lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-1729/3

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-1729/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1207
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHT UMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2007.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-1729

Tsiviilasi

Kohtutäitur Hille Sadam’a avaldus EAS trahvimiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja kohtutäitur Hille Sadam (XXX); Sissenõudja MV(isikukood XXX, elukoht XXX); Võlgnik EAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Võlgniku esindaja EJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada kohtutäitur Hille Sadam’a avaldus võlgniku EAS trahvimiseks.
2.Välja mõista EAS-lt trahv 3 000 krooni riigi tuludesse. Trahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, mõlemal viitenumber 4100064939, ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
3.Jätta menetluskulud MVkanda.
4.Kohtumäärus teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse sisu Harjumaa kohtutäitur Hille Sadam esitas 11.01.2007.a. avalduse EAS trahvimiseks 50 trahviühiku ulatuses tuginedes TMS § 183 lg 1. MV(V ) avalduse alusel on 05.06.2006 algatatud täitmenetlus EAS suhtes, tööle ennistamise nõudes Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. otsuse nr 9.10.-02/1911-04 alusel. Pooled sisuliselt vaidlevad selle üle, kas sissenõudja on tööle ennistatud kooskõlas ITLS § 32 lg 2. Avaldaja teeb, arvestades sissenõudja 27.12.2006.a. avaldust võlgniku trahvimiseks, ettepaneku trahvida võlgnikku EAS-i 50 trahviühiku ulatuses. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja M V `u 12.02.2007.a. seisukoha järgi sissenõudja ei saa nõustuda sellega, et avaldaja on märkinud võlgniku esindajaks EJ ja seda ilma volikirja olemasoluta. EJ ei ole lepinguline esindaja, kuna temal puudub seaduslik volikiri EAS esindamiseks ja kõik tema poolt esitatud kaebused ja vastuskirjad on õigustühised. Sissenõudja palub kohustada võlgnikku viivitamatult täitma tööle ennistamise otsust vastavalt seadusele ettenähtud viisil. Võlgniku seisukoht Võlgnik EAS esitas 26.02.2007.a. vastuse avaldaja ettepanekule võlgniku trahvimiseks. Võlgnik leiab, et sissenõudja poolt esitatud võlgniku trahvimise nõue ei ole põhjendatud. Võlgnik on seisukohal, et sissenõudja nõue oli täidetud, nimelt EAS-i käskkirjaga nr 40 loodi alates 06.10.2004.a. uuesti klienditeenindaja ametikoht EAS klienditeeninduses, MV töölepingu nr 89 lisa nr 9 tõendab, et töötaja peale tööle ennistamist tööle ka vormistati. Seega on dokumentaalselt tõendatud sissenõudja nõude täitmine. Kohtu põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtutäitur esitas kohtusse 11.01.2007.a. ettepaneku võlgniku EAS trahvimiseks, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud viivitamatult Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsust. Võlgnik leiab, et tema on osundatud Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsuse täitnud ning seega ei ole alust võlgniku trahvimiseks. Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsuse kohaselt kohus rahuldas MV avalduse ning tunnistas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ja ennistas avaldaja tööle viivitamatult 06.10.2004.a. Mõistis avaldaja kasuks välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest summas 25175 kr ning otsustas, et tööandjal on õigus teha tasaarvestus väljamaksmisele kuuluva summa osas juba välja makstud koondamishüvitisega summas 30818 kr. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) § 32 lg 1 kohaselt töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada, lg 2 kohaselt tööle ennistamise otsus on tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse § 86 punktides 6-8 ettenähtud juhtudel on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 11. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku EAS 01.03.2004.a. käskkirja nr 7P (t lk 12) kohaselt likvideeriti alates 01.04.2004 Teeninduse Saarte piirkonna Kuressaare klienditeeninduse liitumise klienditeenindaja ametikoht. Asjaolu, et sissenõudjaga lõpetati tööleping 22.06.2004.a., on tõendamist leidnud dokumendiga „töölepingu nr 89 lõpetamine 21.06.2004.a.“ (t lk 48), milline on poolte poolt allkirjastatud. Asjaolu, et tööandja oleks nimelt tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta, asja kohtuliku menetluse käigus tõendamist leidnud ei ole. See, et EAS 15.10.2004.a. käskkirja nr 40 (t lk 13) kohaselt loodi alates 06.10.2004.a. Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht, ei ole käsitletav ITLS § 32 lg 2 sätestatud nõuete täitmisena, sest varem töötas sissenõudja Teeninduse Saarte piirkonna Kuressaare klienditeeninduse liitumise klienditeenindaja ametikoht, tööle ennistamisel aga loodi tema tarvis Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. 06.10.2004.a. EAS koostas töölepingu nr 89 lisa nr 9 (t lk 15), mida sissenõudja ei ole allkirjastanud, kuid on tutvumiseks vastu võtnud ühe eksemplari. Seega puudus poolte vahel ka kokkulepe selles, et sissenõudja jätkaks tööd 06.10.2004.a. Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikohal. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Kohus tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kohtutäituri taotlus võlgniku EAS trahvimiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Olenemata sellest, et võlgnik on loonud sissenõudjale alates 06.10.2004.a. klienditeenindaja ametikoha (EAS käskkiri nr 40 15.10.04.a.t lk 13; on tehtud töölepingu muudatus 06.10.04 t lk 15, 54) ja seega teoreetiliselt loodud võimalus asuda uuesti tööle EAS , ei ole aga millegagi tõendatud asjaolu, et võlgnik oleks Töövaidluskomisjoni otsuse täitmisel juhindunud ITVL § 32 lg 2 sätestatust. Asjaolu, et M.V oleks asunud tööle 06.10.2004.a. nimelt sellele ametikohale, millisel ta töötas enne koondamist, millegagi tõendamist leidnud ei ole. Seega tuleb lugeda sissenõudja taotlus võlgniku trahvimiseks põhjendatuks, sest võlgnik on rikkunud kohustust taluda toiminguid, mille viivitamatu täitmise kohustus tulenes talle Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsusest. TMS § 183 lg 2 kohaselt esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Arvestades seda, et kohtutäitur on teinud ettepaneku võlgniku trahvimiseks 50 trahviühiku ulatuses ning kohus leiab, et trahvimiseks on alus olemas, tuleb võlgnikul AS-il E tasuda trahv summas 3 000 krooni riigi tuludesse. E.V väited selle kohta, et võlgniku esindajal Ene Johansonil puuduvad volitused, ei ole asja materjalide pinnalt tuvastamist leidnud. Kohus selgitab, et esindaja valik on esindatava, kes ei ole millegagi esindaja tegevust kahtluse alla seadnud ega tema volitusi tühistanud, otsustada. Kohus on seisukohal, et EAS juhatuse liikmel TN (seaduslik esindaja), kelle volitused esindada võlgnikku, on sätestatud ka volikirjas nr 26 01.12.2005.a. (t lk 33) , oli volikirja p 7 ja 9 ning volikirja eelviimasest lõikest lähtuvalt õigus anda välja volikiri nr 345 28.12.2005.a. EJ(t lk 35). Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Asjas esitatud dokumendid seoses kõnealuse täitemenetluse algatamise, peatamise, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, teistkordse töölepingu lõpetamise osas jätab kohus arvestamata, kuivõrd need ei puuduta käesoleva asja lahendamist. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja