Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Puudutatud isiku seisukoht xxx seaduslik esindaja vaidleb esitatud avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt said nii xxx kui tema ema xxx surmast teadlikuks kohe pärast surma, mõlemad viibisid nii matustel kui xxx haual nii 9. kui 40. päeval pärast surma. Seega teadis avaldaja juba 19.12.2005. a matuste ajal, et pärand on avanenud ja on võimalik see vastu võtta. 2006. a juunikuus vormistas avaldaja xxx toitjakaotuspensioni. Avaldaja ei pöördunud notari poole, ehkki ta teadis õigustest pärandvarale, keegi teda notari poole pöördumisel ei takistanud. Avaldaja ei olnud andnud oma aadressi ei xxx emale ega rahvastikuregistrile, samuti ei pöördunud ta ise mistahes notari poole pärandvara vastuvõtmiseks. Tõendamata on, et Sillamäele Kesk 5-48 saadetud kirja sai avaldaja kätte 19.08.2006. a. Seega puuduvad mõjuvad põhjused pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmiseks. Avaldaja ei soovinud võtta osa pärandvara jagamisest, kuna teadis, et tegelikkuses oli pärandvara omandatud xxx ema vahendite arvel. Avaldaja ei võimaldanud xxx xxx suhelda ning tema nõudmisel oli xxx ka loobunud vanema õigustest xxx suhtes. xxx seaduslik esindaja palub jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtumääruse põhjendused xxx suri 14.12.2005. a, tema seadusjärgseteks pärijateks on pojad xxx (sünd xxx. a) ja xxx (sünd. xxx. a). Avalduse xxx pärandvara vastuvõtmiseks esitas 01.03.2006. a. xxx, teda esindas avalduse esitamisel ema xxx. 31.15.2006. a saatis Tallinna notar Triin Sild aadressile xxx xxx jaoks teate pärimisest osavõtmise õiguse ning pärandvara vastuvõtmise tähtaja kohta. xxx aadressi oli notarile avaldanud xxx, xxx sellel aadressil ei elanud. Perioodil 13.01.2005. a kuni 14.02.2007. a olid rahvastikuregistris kanded xxx ja xxx elukoha kohta kantud üksnes Tallinna Kristiine linnaosa täpsusega. 24.03.2006. a ja 20.04.2006. a. avaldas notar teate xxx pärandi vastuvõtmise tähtaja kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nendes teadetes oli pärandi vastuvõtmise tähtajaks märgitud 16.06.2006. a 28.07.2006. a. saatis notar Kristiine Linnaosa Valitsusele teate palvega edastada selle olemasolu korral nõusolek xxx pärandi vastuvõtmisest loobumiseks. 11.08.2006. a teatas Kristiine Linnaosa Valitsus notarile xxx elukoha Tallinnas xxx ning tema ema xxx kontakttelefonid. Osundatud asjaolud on tõendatud pärimistoimikud olevate dokumentidega ning nende asjaolude üle puudub asjas vaidlus. Asjas on vaidlus selle üle, kas esineb xxx pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise alus ehk kas xxx on oma seadusliku esindaja kaudu lasknud notari poolt xxx pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtaja mööda mõjuvatel põhjustel. Kohus leiab, et xxx pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtaeg 16.06.2006. a (mitte 01.07.2006. a ega 16.08.2006. a nagu Tallinna notar Triin Sild oma 31.05.2006. a Dmitri xxx ja Kristiine Linnaosa Valitsusele saadetud kirjades ekslikult märkinud on) on lastud mööda

põhjustel, mis tuleb lugeda PäS § 118 lg 1 mõttes mõjuvateks ning mis annavad aluse tähtaja ennistamiseks. Pärimisseaduse (PäS) § 118 lg 1 kohaselt võib notar anda pärandi vastuvõtmiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. PäS § 118 lg 21 p 1 kohaselt võib kohus vaidluse korral sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Perekonnaseaduse § 58 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest ning ka lastekaitse seadus § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus leiab, et alaealise lapse kui pärija suhtes pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise vaidlus on lapsesse puutuv vaidlus, milles tuleb lähtuda eeskätt lapse huvidest. xxx pärandi vastuvõtmise tähtaja on mööda lasknud alaealine pärija, pärandi avanemise ajal 14-aastane laps. Rahvastikuregistri seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse rahvastikuregistri seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid. Haldusmenetluse seaduse § 12 lg 2 kohaselt ei või alaealine haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, välja arvatud kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusega ei ole ette nähtud, et alaealine saaks esitada rahvastikuregistrile andmeid oma tegeliku elukoha kohta, vastavat kohustust ei ole sätestatud ka mistahes teiste isikute kohta. Seega ei ole puudutatud isiku väide, et xxx ei olnud võimalik toimetada teadet pärandi vastuvõtmise tähtaja jooksul kätte tema ema süül, kes jättis oma ja lapse elukoha andmed rahvastikuregistris registreerimata, asjakohane. Alaealisele isikule ei saa heita ette sellise haldustoimingu tegemata jätmist, mida ta ise teha ei saanud ja milleks ka tema seaduslik esindaja kohustatud ei olnud. Nii ei ole ka rahvastikuregistris andmete puudumise tõttu tekkinud võimatus toimetada notari teadetxxx kätte temast lähtuvaks põhjuseks, miks möödus pärandi vastuvõtmise tähtaeg enne pärimisavalduse esitamist. Samuti ei saa xxx ega tema seaduslikule esindajale heita ette asjaolu, et nad ei saanud notari teadet kätte xxx poolt avaldatud aadressilt xxx, kus nad teate saatmise ajal ei elanud. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust avaldaja paljasõnaline väide selle kohta, et ta sai pärimismenetlusest teada 19.08.2006. a., mil ta sai kätte xxx pärandaja ema aadressile saadetud kirja. xxx poolt märgitud kuupäev on vastuolus Kristiine LOV 11.08.2006. a kirjaga, mille kohaselt oli neil olnud xxx kontakt juba 11.08.2006. a. Seega pidi xxx olema määratud pärandi vastuvõtmise tähtajast olema tegelikult teadlik hiljemalt 11.08.2006. a. See ei oma asjas aga tähtsust seetõttu, et notar teavitas Kristiine LOV’i xxx pärimisasjast alles 28.07.2006. a. Seega ei saanud xxx võtta Kristiine LOV-ga ühendust varem kui ta sai kätte 08.08.2006. a. Kristiine LOV poolt talle xxx saadetud kirja. See aga oli saadetud pärast pärandi vastuvõtmiseks tegelikult määratud tähtaja möödumist – nimelt oli notari 28.07.2006. a kirjas märgitud kuupäev 16.08.2006. a. vale, õige pärandi vastuvõtmiseks määratud kuupäev 16.06.2006. a. oli tegelikult selle kirja väljastamise ajaks möödunud. Seega ei oma asjas tähtsust, millal pärast 08.08.2006. a xxx kirja kätte sai. Oluline on, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg ei möödunud mitte seetõttu, et avaldaja ei reageerinud õigeaegselt talle kätte toimetatud notari teatisele (neid ta pärandi vastuvõtmise tähtaja jooksul kätte ei saanudki), vaid et ta ei reageerinud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetele. Avaldajale ei saa heita ette asjaolu, et ehkki avaldaja teadis xxx surmast, ei pöördunud ta notari poole sama kiiresti kui xxx. Seadus ei näe ette kohustust pöörduda pärandi vastuvõtmiseks notari poole esimesel võimalusel pärandi avanemisest.

Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra (kord) § 6 lg 3 kohaselt kui pärima õigustatud isikute või nende elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, avaldab notar tähtaja määramise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna PäS § 118 lg 1 ja korra § 6 lg 3 koostoime kohaselt võis notar piirduda üksnes teate avaldamisega ega olnudki kohustatud tegema täiendavaid pingutusi teate vahetuks kättetoimetamiseks, omabki asjas tähtsust üksnes asjaolu, kas väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetele mittereageerimist võib lugeda toimunuks mõjuvatel põhjustel. Teated väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 24.03. ja 20.04.2006. a ehk 3 ja 4 kuud pärast pärandaja surma. Pärandi vastuvõtmiseks oli määratud tähtaeg 16.06.2006. a, mis tähendab, et pärijad pidid võtma pärandi vastu enne poole aasta möödumist xxx surmast. Kohus leiab, et olukorras, kus pärijaks on alaealine, kellel on vaid üks seaduslik esindaja ning kus nii alaealise kui tema ainsa seadusliku esindaja elukohaandmete puudumise tõttu rahvastikuregistris ei ole notaril objektiivselt võimalik saata teadet pärandi vastuvõtmise tähtaja jooksul nende elukohta ning kus pärandi vastuvõtmiseks määratud aeg on vähem kui kuus kuud pärandi avanemist, tuleb pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmine lugeda toimunuks mõjuvatel põhjustel. Alaealise isiku oma isa pärandist ilmajätmine põhjusel, et tema ema ei reageerinud teatele, millega ta võis tutvuda üksnes elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, oleks ilmses vastuolus lapse huvidega. Samas on kohus seisukohal, et xxx jaoks pärandi vastuvõtmise tähtaja põhjendatud ennistamine ei riku pärandaja teise lapse xxx põhjendatud huve. xxx seadusliku esindaja väide, et pärandvara oli tegelikult omandatud tema ja mitte xxx vahendite arvelt, ei oma asjas tähtsust, kuna tal oli võimalik korraldada oma varalised suhted xxx viimase elu ajal. Selle tegemata jätmine ei loo tema lapsele xxx pärandi suhtes eelistatumaid õigusi kui seda on xxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 172 lg 1 kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane, kui menetluses osalenud isikud kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.