lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-24610/18

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-24610/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2027
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PalS § 31 lg 3PalS § 27 lg 2PalS § 36 lg 1TLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTsK § 477TsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1Seaduse kohaldamineVÕS § 1028 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-7-07Riigikohus14.03.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-24610

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2007, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kai Kullerkupp

Tsiviilasi

AS Rapla Dairy (pankrotis) hagi Iryna Haidari vastu alusetult saadud 865 662 krooni 21 sendi tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Iryna Haidari apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15.06.2007, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Rapla Dairy (pankrotis) esindajad pankrotihaldur Toomas Saarma ja adv. Piret Blankin kostja Iryna Haidari, esindaja adv. Helen Hääl

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2006 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Välja mõista AS-lt Rapla Dairy (pankrotis) menetluskulude katteks Iryna Haidari kasuks 68 822 (kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kakskümmend kaks) krooni ja 50 senti. AS Rapla Dairy (pankrotis) menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Aktsiaselts Rapla Dairy (pankrotis) esitas 1.07.2005 Tallinna Linnakohtule hagi Iryna Haidari vastu, paludes kostjalt välja mõista alusetult saadud 865 662 krooni 21 senti.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.07.20262-26-109999/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20262-26-15831/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.07.20262-26-113310/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.07.20262-26-114920/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20262-25-114638/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 20.07.20262-25-16087/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 79Kohustuse täitmine õigustamata isikule
Hagiavalduse kohaselt kuulutas Rapla Maakohus 15.01.2003 otsusega välja hageja pankroti. Kostja on abielus M. Y Haidariga, kes oli alates 1.08.2001 kuni 15.01.2003 hageja peadirektor. Kostjal endal hagejaga võla- või tööõiguslikku suhet ei ole. Kostja kasutas perioodil 1.12.2001 kuni 5.11.2002 AS-i Hansapank poolt hageja nimele väljastatud krediitkaarti nr xxxxxxxxxxxxxxxx, tasudes sellega ostude ja teenuste eest kokku 565 662 krooni 21 senti. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud kõnealuse krediitkaardi kasutamises kostja isiklikul otstarbel ning seega sai seda kasutada vaid hageja ettevõtlusega seotud kaupade ostmiseks ja teenuste kasutamiseks. Kostja ei ole hagejale alusetult saadud 565 662 krooni 21 senti tagastanud.
3.19.03.2002 kandis hageja oma arveldusarvelt kostjale üle 300 000 krooni. Konto väljavõtte järgi on tehingu selgituseks märgitud "majandusrahad". Hageja raamatupidamise väljavõtte

kohaselt on ülekande alusena märgitud "laenuleping". Hageja ja kostja ei ole laenulepingut sõlminud. Kostja ei ole hagejale 300 000 krooni tagastanud. Seega on kostja hageja arvel alusetult omandanud kokku 865 662 krooni 21 senti (565 662 krooni 21 senti + 300 000 krooni). Kostja kasutuses oli krediitkaart, mille number ei kattu kostja abikaasa kasutuses olnud krediitkaardiga. Kostja vastuväited

4.Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt kasutas ta krediitkaarti 15.10.2001 lepingu alusel, mille sõlmisid hageja ja AS Hansapank. Lepingus oli kostja märgitud kaardi valdajaks (leping kostja kasuks). Seega teadis hageja lepingu sõlmimisel, et kaarti hakkab kasutama kostja. Hageja oli sõlminud kostja abikaasaga töölepingu, mille järgi hageja kohustus krediteerima kostja abikaasat igakuiselt 200 000 krooni suuruses summas. Hageja ja kostja abikaasa leppisid kokku, et töölepingust tuleneva 200 000 krooni suuruse limiidi piires väljastatakse krediitkaart esinduskulude eest tasumiseks ka kostjale. Krediitkaardiga tehtud tehingutelt on tasutud erisoodustusmaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Seega on hageja nõustunud, et tegemist on kostja abikaasa kuluga. Kostjat ei ole hageja pankrotimenetluses kordagi kajastatud hageja võlgnikuna. Kostja abikaasa töölepingus sätestati ka hageja kohustus hüvitada tööülesannetega seotud kulutused. Kostja abikaasale mõeldud komandeeringurahad (300 000 krooni) kanti ekslikult kostja arvele, kuigi see summa tuli maksta kostja abikaasa arvele. Kuivõrd kostja abikaasa on kostja kaudu kõnealuse summa eesmärgipäraselt kulutanud, ei ole tegemist alusetult saadud rahaga. Töölepingust tulenevad kohustused täideti valele isikule (kostjale), kuid õigustatud isik on täitmise heaks kiitnud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 10.05.2006 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 865 662 krooni 21 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostjal ei olnud seadusest või tehingust tulenevat alust hageja rahaliste vahendite kasutamiseks. Hagi rahuldamise aluseks on tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ning alates 1.07.2002 võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1.
6.15.10.2001 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi on konto omanikuks hageja ja kaardi valdajaks kostja. Panga väljavõtte kohaselt on krediitkaardiga tehtud tehinguid 565 662 krooni 21 sendi eest, lisaks on kostjale ühekordselt üle kantud 300 000 krooni. Kohtule esitatud raamatupidamise väljavõttest nähtub, et ka kostja abikaasal oli võimalus kasutada krediitkaarti 200 000 krooni ulatuses. Sellest järeldub, et väidetavalt kostja abikaasa töötasu arvel saadud krediiti kasutas kostja abikaasa. Töölepingu sõlmib töötaja isiklikult ning seega on lepingu järgi saadava tasu saamise õigus töötajal, mitte tema lähisugulasel. Esitatud tõenditest järeldub, et kostja on abikaasade isiklikud ja varalised suhted üle kandnud kostja abikaasa majandustegevusse. Kostja abikaasa tööõiguslikest suhetest tulenevad õigused ja kohustused saavad tekkida ikkagi kostja abikaasal. Kostja abikaasa töötasu ja muude tööga seotud rahaliste väljamaksete tegemine pidevalt või ekslikult kostja arvele ei ole mõistlik. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja abikaasa oleks palunud kanda oma töötasu või muud töösuhtest saadavad summad (nt lähetuskulud) kostja arvele.
7.Palgaseaduse (PalS) § 31 lg 2 kohaselt tasutakse töötasu ja muud töösuhtest saadavad summad töötajale. Töötasust võib töötaja nõusolekuta summasid kinni pidada vaid PalS § 36 lg-s 1 nimetatud alusel, muul alusel töötasu kinnipidamine võib toimuda vaid töötaja eelneva kirjaliku avalduse alusel. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et töötaja töötasu ülekandmine muule kui töötaja pangakontole toimub vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel. Palgaseaduse viidatud sätetest tuleneb, et ka juhul, kui töötaja soovib, et tema palk makstakse välja

kolmandale isikule (ka abikaasale), tuleb selleks eelnevalt tahet avaldada, mitte tehinguid hiljem heaks kiita. PalS § 31 lg-t 3 tuleb sellisel juhul käsitada kui erisätet tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu heakskiidu regulatsioonile. Samasugust regulatsiooni tuleb analoogia korras rakendada ka PalS § 27 lg-s 2 nimetatud töölähetuskulude väljamaksmisel.

8.Kostja ei ole tõendanud, et tema abikaasa oleks esitanud hagejale avalduse oma töötasu ja lähetuskulude kandmiseks kostja arvele. 15.10.2001 lepingus on küll märgitud krediitkaardi valdajaks kostja, kuid selleks, et kostjal oleks õiguslik alus hageja kontol asuvate rahaliste vahendite kasutamiseks, pidanuks sellekohase lepingu sõlmima ka hageja ja kostja. Hageja ja AS-i Hansapank sõlmitud leping loob õigusi ja kohustusi lepingupooltele ning ei anna kostjale õiguslikku alust hageja rahaliste vahendite kasutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Kostja palub tühistada kohtuotsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja lähtus krediitkaardi kasutamisel heauskselt arusaamast, et krediitkaardi väljastamise ja kasutamise aluseks on tema abikaasa M.Y Haidari töösuhe AS-ga Rapla Dairy. Kuigi kohtumenetluse käigus ilmnes, et kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud või ei ole seda säilinud, ei saa vaidlustada faktilise töösuhte olemasolu TLS § 28 lg 2 tähenduses. Hageja raamatupidamise väljavõttest nähtub, et kostja abikaasale oli töölepingu ühe tingimusena tagatud õigus kasutada krediitkaarti 200 000 krooni ulatuses. Kostja abikaasa sai hageja juures töötatud kaheksateistkümne kuu jooksul töötasu kahel korral; ülejäänud osas pidas hageja töötasu kinni. Hageja esitatud tulu- ja sotsiaalmaksuarvestus ning erisoodustuse konto käibeandmik näitavad, et hageja käsitles kostja kasutuses olnud krediitkaardiga teostatud makseid kostja abikaasale tehtud erisoodustusena. Esimese astme kohus ei ole viimatinimetatud raamatupidamisdokumente tõenditena hinnanud ega arvesse võtnud, millega rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kuna kostja esitas 19.01.2006 vastuses hagile taotluse kuulata töötasu väljamaksmise kokkulepete osas tunnistajana üle M. Y. Haidari ja kohus jättis taotluse rahuldamata, võttis kohus kostjalt võimaluse tõendada oma vastuväiteid.
10.Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväited hagile ega võtnud nende suhtes kohtuotsuses seisukohta. Kostja väitis, et krediitkaardi kasutamise õigus tulenes kostjale tema abikaasa ja hageja vahelisest töösuhtest ning see oli kostja abikaasa erisoodustus. Erisoodustuselt tuluja sotsiaalmaksu tasumisega avaldas hageja tahet nõudest loobuda. Hea usu põhimõte välistab tagasinõudeõiguse andmise isikule, kes teadis või pidi teadma enda soorituse alusetusest. Hageja oli selline isik.
11.Kohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõiguse norme Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja abikaasa töösuhtega seotud väljamakseid (erisoodustust) on õigus kasutada kostjal. Kuna vastavat kokkulepet ei ole vaidlustatud, ei kuulu hagi piiridesse kokkuleppe mõistlikkuse hindamine. Maakohus on tõlgendanud palgaseadust töötaja, kaudselt ka kostja kahjuks. Pooled ei tuginenud menetluse vältel palgaseaduse normidele, mida kohus otsuses kohaldas. Ebaõige on seisukoht, et palgaseaduse § 31 lg 3 on erinormiks tehingu tagantjärele heakskiitmist sätestavate tsiviilseadustiku üldosa seaduse normide suhtes. Kostja tugines VÕS § 79 lg-le 1, mitte tsiviilseadustiku üldosa seadusele. Lähtuvalt VÕS § 1 lg-st 1 kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa muuhulgas töölepingutele ning võlaõigusseadus on hilisem õigusakt kui palgaseadus. Sellises olukorras kohaldatakse hiljem jõustunud õigusakti.
12.Hagi ei oleks antud faktilistel asjaoludel saanud rahuldada, kuna kostjal oli õiguslik alus krediitkaardi kasutamiseks. I.Haidari ei rikastunud alusetult. Hageja käsitles krediitkaardiga teostatud makseid oma raamatupidamises M.Y.Haidari erisoodustusena ning sellega loobus nõudest erisoodustuse saaja vastu. Krediitkaardiga tasutud summad on tasaarvestatud M.Y.Haidari töötasuga. 15.10.2001 krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel oli hagejale

teada asjaolu, et kostja hakkab krediitkaarti kasutama. Hea usu põhimõtte kohaselt on välistatud tagasinõudeõiguse andmine isikule, kes teadis teise isiku vara suurendamisel enda soorituse alusetusest. Kostja lähtus heauskselt eeldusest, et tal on õigus teha abikaasa töösuhtest tulenevalt igakuiselt 200 000 krooni ulatuses tehinguid. Kostja võis mõistlikult eeldada, et soorituse tegija (hageja) tahtis saadu talle jätta, kuna krediitkaardi kasutamise ajal ega AS Rapla Dairy (pankrotis) pankrotimenetluse käigus tema vastu nõudeid esitatud ei ole. I.Haidari ei ole asjas kohane kostja, sest tegemist on M.Y.Haidari ja hageja töösuhtest tuleneva vaidlusega. Seega oleks kohane kostja olnud kas hageja juhatuse liige, kes krediitkaardi kasutamise lepingule alla kirjutas, või M.Y.Haidari. 300 000 krooni majandusrahade tegelik saaja oli M.Y.Haidari ja hageja raamatupidamises on olemas tõendid raha kasutamise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele

13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb asjas teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, kui ta tegi hageja poolt talle väljastatud krediitkaardiga tehinguid kogusummas 565 662 krooni ja hageja kandis tema pangaarvele 300 000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes alusetust rikastumisest tulenevat õigussuhet reguleerivatele sätetele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1.07.2002. Tuvastatud on, et kostja tegi hagejalt saadud krediitkaardiga tehinguid ajavahemikul 1.12.2001 kuni 5.11.2002 ning et kostja arvele on 19.03.2002 hageja arvelt kantud 300 000 krooni. Maakohus leidis õigesti, et kuni VÕS jõustumiseni tehtud hageja soorituste osas võis asjas tulla kõne alla TsK § 477 kohaldamine ning alates VÕS jõustumisest tehtud hageja soorituste osas VÕS § 1028 lg 1 kohaldamine.
16.Maakohus on valesti tõlgendanud PalS § 31 lg-t 3 ja leidnud, et kostja abikaasa kui hageja töötaja kirjaliku avalduse puudumise tõttu ei saa arvestada kostja vastuväidet, et hageja kandis kostja arvele kostja abikaasale kuuluva raha. PalS § 31 lg 3 järgi on tööandja kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja näidatud pangakontole. See säte ei keela tööandjat töötaja palka või selle osa üle kandmast töötaja suulise avalduse alusel teisele isikule ega keela töötajal heaks kiitmast palga maksmist teisele isikule juhul, kui tööandja on palga maksnud teisele isikule ilma töötaja eelneva nõusolekuta kas eksimuse tõttu või muul põhjusel. Samasugust regulatsiooni tuleb analoogia korras rakendada ka PalS § 27 lg-s 2 nimetatud töölähetuskulude väljamaksmisel.
17.Tuvastatud on, et 15.10.2001 AS Hansapank ja AS Rapla Dairy vahel sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu kohaselt oli konto omanikuks märgitud hageja ja kaardi valdajaks kostja ja seega kasutas kostja krediitkaarti õiguslikul alusel. Seega on välistatud hageja nõude rahuldamine kostja kasutatud krediidi 565 662 krooni hüvitamiseks TsK § 477 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi, kuivõrd kostja sai hagejalt krediitkaardi ja selle kasutamise õiguse lepingu alusel ja seega mitte alusetult.
18.Hageja teiseks nõudeks kostja vastu oli 300 000 krooni nõue, milline summa oli kantud 19.03.2002 kostja arvele. Hageja operatsioonižurnaali väljavõttest nähtub, et 300 000kroonist ülekannet kostjale käsitati erisoodustusena kostja abikaasale (kohtutoimiku leht 81).

Tuvastamist ei leidnud, et kostja arvele 300 000 krooni kandmise näol oli tegemist hageja eksliku maksega kostjale ning et kostja oleks selle arvel alusetult rikastunud.

19.Pooled taotlesid menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Tsiviilasi on kohtu menetluses alates 01.07.2005 ja kohaldamisele tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja kohtuotsuse tühistamisel ning uue otsusega hagi rahuldamata jätmisel tuleb hageja taotlus õigusabikulude 17051 krooni väljamõistmiseks jätta TsMS § 61 lg 1 p 1 ja 8 kohaselt rahuldamata. Samas tuleb hagejal hüvitada kostja poolt menetluses kantud kulud. Maakohtus esitas kostja taotluse õigusabikulu 17 700 krooni väljamõistmiseks hagejalt ja lisas tõendid (t.lk.149-155). Ringkonnakohtus on kostja taotlenud 04.10.2006 toimunud istungil 11 062, 50 krooni (t.lk.192-197) ja pärast ringkonnakohtu otsuse tühistamist toimunud uuel asja läbivaatamisel 15.05.2007 istungil 5310 krooni, seega kokku 34 072,50 krooni väljamõistmist. Lisaks on apellant tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 34 750 krooni. Arvestades asja keerukust ja lahendamisele kulunud aega leiab ringkonnakohus, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada 68 822,50 krooni ulatuses.

U.Loonurm

A.Tänav

K.Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-8294/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja