Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
06.07.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-7908
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse taotlus eksperdi määramiseks XX-le ja YY-le kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjades nr 022/2016/491 ja 022/2016/492
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Puudutatud isik
XXXXXXXXXX)
I
(võlgnik): XX (isikukood:
Puudutatud isik II (võlgnik): YY (isikukood:
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III (sissenõudja): ZZ (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.03.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud jätta YY kanda.
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 19.05.2016 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks XX-le ja YY-le kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjades nr 022/2016/491 ja 022/2016/492. Taotluse kohaselt vaidlustasid võlgnikud kaebusega täiteasjades nr 022/2016/491 ja 022/2016/492 06.05.2016 koostatud kinnisasja
arestimise aktis määratud kinnisasja hinna. Kinnisasjade arestimise aktis määrati kinnisasja asukohaga XXX Tallinnas, registriosa nr XXXXXXXX, hinnaks 75 000 eurot.
2.Riiklikult tunnustatud ekspert VL teatas 24.05.2016 kohtule, et on nõus ekspertiisi läbiviimisega. Hinnapakkumise kohaselt oli ekspertiisi maksumuseks 250 eurot koos käibemaksuga. XX edastas kohtule 22.06.2016 maksekorralduse ekspertiisitasu maksmise kohta ning maakohus määras 19.06.2016 määrusega ekspertiisi läbiviimise. Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile VL-le. Eksperdilt küsiti, kui suur on kinnisasja asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX) turuväärtus?
3.Kuna eksperdil ei õnnestunud saada võlgnikega (puudutatud isikud I ja II) kontakti ja nende valduses olevatesse ruumidesse pääseda, lubas maakohus viia ekspertiisi läbi kinnisasjast tehtud fotode ja muude eksperdile kättesaadavate materjalide põhjal, kuna ekspert kinnitas, et materjalid olid ekspertiisi läbiviimiseks piisavad. Riiklikult tunnustatud ekspert VL esitas 22.08.2016 kohtule eksperthinnangu nr 1611-16.
4.Maakohus tegi 31.08.2016 nõudekirjas menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest kõik oma seisukohad, vastuväiteid ja taotlused seoses läbiviidud ekspertiisiga. Kohtutäitur (avaldaja) kinnitas 01.09.2016 ekirjas kohtule, et tal puuduvad vastuväited, taotlused ja täiendavad küsimused ekspertiisi osas. Sissenõudja (puudutatud isik III) avaldas 12.09.2016 e-kirjas, et eksperdilt tuleb täiendavalt küsida, milline on kinnisasja väärtus koos seda müügi järgselt koormama jäävate hüpoteekidega, paludes Danske Pank A/S Eesti filiaalilt välja nõuda info hüpoteekidega tagatud nõuete jäägi osas. Muus osas sissenõudjal ekspertiisi osas vastuväiteid ega küsimusi ei olnud.
5.Võlgnikud YY ja XX edastasid enda seisukohad ja taotluse kohtule 12.09.2016. Puudutatud isikud I ja II taotlesid kordusekspertiisi läbiviimist, tuginedes asjaolule, et ekspertiis viidi läbi objekti sisenemata ja seda vahetult uurimata. Alternatiivselt taotlesid nad täiendavate küsimuste esitamist eksperdile. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid kordusekspertiisi korraldamisele vastu ja avaldasid võlgnike poolt püstitatud täiendavate küsimuste osas oma seisukohad.
6.Maakohus jättis 23.01.2017 määrusega puudutatud isikute I ja II taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata ja rahuldas puudutatud isiku III taotluse info väljanõudmiseks Danske Pank A/S Eesti filiaalilt hüpoteekidega tagatud nõuete jäägi kohta.
7.Maakohus korraldas 06.03.2017 istungi, et lahendada menetlusosaliste taotlused seoses täiendavate küsimustega eksperdile. 06.03.2017 toimunud istungile kutsuti kõik menetlusosalised. XX sai kohtukutse kätte 02.01.2017 e-toimiku kaudu, kuid istungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. YY sai kohtukutse kätte, kuid esitas kohtule arstitõendi ja teate, et ta ei saa istungil osaleda. Maakohus viis istungi läbi ilma YY osavõtuta, teavitades sellest YY e-kirja teel ja edastades talle tutvumiseks istungi protokolli koos selgitusega, et kohus on valmis YY tema soovil menetluses ära kuulama.
8.08.03.2017 esitas YY kohtule vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus viis istungi läbi tema osavõtuta. 09.03.2017 määrusega jättis maakohus vastuväite rahuldamata.
9.YY avaldas kohtule 08.03.2017 e-kirjas, et soovib olla kohtu poolt ärakuulatud. Maakohus püüdis saada YY-ga 16.03, 17.03 ja 27.03.2017 telefoni teel ühendust, kuid keegi telefonile ei vastanud ega helistanud tagasi(märked toimiku teadete lehel). 18.03.2017 edastas kohus YY-le e-kirja, teavitades teda võimalikest ärakuulamise aegadest ja paludes kohtuga ärakuulamiseks ühendust võtta või esitada oma seisukohad kirjalikult, teatades, et kohus teeb tsiviilasja lõpetava määruse 28.03.2017. YY kohtuga ühendust ei võtnud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus lõpetas 28.03.2017 määrusega menetluse ja jättis menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute I ja II kanda.
11.Maakohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu poolt määratud ekspert VL viis läbi kinnisasja uue hindamise ja esitas kohtule eksperthinnangu vara turuhinna kohta. Ekspert vastas kõigile kohtu poolt esitatud täiendavatele küsimustele. Maakohus edastas eksperdi VL poolt 22.08.2016 kohtule esitatud eksperthinnangu nr 1611-16 menetlusosalistele seisukoha võtmiseks. Maakohus leidis, et sellega oli kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuli lõpetada.
12.06.03.2017 toimunud istungist ei võtnud osa puudutatud isikud I ja II. Maakohus lahendas istungil puudutatud isikute I ja II taotluse kordusekspertiisi tegemiseks ning esitas eksperdile puudutatud isikute I ja II avaldatud küsimused. Ekspert vastas küsimustele ammendavalt.
13.Maakohus tegi mitmeid pingutusi, et võimaldada YY-le olla menetluses ärakuulatud, kuid YY vältis suhtlust kohtuga. YY esitas kõik oma seisukohad ja küsimused enne 06.03.2017 kohtuistungit kirjalikult. Määruskaebus
14.13.04.2017 esitas YY (puudutatud isik II) määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.03.2017 määruse ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Määruskaebuse kohaselt ei küsitud eksperdi käest küsimusi, mida puudutatud isikud I ja II taotlesid seisukohas ekspertiisiaktile. Maakohus küsis istungil eksperdi käest puudutatud isikute avaldatud küsimused, kuid muutis kordusekspertiisi taotluses esitatud küsimusi ning jättis küsimata, miks teostati eksperthinnang ilma uuritava objektiga tutvumata.
16.Maakohus pidas istungi ilma puudutatud isikute I ja II osavõtuta, kuigi puudutatud isik II teavitas maakohut oma haigusest.
17.Määruskaebuse esitaja ei ole nõustunud kirjaliku menetlusega ja on menetluse käigus mitu korda avaldanud, et soovib osaleda kohtuistungil ja saada just seal ärakuulatud. Maakohus ei võimaldanud puudutatud isikul II ärakuulatud saada. Puudutatud isik II esitas maakohtu tegevusele korduvalt sellekohaseid vastuväiteid, kuid maakohus neile ei reageerinud. Maakohus menetles avaldust suurte viivitustega. Edasine menetluse käik
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
19.Avaldaja ja puudutatud isik III vaidlesid määruskaebusele vastu. Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, esitatud määruskaebusega ja vastustega sellele, leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi käesolevas määruses ei korrata.
21.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 477 lg 2 ega ole andnud puudutatud isikule II võimalust kohtuistungil oma õigusi kaitsta. TsMS § 477 lg 2 järgi võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Seadusest ei tulene kohustust korraldada kohtuistung
TMS § 74 lg-s 8 sätestatud hindamise läbiviimiseks eksperdi määramiseks ja ekspertiisiga seonduvatele küsimustele eksperdi poolt vastamiseks. Käesolevas asjas on maakohus kohtuistungi määranud, kuid puudutatud isik II kohtuistungile ei ilmunud, teatades mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Samas ei taotlenud puudutatud isik II kohtuistungi edasilükkamist. Kuna puudutatud isik II oli oma kirjalikud seisukohad ja küsimused eksperdile esitanud, siis võis maakohus lahendada need ilma tema istungil osalemiseta. Maakohus on eksperthinnangu menetlusosalistele edastamisega ja seisukohtade küsimisega (tl 94) taganud menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdi arvamuse kohta oma seisukohad, vastuväited ja tõendid, millist võimalust puudutatud isik II ka kasutas.
22.Maakohus lahendas 06.03.2017 istungil puudutatud isikute I ja II kordusekspertiisi taotluse, jättes selle rahuldamata. Puudutatud isikute I ja II alternatiivse taotluse maakohus rahuldas ja küsis eksperdilt nende kirjalikult esitatud küsimused. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus muutis taotluses märgitud küsimusi ja jättis ühe küsimuse küsimata. Istungi protokollist nähtub, et maakohus muutis ainult küsimuste sõnastust, mitte sisu.
23.Vastuseks puudutatud isiku II väitele, et ta on korduvalt avaldanud soovi ärakuulatud saada, kuid maakohus märkis 09.03.2017 määruses, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, märgib kolleegium, et ärakuulamise soovi avaldas puudutatud isik II alles 08.03.2017, s.o pärast kohtuistungi toimumist vastuväites kohtu tegevusele. Seejärel andis maakohus puudutatud isikule II võimaluse kokku leppida ärakuulamise aeg ja viis. Puudutatud isik II avaldas, et soovib ärakuulatud saada uuel kohtuistungil. Maakohus teatas vastuseks taotlusele, et uut istungit ei korraldata ja palus puudutatud isikul II anda teada enda soovist olla ärakuulatud (tl 166-167). Maakohus püüdis korduvalt puudutatud isikuga II telefoni teel ühendust saada, kuid telefoni ei võetud vastu ega helistatud tagasi. Samuti ei reageerinud puudutatud isik II maakohtu e-kirjale ettepanekuga teatada ärakuulamise soovist ja määrata millal ja millisel moel soovib ta ärakuulatud saada (kas telefoni teel või suuliselt kohtus). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud puudutatud isikule II võimaluse olla ärakuulatud, kuid puudutatud isik II ei ole seda kasutanud. Seega on puudutatud isik II käitunud viisil, kus ta on teinud ise võimatuks enda ärakuulamise kohtu poolt.
24.Määruskaebuses väidab puudutatud isik II, et maakohus viivitas menetluse läbiviimisel põhjendamatult. Ekspert esitas arvamuse 22.08.2016, kuid istung toimus 06.03.2017 ja vahepeal ei teinud maakohus ühtegi menetlustoimingut. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Ajavahemikul 22.08.2016 – 06.03.2017 maakohus küsis menetlusosaliste seisukohti ekspertiisiakti ning puudutatud isikute I ja II taotluse kordusekspertiisi määramiseks kohta, lahendas kordusekspertiisi taotluse ning puudutatud isiku III taotluse teabe väljanõudmiseks Danske Bank AS Eesti filiaalilt.
25.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtu poolt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.