Tsiviilasi nr 2-07-11202
Kohus
Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
T. OÜ avaldus TT. OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: T. OÜ, Võlausaldaja esindaja: Tooma Tuuling, advokaadibüroo Eipre ja Parnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn võlgnik: TT. OÜ, võlgniku esindaja, juhatuse liige R.T. , võlgniku esindaja, juhatuse liige K.K. ajutine pankrotihaldur: Tarmo-Tanel Padrik postiaadress: PK 195 Tartu peapostkontor 50002
Kohtuistungi toimumise aeg
28.05.2007
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
Lõpetada TT. OÜ (reg. nr. 10812383, Betooni 8, 11415 Tallinn) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
pankrotimenetluses pärast TT. OÜ likvideerimist ja registrist kustutamist.
26.04.2007 määrusega algatas Tartu Maakohus TT. OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo-Tanel Padriku (tl 32).
I. Andmed võlgniku tegevuse kohta. Tartu Maakohtu registriosakonnas on tehtud äriühingu kohta esmakanne 27.05.2005.a. (ärinime T. OÜ all). 22.06.2005 tehtud kanne äriühingu nime muutmise kohta, uus ärinimi TT. OÜ. Juhatuse liikmed on R.T. ja K.K. Osakapital: 40 000 krooni. Äriühingu tegevuseks oli transporditeenuste osutamine. Osanikult K.K. osteti 29.06.2005 veoauto Scania hinnaga 300 000 krooni. 25.07.2005 osteti järelmaksuga poolhaagis Krone hinnaga 180 000 krooni + km 18%. 06.10.2005 liisitud äriühingule sõiduauto Audi A6 hinnaga 160 932,20 EEK. 18.11.2005 liisiti veoauto Volvo hinnaga 250 000 krooni + km 18%. Veoautol Volvo esinesid märtsis 2006 olulised rikked, sh auto salongi põlemine, mis ei võimaldanud autoga tööd teha, kuid liisingmakseid tuli jätkuvalt tasuda. Tekkisid makseraskused, mistõttu oli vajalik võtta Hansapangast laenu jooksvate kulude katteks summas 100 000 krooni. Veoautoga Scania ei suudetud kõiki kulusid katta. 02.06.2006 müüdud veoauto Volvo OÜ-le V. hinnaga 150 000 krooni + km18%. 12.06.2006 müüdud poolhaagis Krone FIE-le A. hinnaga 125 000 krooni + km 18%. 29.09.2006 müüdud veoauto Scania F. OÜ-le hinnaga 250 000 krooni + km18%. Saadud rahast maksti 200 000 krooni 29.09.2006 võlgniku juhatuse liikmele ja osanikule K.K. tema nõude katteks. 12.10.2006 on sõiduauto Audi A6 liisingleping üle antud K.K. II. TT. OÜ majandusaasta aruande ja bilansi andmed. TT. OÜ on esitanud äriregistrile ainult 2005 majandusaasta aruande (Lisa 3). Ajutise halduri taotlusel on juhatuse liikmed koostanud ja esitanud äriühingu bilansi seisuga 23.05.2007 Alljärgnevalt on esitatud andmed võlgniku majandustegevuse tulemi ja omakapitali kohta: aruanne aruandeaasta kasum(kahjum)/tulem omakapital
368 024 408 024 Bilanss seisuga -829726 -421702 23.05.2007 III. TT. OÜ varad. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul vara kokku: - pangakonto jääk 479.33 krooni; - kassa jääk 322.00 krooni; - nõue I. OÜ vastu, nõude üle vaidlus 5612.10 krooni; Kokku: 6413.43 krooni.
IV. TT. OÜ võlad. Võlgniku juhatuse liikmed on esitanud ajutisele haldurile “Võlausaldajate nimekirja seisuga 23.05.07” , mille kohaselt on äriühingul võlgu kokku 431 115.00 krooni. Ajutise halduri kogutud andmete kohaselt on võlgade summad ja nende jaotus järgmine:
nr Võlausaldaja nimi
registrikood nõude summa 27140 krooni + viivised seisuga 16.02.2007 22 051,25 krooni; kokku 49 191,25 krooni.
225,35 krooni 14138,56 krooni
21 564 krooni
5 500 krooni
61 747.80 krooni
Kokku:
152 366.96 krooni
nõude alus Arve-saateleht nr 503936-26LV5, 21.03.2006; kliendileping nr 150 04.06.2005 Arved nr 8155272 30.03.2006 ja nr 8155273 30.03.2006 Arved nr 6104211055 25.03.2006 ja nr 6104210908 26.02.2006 Arve nr Ü294 12.04.2006 TT. OÜ poolt nõue vaidlustatud, OÜ P. esitanud hagi Tartu Maakohtusse Arved nr 2602862 25.04.2006, nr 2602196 01.04.2006, nr. 2602496 10.04.2006, nr 2602589 14.04.2006, nr 2603257 05.05.2006, nr 2603136 03.05.2006
289.40 Laenuleping 11.10.2005,
krooni
krooni
laenusumma 50 000 krooni. R.T avaldanud ajutisele haldurile suuliselt25.05.07, et nõude summa ei pruugi olla õige ja võib olla tegelikult väiksem 850 1. Laenuleping nr 1 13.06.2005, laenusumma 100 000 krooni;
võlausaldajate huve eirav veoauto Scania realiseerimisest saadud summast suure osa andmine võlgniku juhatuse liikme ja osaniku K.K nõude katteks. Küsitav on samuti sõiduauto Audi A6 liisimise jätkamine olukorras, kus ettevõttel olid olulised makseraskused. Vastava sõiduauto liisimisega kaasnesid äriühingu jaoks kulud. Majandusolukorra parandamiseks sellest abi ei olnud. Sellises olukorras, kus juhatuse liikmetele pidi olema selge, et peale kogu põhivara realiseerimist on äriühingu majandustegevuse jätkamine sisuliselt võimatu, oleks äriühingu osanikud pidanud ajutise halduri arvates otsustama äriühingu lõpetamise ja vajadusel pankrotiavalduse esitamise. Seega olukorras, kus peale äriühingu kogu põhivara realiseerimist oli äriühingu omakapital (netovara) negatiivne, oleks osanikud R.T ja K.K, olles samaaegselt ka äriühingu juhatuse liikmed, pidanud kokku kutsuma osanike üldkoosoleku ja võtma vastu ÄS § 176 sätestatud otsuse. Juhatuse liikmetena olid nad kohustatud äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel esitama viivitamatult kohtusse pankrotiavalduse ( ÄS § 180 lg.5-1). PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu 7. detsembri 2004 määruse tsiviilasjas nr. 3-2-1-137-04 kohaselt tuleb ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist käsitleda raske juhtimisveana. TT. OÜ juhatuse liikmed ei ole esitanud kohtusse avaldust TT. OÜ pankroti väljakuulutamiseks. VII. Vara tagasivõitmise võimalused. 29.09.2006 on veoauto Scania müügist laekunud TT. OÜ kassasse 200 000 krooni. Samal kuupäeval on kassast välja makstud äriühingu juhatuse liikmele ja osanikule K.K. 200 000 krooni, väljamakse selgitusena märgitud laenu tagasimaksmine lepingu alusel. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. K.K. on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Ajutise halduri hinnangul on alus TT. OÜ poolt K.K`le rahalise kohustuse 200 000 krooni täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja vastava summa tagasivõitmiseks pankrotivarasse. III KOHTUISTUNG ( tl.75-77) Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Võlgniku esindajad selgitasid tegevuse lõpetamise põhjusi ja olid nõus pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja avaldas kohtule 05.06.2007.a. kirjalikult, et ei soovi tasuda menetluskulu ettemaksu selleks, et kohus pankroti välja kuulutaks. Seega nõustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja pankrotimenetluse raugemisega. Kohtumenetluse ajal tasus võlgniku esindaja K.K kohtu deposiitarvele 12 739 krooni pankrotimenetluse seniste kulude katteks. Samuti on võlgniku juhatuse liikmetega seotud kolmandad isikud ( OÜ F) omandanud tasu eest nõuded võlgniku vastu võlausaldajatelt AS B. . , E. OY ja T OÜ.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata,
raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda täiendavalt kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks, K.K poolt tasutud raha kulub sensite kulude katteks. Seoses K.K poolse menetluskulu tasumisega soovib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja tema poolt tasutud ettemaksu tagastamist. Meneteluskuludeks raha puudumise tõttu tuleb menetlus raugetada. Oluline on siinjuures märkida, et pärast pankrotimenetluse algatamist on võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed võtnud enda kanda menetlusega seotud kulud ja teostanud endaga seotud kolmandate isikute kaudu ka makseid võlausaldajatele täitmaks võlgniku kohustusi, seega on asunud enda poolt pankrotiavalduse õigeaegse mitteesitamisega tekitatud kahju hüvitama. Kuigi menetlus raugeb, on pankrotimenetlus osaliselt oma eesmärke täitnud- raskeid juhtimisvigu teostanud võlgniku juhatuse liikmed on võtnud enda kanda menetluskulud ja tasunud ka nõudeid võlausaldajatele. Nimetatud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks esitada prokuratuurile kuriteo teadet. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule K.K. ja R.T. ile.
Käesolevas asjas on ajutiseks pankrotihalduriks määratud Tarmo-Tanel Padrik, kes on esitanud kohtule halduri tasu ja kulude taotluse summas 9120 krooni ( tl.41-42 ). Menetluskulu katteks soovib ajutine haldur saada 610 krooni. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Võlgnik on kohtu deposiitarvele tasunud menetluskulu katteks 12 739.60 krooni, millest tuleb teostada väljamaksed ajutisele haldurile. Ka võlausaldaja on tasunud kohtu deposiitarvele samal eesmärgil 12 000 krooni, kuid palub seoses võlgniku maksega kohtudeposiitarvele temale nimetatud ettemaks tagastada. Kohus leiab, et kuna võlgnik on teinud makse menetluskulude katteks ja see rahasumma katab kõik senised menetluskulud, siis tuleb võlausaldajale tema poolt tasutud ettemaks tagastada. Võlgniku esindajad kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on põhjendatud ja vastavuses ajutise halduri poolt tehtuga. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.