Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuni 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-07-14634
Tsiviilasi
E L ’i hagi Vihula Valla vastu pärimisõiguse tunnustamiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja: E L , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja vandeadvokaat L B , Advokaadibüroo Leino esindajad Biin&Partnerid, asukoht Pärnu mnt. 48-15, Tallinn 10119, Harjumaa. Kostja: Vihula Vald Vihula Vallavalitsuse kaudu, asukoht Mere 6, Võsu alevik 45501, Lääne-Virumaa. Kohtuistungit Kohtuistungit pidamata pidamata
06.06.2007.a.
Resolutsioon:
hagi rahuldada tervikuna. tervikuna.
Tunnustada E L ’i (isikukood xxxx) xxxx) õigust pärida xxx.a. xxx.a. surnud R L ’ist pärandvarana jäänud ja xxxx hooned, milleks on elamu (ehitisregistri kood xxxx), xxxx), laut (ehitisregistri kood xxxx), xxxx), saun (ehitisregistri kood xxxx), xxxx), kelder (ehitisregistri kood xxxx) xxxx) ning kuur (ehitisregistri kood xxxx) xxxx), koos koduse sisustuse ja majapidamise esemetega. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt xxxx.a. suri oma viimases alalises elukohas xxxx talus, tolleaegse administratiivjaotuse järgi xxxx) R L . R.L ’ist jäi pärandvarana xxxx, xxxx elamu, laut, saun, kelder ja kuur ning koduse sisustuse ja majapidamise esemed. R.L oli abielus E L ’iga (abielutunnistuses kaksiknimi E -J ). Abielu oli registreeritud xxxx.a. Lapsi R.L ’il ei olnud. R.L ’i vanemad on surnud enne R. L i surma. R.L testamenti ei teinud. PärS § 164 lg. 2 kohaselt päritakse enne 01.01.1997.a. avanenud pärandit Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Vastavalt TSK §-le 536 lg. 1 on E L kui üleelanud abikaasa ainsaks R.L ’i esimese ringi seadusjärgseks pärijaks. Isikuid, kellel oleks õigus vastavalt TSK §-le 540 sundosale R.L ’ist jäänud pärandavarast, ei ole hagejale teada. Seega on E.L ainus R.L ’ist jäänud vara pärija. TSK § 551 lg. 1 kohaselt pidi pärija pärandi omandamiseks selle vastu võtma. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta asus pärandvara valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise koha notarile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loeti kogu pärandvara vastu võtnuks, ükskõik kus see ka ei asunud. TSK § 551 lg. 3 kohaselt tuli pärandvara vastu võtta kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. E.L võttis R.L ’ist jäänud pärandvara vastu selle valitsema ja valdamisele asumisega enne kuue kuu möödumist R.L surmast. Pärandvara valdamine ja valitsemine seisnes selles, et E. L pärandi avanemise ajal elas pärandvaraks olevas elamus, kasutas kõrvalhooneid, kandis kõik elamu omamise ja valitsemise kulud. Vastavalt TSK §-le 551 lg. 5 loeti vastuvõetud pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Seega on E. L R.L ’ist jäänud pärandvara omanik, kuid ei saa oma pärija õigusi pärandavarale realiseerida, sest E.L ei pöördunud pärandi vastuvõtmise avaldusega seadusega sätestatud ajas notari poole, mistõttu on pärimine vormistamata ja pärandvaraks olev elamu koos kõrvalhoonetega on registrisse kantud R.L t’i nimele. Elamu pärimist tõendaks dokumendina pärimisõiguse tunnistus, mida aga notar soostub välja andma üksnes juhul, kui pärandi vastuvõtmise fakt on dokumentaalselt tõendatud. Notarile sobivat dokumentaalset tõendit hagejal esitada ei ole. Selletõttu on E.L oma tsiviilõiguste kaitseks pöördunud hagiavaldusega kohtusse ja juhindudes PärS § 164 lg. 2, TSK § 539 ja § 551 nõudeist palub tunnustada E L ’i õigust pärida xxxx.a. surnud R L ’ist pärandvarana jäänud xxxx hooned, milleks on elamu (ehitisregistri kood xxxx), laut (ehitisregistri kood xxxx), saun (ehitisregistri kood xxxx), kelder (ehitisregistri kood xxxx) ja kuur (ehitisregistri kood xxxx). Pärandi avanemisest möödunud 22 aasta jooksul on hageja pärandvara kasutanud ja korras hoidnud, keegi ei ole tema õigusi varale vaidlustanud. Hagi rahuldamine võimaldaks hagejal vormistada pärimine dokumentaalselt ja kanda end elamu omanikuna registrisse. Registrisse kandmine võimaldaks hagejal kui ehitise omanikul taotleda ostueesõigusega maa erastamist. Hagiavalduses märgitud asjaolude tõendamiseks on hagile lisatud dokumentaalsete tõenditena abielutunnistus, surmatunnistus, teatised ehitiste kohta, majaraamat, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta ning tehtud taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule saadetud kirjalikus vastuses on hagiga nõus ega esita hagile vastuväiteid. V V nõustub E L ’i nõudega tunnustada tema õigust pärida oma xxxx.a. surnud abikaasa R.L ’ist jäänud pärandvara, milleks on elamu, laut, saun, kelder ja kuur. Vallavalitsus on nõus kirjaliku menetlusega ega esita nõuet kohtukulude osas. Vallavalitsus on nõus, et hageja kannab menetluskulud ise ega nõua nende väljamõistmist kostjalt. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata, kuna pooled on saanud oma menetlusosalise õigusi teostada ja oma seisukoha väljendada. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on hagi õigeks võtnud ja teinud seda eelmenetluses. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada hagiavalduses kirjeldatud alustel, sest kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ja põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna õiguslik alus on hagiavalduses selgelt kirjeldatud, siis kohus seda ei korda. TsMS § 168 lg. 6 kohaselt, kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on kinnitanud, et jätab menetluskulud enda kanda, mistõttu kohtul puudub vajadus menetluskulusid teisiti määrata.
TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus TSK §-de 531-534, 536, 551, TsMS §-de 206, 440-442, 444, 632 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 12. juulil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.