kliendikoodide kokkulangevusele. Seetõttu luges kohus põhjendatult kostja seisukohad kliendikoodide kokkulangevuse põhjenduste osas ebausaldusväärseteks.
24.Ringkonnakohus peab alusetuks ka hageja apellatsioonkaebust, milles viimane ei nõustu kohtu poolt määratud kahju suurusega. Milline kahju tekkis äriühingule seoses kõlvatu konkurentsi osutamisega, ei ole täpselt määratletav. Kohus juhindus kahju suuruse määramisel õigesti VÕS § 127 lg-st 6, mille kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et hageja majanduslikku kahjumit ei tekitanud käesoleval juhul üksnes kostja poolt osutatud kõlvatu konkurents. Arvestades hageja üldist halba majanduslikku olukorda juba pikemat aega enne kõlvatu konkurentsi osutamise perioodi, on kõlvatu konkurentsi osatähtsus kahjumi põhjustamises kohtu poolt määratud õiglaselt. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et majandusseisu süvenev halvenemine ei mõjutanud kuidagi tulude vähenemist Horeca sektoris. Hageja majanduslik olukord halvenes tervikuna juba 2002. aasta jooksul. 2002. aastal suurenesid hageja kohustused 4,45 miljoni krooni võrra ja põhivara vähenes 1 miljoni krooni võrra (II köide lk. 7-13). Vaidlust ei ole selles, et hageja lõpetas 2003. aastal maakondades olnud osakondade tegevuse, vähendas töötajate koosseise ja 2003. aasta lõpul majandustegevus lõppes. S.V ja H.P lahkusid töölt pisut üle kahe kuu enne hageja pankrotistumist. Seega ei saanud üksnes töötajate lahkumine ja sellega seotud klientide kaotus olla hageja halbade majandustulemuste põhjuseks. Suure tegevusmahuga äriühingus ei teki pankrotiseis sedavõrd lühikese aja- kahe kuu jooksul. Ka ajutine pankrotihaldur on tunnistanud hagejal pikemaajalisi majanduslikke probleeme.
25.Mõlemad apellandid vaidlustavad kohtuotsuse tõendite ebaõige hindamise tõttu, kuna ei nõustu esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Maakohus tajus tõendeid vahetult ja hindas neid vastavalt TsMS §-le 232 objektiivselt ja siseveendumuse kohaselt, kogumis teiste tõenditega. Kohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Kaebuste väited ei anna alust tõendeid teisiti hinnata ja teha teistsuguseid järeldusi, kui seda tegi maakohus.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalisel rahuldamisel võib kohus kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda. TsMS § 60 lg 8 kohaselt jaotatakse apellatsioonimenetluse kohtukulud samadel alustel. Seoses mõlema poole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus kummagi poole apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda.
G. Kivinurm
R. Allikvere
T. Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.