Kohtu nimetus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Määruse tegemise aeg ja koht
28.06.2007.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-1729
Tsiviilasi
Kohtutäitur Hille Sadam’a avaldus EAS trahvimiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja kohtutäitur Hille Sadam (XXX); Sissenõudja MV(isikukood XXX, elukoht XXX); Võlgnik EAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Võlgniku esindaja EJ
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
Kohtutäitur esitas kohtusse 11.01.2007.a. ettepaneku võlgniku EAS trahvimiseks, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud viivitamatult Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsust. Võlgnik leiab, et tema on osundatud Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsuse täitnud ning seega ei ole alust võlgniku trahvimiseks. Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsuse kohaselt kohus rahuldas MV avalduse ning tunnistas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ja ennistas avaldaja tööle viivitamatult 06.10.2004.a. Mõistis avaldaja kasuks välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest summas 25175 kr ning otsustas, et tööandjal on õigus teha tasaarvestus väljamaksmisele kuuluva summa osas juba välja makstud koondamishüvitisega summas 30818 kr. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) § 32 lg 1 kohaselt töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada, lg 2 kohaselt tööle ennistamise otsus on tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse § 86 punktides 6-8 ettenähtud juhtudel on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 11. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku EAS 01.03.2004.a. käskkirja nr 7P (t lk 12) kohaselt likvideeriti alates 01.04.2004 Teeninduse Saarte piirkonna Kuressaare klienditeeninduse liitumise klienditeenindaja ametikoht. Asjaolu, et sissenõudjaga lõpetati tööleping 22.06.2004.a., on tõendamist leidnud dokumendiga „töölepingu nr 89 lõpetamine 21.06.2004.a.“ (t lk 48), milline on poolte poolt allkirjastatud. Asjaolu, et tööandja oleks nimelt tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta, asja kohtuliku menetluse käigus tõendamist leidnud ei ole. See, et EAS 15.10.2004.a. käskkirja nr 40 (t lk 13) kohaselt loodi alates 06.10.2004.a. Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht, ei ole käsitletav ITLS § 32 lg 2 sätestatud nõuete täitmisena, sest varem töötas sissenõudja Teeninduse Saarte piirkonna Kuressaare klienditeeninduse liitumise klienditeenindaja ametikoht, tööle ennistamisel aga loodi tema tarvis Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. 06.10.2004.a. EAS koostas töölepingu nr 89 lisa nr 9 (t lk 15), mida sissenõudja ei ole allkirjastanud, kuid on tutvumiseks vastu võtnud ühe eksemplari. Seega puudus poolte vahel ka kokkulepe selles, et sissenõudja jätkaks tööd 06.10.2004.a. Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikohal. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Kohus tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kohtutäituri taotlus võlgniku EAS trahvimiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Olenemata sellest, et võlgnik on loonud sissenõudjale alates 06.10.2004.a. klienditeenindaja ametikoha (EAS käskkiri nr 40 15.10.04.a.t lk 13; on tehtud töölepingu muudatus 06.10.04 t lk 15, 54) ja seega teoreetiliselt loodud võimalus asuda uuesti tööle EAS , ei ole aga millegagi tõendatud asjaolu, et võlgnik oleks Töövaidluskomisjoni otsuse täitmisel juhindunud ITVL § 32 lg 2 sätestatust. Asjaolu, et M.V oleks asunud tööle 06.10.2004.a. nimelt sellele ametikohale, millisel ta töötas enne koondamist, millegagi tõendamist leidnud ei ole. Seega tuleb lugeda sissenõudja taotlus võlgniku trahvimiseks põhjendatuks, sest võlgnik on rikkunud kohustust taluda toiminguid, mille viivitamatu täitmise kohustus tulenes talle Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsusest. TMS § 183 lg 2 kohaselt esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Arvestades seda, et kohtutäitur on teinud ettepaneku võlgniku trahvimiseks 50 trahviühiku ulatuses ning kohus leiab, et trahvimiseks on alus olemas, tuleb võlgnikul AS-il E tasuda trahv summas 3 000 krooni riigi tuludesse. E.V väited selle kohta, et võlgniku esindajal Ene Johansonil puuduvad volitused, ei ole asja materjalide pinnalt tuvastamist leidnud. Kohus selgitab, et esindaja valik on esindatava, kes ei ole millegagi esindaja tegevust kahtluse alla seadnud ega tema volitusi tühistanud, otsustada. Kohus on seisukohal, et EAS juhatuse liikmel TN (seaduslik esindaja), kelle volitused esindada võlgnikku, on sätestatud ka volikirjas nr 26 01.12.2005.a. (t lk 33) , oli volikirja p 7 ja 9 ning volikirja eelviimasest lõikest lähtuvalt õigus anda välja volikiri nr 345 28.12.2005.a. EJ(t lk 35). Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Asjas esitatud dokumendid seoses kõnealuse täitemenetluse algatamise, peatamise, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, teistkordse töölepingu lõpetamise osas jätab kohus arvestamata, kuivõrd need ei puuduta käesoleva asja lahendamist. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.