Pärnu Maakohtu 3. mai 2017. a määrus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse LN määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlgnik LN (isikukood XXXXXXXXXX) Võlausaldaja I Swedbank AS (registrikood 10060701), esindajad lepinguline esindaja Triin Kivipõld Võlausaldaja II Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Triin Kivipõld Võlausaldaja III Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Võlausaldaja IV Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Gerda Kabrits Võlausaldaja V Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) Võlausaldaja VI ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041), lepinguline esindaja Riho Siil Võlausaldaja VII Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Keiu Pettai Võlausaldaja VIII AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Aili Kuppart Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(5)
Resolutsioon:
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 3. mai 2017. a määrust osas, milles maakohus jättis menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamata.
2.Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgnevalt: 2.1 Lõpetada LN (pankrotis, isikukood XXXXXXXXX) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda LN (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 2.2 Vabastada LN võlgniku LN usaldusisiku kohustustest. 2.3 Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Menetluskulud jätta LN kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus lõpetas 30. aprilli 2015. a määrusega LN (võlgnik) pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas 30. aprilli 2015. a määrusega füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.12. aprilli 2016. a kohtumäärusega kohustas kohus võlgnikku esitama kohtule andmed võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja tulutoova tegevuse otsimise kohta, samuti esitama info oma sissetulekute ja vara olemasolu kohta. Võlgnik oli kohustatud vastama 27. aprillil 2016. a. Võlgniku 3. mai 2016. a vastusest nähtuvalt ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha, võlgnik töötab igapäevaselt Express Postis ja teenib 145 eurot, ei oma vara ja elab üüripinnal, mida aitab üürida Kohila valla sotsiaalosakond.
3.12. detsembril 2016. a esitasid võlausaldajad I ja II taotluse, milles palusid võlgnikku kohustada esitama korrektne usaldusisiku aruanne, millest nähtub võlgniku PankrS §st 173 tulenevate kohustuste täitmine.
4.Kohus kohustas võlgnikku esitama 6. jaanuariks 2017. a usaldusisiku aruanne koos võlausaldaja poolt nõutud dokumentidega. Võlgnik esitas 10. jaanuaril 2017. a kohtule oma 2015. a ja 2016. a pangakonto väljavõtted, 22. jaanuari 2015. a töölepingu nr TLN8/2015 lisa nr 3 töölepingu lõpetamise kohta alates 7. jaanuarist 2017. a (töötaja töölepingu korraline üles ütlemine TLS § 85 lg 1 alusel) ja 2015. a tuludeklaratsiooni.
5.19. jaanuari 2017. a toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et ütles ise töölepingu üles, kuna tema piirkonda hakkab teenindama Saku inimene. Hetkel tal tööd ei ole, ta otsib tööd ning võtab ennast arvele töötukassas. Võlgniku pangakontole laekunud raha ülekandmist elukaaslase IS ema VK pangakontole selgitas võlgnik asjaoluga, et Sotsiaalkindlustusamet kannab VK raha tema arvele ja tema kannab VK-le edasi. Samuti kannab ta enda raha VK kontole, kuna nii on mugavam.
6.Võlausaldaja I ja II leiavad, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb ära lõpetada, kuna võlgnik ei ole olnud aus. Võlgnik on kandnud palga ja muud sissetulekud võõrale kontole, on töölt ära tulnud omal soovil ning ei ole esitanud kohtu nõudmisel tööle kandideerimise avaldusi, et tõendada tööle kandideerimist.
7.9. veebruaril 2017. a esitas võlgnik kohtule Eesti Töötukassa 7. veebruari 2017. a otsuse enda töötuna arvelevõtmise kohta.
2(5)
Maakohtu määrus
8.Pärnu Maakohus rahuldas 3. mai 2017. a määrusega võlausaldajate I ja II taotluse ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et võlgnik ei ole tänaseni (s.o pea 2a jooksul) teinud võlausaldajatele võlgnevuse katteks ühtegi makset. Seega leidis kohus, et võlgnik ei ole asunud tänaseni tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole asunud sellist tegevust isegi mitte otsima. Võlgnik on selgitanud oma pangakontolt raha kandmist VK pangakontole asjaoluga, et Sotsiaalkindlustusamet kannab VK raha tema arvele ja tema kannab VK-le edasi, kuid 2015. a ja 2016. a pangakontode väljavõtete kohaselt ei ole Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule väljamakseid teinud. Seega ei leidnud võlgniku toodud põhjused raha kandmise kohta võõrale kontole tõendamist. Võlgnik on teinud kõik selleks, et oma rahalised vahendid enda kontolt kõik ära kanda eesmärgiga mitte tasuda võlausaldajatele võlgnevusi. Seega võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi.
10.Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, milles kolleegium leidis, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Olukord, kus pea kahe aasta jooksul ei ole võlgnik tasunud ühtegi makset, on lõpetanud omal soovil töösuhte, varjab oma sissetulekuid, ei mahu käesolevatel asjaoludel (võlgnik töötas 2016 jaanuari kuuni vähetasustatud tööl ning ei ole tõendanud varasemalt tasuvama töö otsimist ning hetkel töötuna arveloleku ajal töö otsimist) viidatud Riigikohtu lahendis märgitud kriteeriumide alla. Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta.
11.Kohus leidis, et võlgnik ei ole tähtaegselt kohtule andnud teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on jätnud süüliselt täitmata oma kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused on täidetud. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas määruskaebuse, mille põhjendustest nähtuvalt palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata kohustustest vabastamise menetlust.
13.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu võlgnik maakohtu seisukohaga, et võlgnik on olnud ebaaus. Võlgnik leiab, et ta tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega postiljonina, kuni kokkuleppel tööandjaga lõpetas töölepingu tingimusel, et ta võetakse võimalusel uuesti tööle tagasi. Võlgnik kinnitab, et ta ei ole oma tulusid varjanud ja on esitanud iga aasta vastava aruande ning võtnud ennast Töötukassas arvele. Võlgnik ei oska enda väitel muud tööd. Vastused määruskaebusele
14.Võlausaldajad paluvad jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(5)
Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada osas, milles maakohus jättis menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamata. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole alust seda tühistada.
17.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega peab kohus kontrollima, kas esinevad kohustustest vabastamise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastas PankrS §-s 173 sätestatud nõuetele.
18.Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt selles, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegelda mõislikult tulutoova tegevusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tulu teenimist võlgniku näidatud suuruses pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid töö otsimise kohta ning piisavaks tegevuseks ei saa pidada üksnes enda Töötukassas arvele võtmist. Võlgniku seisukohtadest nähtuvalt on ta pärast postiljoni ametist loobumist jäänud ootama endiselt tööandjalt tööpakkumist ning on põhjendamatult välistanud võimaluse leida endale uus töökoht Töötukassa vahendusel, tuginedes ettekäändele, et ta ei oska muud tööd teha. Ringkonnakohtu arvates ei vasta selline käitumine PankrS § 173 lg 1 eesmärgile, mis kohustab võlgnikku aktiivselt tööd otsima. Olukorras, kus võlgnikul on tekkinud võlausaldajate ees maksejõuetuse põhjustanud mahus rahalised kohustused, puudub võlgnikul võimalus olla valiv selles, millisel erialal sissetulekut teenida ning teha tuleb kõik endast olenev, et tekkinud võlgu tasuda.
19.Kolleegium selgitab samuti seda, et asjaolu, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja on maksejõuetu, ei tähenda, et võlgniku peaks kohustustest tingimata vabastama. Kohustustest vabastamise üheks eeltingimuseks on võlgniku tegelikud ja kohtule nähtavad püüded võlausaldajate nõudeid võimalikus ulatuses rahuldada. Võlgadest vabastamise menetluse eesmärgiks ei ole võimaldada uut majanduslikku algust võlgnikule, kes asjaoludest nähtuvalt ei soovi panustada oma võlgade likvideerimisse. Võlgnik on 18. novembri 2014. a avalduses kinnitanud, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (I kd, tl 1-2). Lisaks on maakohus võlgniku kohustusi selgitanud 30. aprilli 2015. a võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtumääruses (I kd, tl 149-150) ja 12. aprilli 2016. a võlgniku kohustuste täitmise kontrollimise kohtumääruses (I kd, tl 166-167) ning palunud võlgnikul esitada täiendavad tõendid/andmed tema tulutoova tegevuse otsimise kohta (I kd, tl 195). Ka ei ole võlgnik kordagi pöördunud kohtu poole, saamaks teavet või selgitusi enda kohustuste täitmise kohta võlgade vabastamise menetluses. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul võlgniku kohustuste täitmata jätmine olla vabandatav võlgniku võimalike puudulike teadmiste ja arusaamisega.
20.Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku käitumine viitab ka tulude varjamisele PankrS §-s 173 lg 2 järgi. Võlgniku põhjendused tema arvelduskontol rahade liikumise
4(5)
kohta on jäänud selgusetuks ja viitavad pigem soovile varjata võimalikke sissetulekuid (II kd, tl 23-24).
21.Sõltumata asjaolust, et määruskaebus ei ole põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrust tuleb täiendada osas, milles maakohus on jätnud usaldusisiku vabastamata. PankrS § 172 lg 4 teise lause kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.
22.Kuivõrd määruskaebus jääb sisuliselt rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Võlausaldajad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
23.Seoses kohtuniku Reet Allikvere eemal viibimisega asendab teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Imbi SidokToomsalu.