Tsiviilasi nr.2-06-35469
Asja läbivaatamata jätmise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
19.juuni 2007.a.; Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-35469
Tsiviilasi
Villu SOOP’i hagi Silvia KALAM’i vastu ostu-müügilepingu tühistamise ja kahju hüvitamise ning reformihalduri otsuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes Hageja : Villu SOOP (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxx) Hageja volitatud esindaja (abikaasa) : Anne SOOP Kostja : Silvia KALAM (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxx xx.xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxx) Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §3, §423 lg.2, §§425-§427, §§463-§466 ja 660-661, kohus määras: Jätta Villu SOOP’i hagi Silvia KALAM’i vastu läbivaatamata. Tagastada Villu SOOP’ile hagi esitamisel tasutud (27.11.2006.a.; maksekorraldus nr.129000) riigilõiv summas neli tuhat kakssada viiskümmend (4 250) krooni. Määrus saata pärast jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigilõivu tagastamisega seotud toimingute teostamiseks. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
Menetluse käik ja hageja nõue 27.11.2006.a. on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale laekunud V.Soop’i hagi S.Kalam’i vastu ostu-müügilepingu tühistamise ja 80 000 krooni suuruse kahju hüvitamise ning reformihalduri otsuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes. 23.05.2007.a. toimunud eelistungil selgitab hageja, et AS SASSI sundlõpetajana on kostja omavoliliselt vormistanud endisele Pärsti kolhoosile kuulunud vara AS SASSI nimele ning 22.10.2001.a. maha müünud Sassi lüpsikarjalauda ilma Pärsti valla loata. Hageja avaldab, et tema, kui põllumajandusreformi õigustatud subjekt ja endise Pärsti kolhoosi vara kaasomanik (sest kolhoosi vara anti üle õigustatud subjektidele), ei ole andnud nõusolekut vara üleandmiseks ega võõrandamiseks. Seega on hageja ilma jäänud võimalusest talu taastajana kasutada talle seadusega ettenähtud osakute kattevara. Hageja palub tühistada kostja poolt AS SASSI nimel Viljandi notar Virgi Ojap’i poolt 22.10.2001.a. vormistatud Sassi lüpsikarjalauda ostu-müügileping või mõista süüdlaselt välja hageja kasuks kahjuna ja tasuna vara kasutamise eest 80 000 krooni. Täiendava nõudena palub hageja tühistada reformihaldur Jaan Naga 20.08.1996.a. otsus, millega loeti põllumajandusreform Pärsti kolhoosis lõppenuks. Hageja selgitab, et põllumajandusreform ei saanud lõppeda, sest reformihalduril puudus õigus õigustatud subjektidele kuuluvat vara üle anda kolmandatele isikutele. Seega leiab hageja, et reformihalduri otsus on seadusevastane ja tuleb tühistada. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et ta pole küll seotud põllumajandusreformiga Pärsti kolhoosis, kuid tegelike tehiolude osas selgitab kostja, et põllumajandusreformi käigus otsustati 1993.a. jaanuarikuus Pärsti kolhoos likvideerida. 10.08.1993.a. anti Pärsti kolhoosi likvideerimiskomisjoni poolt üle AS-le SASSI Karuse ja Sassi lüpsilauda tervikvarad ning viimasel lasus ka kohustus välja maksta Pärsti kolhoosi põllumajandusreformi õigustatud subjektidele kompensatsioon tööosaku ja ühistatud vara eest. Kostja kinnitab, et AS SASSI raamatupidamisandmetes sisaldub dokument selle kohta, et äriühing on õigustatud subjektidele kompensatsioonid arvestanud ja ka välja maksnud, kuid ainsana on keeldunud oma kompensatsiooniosa välja võtmast hageja. Kostja lisab, et on korduvalt pöördunud hageja poole kompensatsioonisumma (2 574 krooni) üleandmiseks, kuid viimane on jätkuvalt keeldunud selle vastuvõtmisest, mistõttu raha seisab tänaseni deposiidikontol. Õiguslike vastuväidetena avaldab kostja, et AS SASSI on omandanud Sassi lauda õiguslikul alusel – põllumajandusreformi komisjoni otsus nr.25, 06.08.1993.a. ja vara üleandmise akt nr.229, 10.08.1993.a. -, mistõttu äriühingul oli õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada. Seega leiab kostja, et AS SASSI likvideerimise käigus lauda võõrandamine 22.10.2001.a. S.Korsar’ile oli õiguspärane ja kooskõlas seadusega, mistõttu tehingu tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kostja lisab, et vara müüjaks oli äriühing AS SASSI, mitte aga äriühingu likvideerijaks määratud ja oma sellekohaseid kohustusi täitev S.Kalam füüsilise isikuna. Seega leiab kostja, et hageja on suunanud nõude ebakohase isiku vastu, sest tema füüsilise isikuna ei saa vastutada tehingu tühisusest tulenevate tagajärgede eest. Kostja täiendab, et hageja pole ostu-
müügilepingu pooleks ning äriühingu raamatupidamisdokumentides puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks oma tööosakud vm. vara paigutanud AS-i SASSI, mistõttu ostu-müügileping ei saa mingilgi viisil rikkuda hageja õigusi ja seeläbi hageja nõuda lepingu tühistamist. Samuti märgib kostja, et hageja on mööda lasknud nii likvideerimismenetluses nõuete esitamise tähtajad kui ka ostu-müügitehingu vaidlustamiseks seadusega ettenähtud tähtajad, mistõttu kostja soovib asja sisulisel lahendamisel nõude aegumise kohaldamist. Kahjuhüvitisnõude osas avaldab kostja, et hageja pole arusaadavalt selgitanud ega esitanud ka ühtegi tõendit kahju tekkealuse ja nõude suuruse kohta, rääkimata kostja tsiviilvastutuse tekke koosseisuliste elementide väljatoomisest-tõendatusest, mistõttu hageja sellekohane nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja lisab, et ka võimalik kahjuhüvitisnõue on ammu aegunud. Reformihalduri otsuse seadusvastaseks tunnistamise nõude osas avaldab kostja, et vastav kaebekord ja –tähtajad on fikseeritud Põllumajandusreformi seadusega, kuid hageja nimetatud korda ja tähtaegu järginud ei ole. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellel lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste selgitused ja seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest hagejal puudub võimalus saada taotletavatele nõuetele kohtulikku kaitset. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §423 lg.2 pp.1,2 sätestavad, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust; samuti juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud sätete õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. (Riigikohtu määrus nr.3-2-1-56-07). Siit johtuvalt analüüsib kohus, kas hageja esitatud faktiliste asjaolude õisust eeldades on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kohus, analüüsinud menetluses kogutud teavet kogumis, leiab, et antud juhul esinevad eelnimetatud sätetes fikseeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja esimeseks nõudeks on AS SASSI ja Sillar KORSAR’i vahel 22.10.2001.a. sõlmitud Sassi lauda ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamine põhjusel, et leping rikub tema, kui põllumajandusreformi õigustatud subjekti õigusi. Kohus märgib, et ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist põllumajanduses ning ühismajandite reorganiseerimist või likvideerimist reguleerib „Põllumajandusreformi seadus“ (PmrS) (RT 10/92-143), mis sätestab muuhulgas nii põllumajandusreformi õigustatud-kohustatud subjektide ringi, vara omandiõiguse ülemineku korra ja –tingimused kui ka kaebemenetluse /PmrS §28 lg.4, viitega „Omandireformi aluste seaduse“ §-le 19, lahendatakse ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused haldusmenetluses/. Antud juhul on hageja poolt vaidlustatud tehing, mis ei ole sõlmitud põllumajandusreformi läbiviimise toimingute raames, vaid pärast ühismajandi reformi lõppemist ning
eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahel. Siit johtuvalt ei ole hageja poolt toodud asjaoludel (nende õigsust eeldades) võimalik kohaldada hageja poolt taotletavat õiguskaitseviisi. Tehingu kehtetust reguleerib „Tsiviilseadustiku üldosa seadus“ (TsÜS) (RT 35/02216) V peatükk, mis sätestab tehingu tühisuse ja tühistamise alused. Hageja on ostumüügilepingu tühistamise nõude põhjendamisel tuginenud asjaolule, et sellega rikuti tema omandiõigust talle põllumajandusreformi käigus tagastatud varale. Samas on asja materjalidest (hageja enda poolt esitatud) nähtuvana otsustanud Pärsti kolhoosi reformikomisjon oma otsusega nr.25, 06.augustist 1993.a. üle anda Sassi ja Karuse lüpsilauda tervikvara AS-ile SASSI /tl.4/ ning vastav vara üleandmise akt nr.229 on sõlmitud 10.08.1993.a. /tl.5/; AS SASSI on kantud Viljandi maakonnas Pärsti vallas Kookla külas asuva Sassi lauda omanikuna Hooneregistrisse /tl.18/. Kuigi hageja on väitnud end olevat nimetatud lauda (kaas)omanik, pole ta kohtule esitanud ühtegi sellekohast tõendit. Hageja taoline ekslik seisukoht (vara kuuluvus) on ilmselt tingitud PmrS regulatsiooni ebapiisavast tundmisest ja/või põllumajandusreformi raames vormistatud dokumentides sisalduva väärast tõlgendamisest. Kohus märgib, et omandiõigus asjale ja selle kaitse on reguleeritud „Asjaõigusseadusega“ (AÕS) (RT 39/93-590), mille §68 annab omanikule õiguse asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega oli AS-il SASSI lauda omanikuna õigus võõrandada talle kuuluvat vara, mistõttu AS SASSI likvideerimise käigus Sassi lauda võõrandamine 22.10.2001.a. S.Korsar’ile oli õiguspärane ja kooskõlas seadusega ning seeläbi puudub tehingu tühistamiseks seaduslik alus. Hageja ei ole kohtule põhjendanud ega esitanud mingeidki tõendeid ei lepinguobjektiks oleva vara temale kuuluvuse kohta ning hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei anna kohtule alust eeldada seaduses ettenähtud tehingu kehtetuse muude aluste olemasolu. Siit johtuvalt leiab kohus, et hageja poolt sellekohase nõude alusena esitatud faktilistel asjaoludel ei ole vaidlustatud tehingu tühisus tuvastatav.. TsMS §3 annab isikule õiguse pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nagu eelpoolmotiveeritud, on vaidlusaluse ostu-müügilepingu poolteks AS SASSI ja S.Korsar ning pole tuvastatav fakt, et leping võiks mingilgi viisil rikkuda hageja õigusi. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole ostu-müügilepingu pooleks ning leping ei riku tema seadusega kaitstud õigusi või huve, puudub hagejal õigus vaidlustada lepingut TsÜS-i alustel. Samasele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma varasemates lahendites (nr.3-2-1128-03, nr.3-2-1-132-06, nr.3-2-1-56-07 jt.). Siit johtuvalt ei saa hageja poolt vaidlustatud leping rikkuda tema õigusi ja/või huve. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt vaidlustatud tehing on sõlmitud eraõigusliku juriidilise isiku (AS SASSI) ja füüsilise isiku (S.Korsar) vahel /tl.19/. TsÜS §34 ja „Äriseadustiku“ (ÄS) (RT 26-28/95-355) §306 sätestatust tulenevalt esindab ja juhib äriühingut (aktsiaseltsi) juhatus ning TsÜS §41 lg.3 ja ÄS §372 lg.1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Eeltoodud sätete sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgi kohaselt on likvideerija (juhatus) äriühingut esindav organ, kes teostab õigustoiminguid ja sõlmib lepinguid äriühingu nimel; sõlmitud lepingutest ja/või seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest on aga siiski vastutav juriidiline isik. Siit johtuvalt ei saa kostja S.Kalam likvideerijana ja füüsilise isikuna olla vastutav äriühingu poolt sõlmitud lepingute ja/või muude tsiviilõiguslike kohustuste eest, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud lepingu tühistamise nõue suunatav kostja kui
likvideerija ja/või füüsilise isiku vastu. Kuigi kohus on eelistungil selgitanud hagejale vastavat regulatsiooni ning teinud ettepaneku kaaluda hagi aluse muutmist ja/või kostja asendamist, on hageja kohtule kinnitanud, et ei soovi seda teha ning jätkuvalt suunab nõude S.Kalam’i vastu. Kohtul puudub TsMS §5 ja §208 sätestatust tulenevalt võimalus iseseisvalt muuta menetluses esitatud nõuet ja/või menetlusosaliste ringi. TsÜS §142 lg.1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja poolt vaidlustatud tehing on sõlmitud 22.10.2001.a.. „Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) (RT 53/02-336) §9 sätestab, et kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a.. TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat. Siit johtuvalt lõppes ostu-müügilepingu vaidlustamiseks nõude esitamise tähtaeg 01.07.2005.a., kuid hageja on sellekohase nõude kohtule esitanud alles 27.11.2006.a. /tl.1/. TsÜS §143 kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on nii eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl.28-29,42-44/ ja eelistungil taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Seega ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. Kahjuhüvitusnõuet lepinguvälise kohustusena reguleerib VÕS 10.osa. VÕS §1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus selgitab, et kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastustuse tekkeks on vajalik nelja koosseisulise elemendi – kahju olemasolu, kahju tekitaja õigusvastane käitumine, põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase käitumise ja seeläbi kannatanul tekkinud kahju vahel ning kahju tekitaja süü – olemasolu. Hageja pole kohtule esitanud mingeidki põhjendusi ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul tuvastada eelnimetatud elementide esinemist ja/või kahju suurust. Hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei võimalda eeldada hagejal kostja vastu kahjuhüvitisnõude olemasolu ka muudel (lisaks kahju õigusvastasele tekitamisele) õiguslikel alustel. Ülalmotiveerituga on kohus põhjendanud vaidlustatud ostumüügilepinguga hõlmatud kohustusosaliste ringi ja nendevaheliste õiguste-kohustuste õigusmõju. Kohtu sellekohaste järeldusotsustuste transformeerimisel kahjuhüvitusnõude rahuldamise võimalikkuse hindamisele, ei ole hageja poolt sellekohase nõude alusena esitatud faktilistel asjaoludel kahjuhüvitusnõue realiseeritav. Kohus lisab, et TsÜS §150 lg.1 sätestatu kohaselt on kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja materjalidest nähtuvana on hageja osalenud 06.08.1993.a. Pärsti kolhoosi reformikomisjoni koosolekul, kus otsustati Sassi lüpsikarjalauda üleandmine AS-le SASSI /tl.4,11/ ning hageja on 29.03.1996.a. kätte saanud reformihalduri teate Pärsti kolhoosi varade üleandmise kohta /tl.14/. Hageja on kohtule tõenditena esitanud Sassi lauda võõrandamistehingut ja –kuuluvust kajastavad dokumendid dateeringutega „oktoober 2001.a.“, milline võimaldab kohtul eeldada nende dokumentide asumist hageja valduses vahetult pärast dokumentide vormistamist. Seega võis ja pidi hageja olema teadlik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt 2001.a. novembrikuus. Arvestades nimetatud
perioodist kahjuhüvitisnõude esitamise tähtaja kulgemist (vt. ülaltoodud motiveering nõude aegumise kohta) ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. Reformihalduri 20.08.1996.a. otsuse nr.1/96 seadusvastaseks tunnistamise osas märgib kohus, et PmrS §28 reguleerib sellekohaste vaidluste lahendamist. Nimetatud paragrahvi lg.1 p.2 annab põllumajandusreformi õigustatud subjektile õiguse reformikomisjoni või reformihalduri otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule ning sama paragrahvi lg.2 sätestab kaebetähtajana 1 kuu ajast, millal õigustatud subjektile otsus kirjalikult teatavaks tehti. PmrS §28 lg.3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse peale võimalik edasi kaevata „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras. Siit johtuvalt ei ole maakohus pädev tsiviilasja läbivaatamisel hindama reformihalduri otsuse seaduslikkust, mistõttu ei ole hagejal võimalik sellekohase nõude osas saavutada taotletavat eesmärki kohtulikku kaitset. Eeltoodud põhistuste tõttu asub kohus veendunult seisukohale, et hageja poolt hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ja/või taotletavat õiguskaitset ei ole võimalik saavutada hagimenetluse teel, mistõttu jätab kohus hagi läbivaatamata. Menetluskulud TsMS §150 lg.1 p.3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hageja on maksnud riigilõivu summas 4 250 krooni /tl.27/. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 250 krooni.
A.Kaldma kohtunik 19.06.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.