Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ning taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

kaupa mujale, kui dokumentides ette nähtud. Kostja toimetas kauba õigel ajal kohale ja see anti üle AS-i Essenta terminalile 18. juulil 2005. a. AS-i Essenta 7. juuli 2005. a. arve nr. 602872 on koostatud 11 päeva enne kauba saabumist AS-i Essenta. Nimetatud arve maksetähtaeg oli 17. juuli 2005. a. ehk päev enne kauba terminali saabumist. Samuti ei lange hageja poolt kostjale

Konventsiooni artikli 9 punkti 1 kohaselt on saatekiri veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend „prima facie“. VÕS § 776 lõike 1 kohaselt tõendab saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. Konventsiooni artikli 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatekirja koostamisega. Artikli 6 punkti 1 alapunkti j) kohaselt peab saatekiri muuhulgas sisaldama juhendeid, mis on vajalikud tolli- ja muude formaalsuste täitmiseks. VÕS § 13 lõike 2 kohaselt, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 854 lõike 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel. VÕS § 855 lõike 3 kohaselt sõlmib ekspedeerija vajalikud lepingud oma nimel. Sama sätte lõike 4 kohaselt peab ekspedeerija oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid. Seega kauba saatekirjale võrreldes veolepinguga teise tollimiskoha (tollilao) märkimist tuleb ja saab lugeda vedaja suhtes veolepingu muutmiseks saatja poolt. Asjas puudub vaidlus, et hageja tegutses vaidlusalust veolepingut sõlmides ekspedeerijana. Seega pidi ta olema ekspedeerimissuhte kaudu seotud kauba saatjaga ja järgima saatja juhiseid. Vaidlusaluses suhtes oli saatjaks Saksamaal asuv äriühing (nähtub saatekirja punktist 1). Vedajal puudus võimalus sekkuda saatja poolt kaubaga kaasa antud saatelehe vormistamisesse. Vedaja, saanud saatelehe, kuhu oli märgitud tollimiskoht, oli kohustatud kauba sinna kohale toimetama. Kuna saatelehel asuv koht erines eelnevalt veolepingul märgitud kohast, võis vedaja veo tellinud isikult asjaolusid täpsustada, kuid ei olnud kohustatud seda tegema. Ka konventsiooni artikkel 14 reguleerib olukorda, kui veolepingu täitmine vedaja poolt on saatekirjas märgitud tingimustel võimatu või see muutub võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta. Vaidlusalusel juhul ei olnud vedajal probleemi toimetada kaup saatekirjas ettenähtud kohta. Kui vedaja ekspedeerijalt ja/või kauba saatjalt saatekirjast ajaliselt hilisemat korraldust tollimiskoha suhtes ei saanud, oli ta kohustatud täitma senise hiliseima korralduse, milleks oli saatelehel märgitud asukoht. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud kostja poolt võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine ja seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt selle kohustuse rikkumise alusel kahju hüvitamist. Isegi siis, kui kohustuse rikkumine vedaja poolt oleks tõendatud, oleks nõue tõendatud vaid osaliselt, summas 4000 krooni. Hageja peab tõendama talle tekitatud kahju suurust ja tegemist ei ole lepingu hinna määramisega kooskõlas VÕS §-ga 28. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on vääralt tuvastanud, et hageja ei ole kostja suhtes saatjaks CMR-i mõttes. Lepingupoolte puhul nende CMR-is nimetatud rollide kindlakstegemisel on esimese astme kohus ekslikult lähtunud CMR saatelehele märgitud andmetest. CMR artikli 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega, artikli 9 punkti 1 kohaselt on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Veolepingu tingimusi tõendab eelkõige saatedokument kuni vastupidise tõendamiseni. CMR artiklid 9. 1 ja 4 sätestavad, et saatelehele märgitud kirjed on õiged vaid kuni vastupidise tõendamiseni ja et saatelehe kirjete ebaõigsus ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, s. t. poolte CMR-is sätestatud õigusi ja kohustusi.

Veolepingu kohaselt on hageja veotellija (CMR-i mõttes saatja) ning kostja vedaja. Eksportööri märkimine CMR saatelehele „saatjaks" ei tähenda, et konventsioonis nimetatud „saatja" kohustusi ei peaks kandma hageja ja kostja vahelise õigussuhte osas hageja, kes on kogu veoahela mõttes ekspedeerija. Kui CMR kuulub ekspedeerija ja vedaja vahel kohaldamisele, siis on ekspedeerijal konventsioonis nimetatud „saatja" õigused ja kohustused. Eksportöör ei saa muuta veolepingu poolte kokkulepitud tingimusi CMR saatelehe muutmisega. VÕS § 13 lõike 1 alusel võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Lepingupoolte kokkulepped veolepingu muutmiseks puuduvad. Maakohus on ekslikult võrdsustanud CMR saatelehe veolepinguga. CMR saateleht ei ole veoleping, vaid kaubasaateleht, mis on vajalik eelkõige CMR-iga seotud formaalsuste täitmiseks (praktikas enamasti kauba üleandmise ja vastuvõtmise tõendamiseks). CMR artikli 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse CMR-i sätteid. Artikkel 4 rõhutab, et saatedokumendi olemasolu või sinna märgitud andmed ei ole võrdsustatud veolepinguga ning pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad ikkagi sõlmitud veolepingust, mitte CMR saatelehest. CMR art. 9 punkti 1 kohaselt on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie kuni vastupidise tõendamiseni.

vaidlusaluses veosuhtes oli Saksamaal asuv äriühing. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis CMR saatelehes saatja kohta märgitu ümber lükkaks. Apellandi poolt vastustajaga sõlmitud veolepingus (tl. 7 ja 8) ei ole märgitud, nagu oleks saatjaks apellant, samas järeldub lepingu punktist 8, et apellandi näol on tegemist vahendajaga saatja ja vedaja vahel ehk ekspedeerijaga, nagu ka maakohus oma otsuses tuvastas. Samas ei olegi sellel vaidluse lahendamiseks olulist tähtsust, sest CMR art. 7 punkti 1 alapunkti a) kohaselt vastutab saatja kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad artikli 6 punkti 1 alapunktides b, d, e, f, g, h ja j ettenähtud andmetes, ning artikli 6 punkti 1 alapunktis j) on ette nähtud, et saatedokument peab sisaldama juhiseid, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks. Seega vastutab saatja kulude eest, mis on tingitud CMR saatelehe ebatäpsustest tolli- ja muude toimingute täitmiseks vajalike juhiste osas ning sellest tulenevalt ei saa vastutust nendest ebatäpsustest tingitud kulude eest panna vedajale olenemata sellest, kas saatjaks oli apellant või Saksamaal asuv äriühing. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja väidetavad kulud on seotud sellega, et kaup laaditi maha CMR saatelehel märgitud tollilattu, mitte poolte poolt enne CMR saatelehe väljaandmist sõlmitud veolepingus märgitud tollilattu. Kuna hageja nõudel kostja vastu ei ole alust, siis ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust sellel, kas väidetava kahju tekkimine hagejal on tõendatud. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg. 1 kohaselt jätta apellandi kanda.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.