G S hagi I K ja N Š vastu nõudes tunnustada AŠ poolt 18.02.2004.a. alla kirjutatud koduse testamendi tühisust. 30.04.2007.a.
Asja läbivaatamise kuupäev Kohtustungil osalenud isikud
Hageja G S Hageja esindajad van adv T Liiva, van adv A Simson Kostja I K ja tema nõustaja S Pozdnjakov Kostja N Š
Kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebe kord
1.Jätta G S hagi I K ja N Š vastu nõudes tunnustada AŠ poolt 18.02.2004.a. alla kirjutatud koduse testamendi tühisust, rahuldamata. Hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Välja mõista hagejalt G Slt kostja I K kohtukulu katteks 3000 kr.
2.Välja mõista G Slt 160 kr ekspertiisikulude katteks. Raha maksta Rahandusministeeriumi arvele SEB Ühispangas nr 10220034799018 viitenumber 3100057358. Kohtuotsusele on ôigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt AŠ koostas 10.02.2004.a. koduse testamendi, mille kohaselt pärandas kogu oma vara hagejale. Testament koostati kahe tunnistaja juuresolekul. Notar S Velsbergi kaudu sai hagejale teatavaks, et AŠ on koostanud ka 18.02.2004.a. koduse testamendi, mille kohaselt pärandati korteri d Xxxja sõiduauto Xxx vastavalt I K ja N Š . 01.03.2004.a. pärandaja, AŠ suri. Hageja palub 18.02.2004.a. AŠ koostatud koduse testamendi tühisuse tunnustamist tuginedes PäS § 93, TsÜS § 84, § 23 lg 1. Testamendile on alla kirjutanud N.Š ja R.A ilma, et nad oleksid kinnitanud, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaama kohaselt oli testaator teo- ja otsustusvõimeline (PkS § 23 lg 3). Sellist kinnitust ei saanukski tunnistajad lisada, sest alates 12.02.2004.a. oli testaator morfiini mõju all. Morfiin on teatavasti narkootiline aine ja tuleb lugeda üldteadaolevaks asjaoluks, et narkootilise aine mõju all olev inimene on otsusevõimetu, otsusevõimetu isiku tehtud tehing on aga tühine (TsÜS § 13 lg 1, § 87). Samuti väidab hageja, et ta oli 18.02.2004.a. kogu päeva (t lk 87) kodus ja seega ei saanud nimetatud päeval AŠ testamenti teha. Hageja palub oma kohtukulud so kulud õigusabile summas 38 500 kr välja mõista kostjatelt. Kostja I K vastuväited
2.Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete I K vaidleb hagile vastu ja leiab et hagi on tõendamata. A.Š 18.02.2004.a. kodune testament oli kirjutatud testaatori sõnade järgi. Testamendil on märgitud selle tegemise kuupäev ja aasta. Vaidlusalune testament on alla kirjutatud pärandaja poolt kahe tunnistaja juuresolekul ja on kooskõlas PärS § 20 lg 1 ja § 23 lg 1. Kostja on seisukohal, et testamendis on väljendatud pärandaja viimane
tõeline tahe. Kostja on seisukohal, et testaatori otsusevõimetust saab kinnitada vaid vastava ekspertarvamusega. Väide, et vaidlusalusel testamendil olev allkiri ei ole kirjutatud testaatori poolt, on tõendamata. Testaatori tahet teha testament kostja kasuks, kinnitab ka testaatori poolt 18.12.2004.a. tehtud notariaalne volikiri. Samuti palub kostja jätta tunnistaja Z ütlused tähelepanuta, kuivõrd võib eeldada, et need ei ole tõesed. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud so kulud õigusabile summas 6500 kr jätta hageja kanda. Kostja N Š vastuväited
3.Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt N.Š vaidleb hagile vastu ja leiab et hagi on tõendamata. A.Š 18.02.2004.a. kodune testament oli kirjutatud testaatori sõnade järgi. Testamendil on märgitud selle tegemise kuupäev ja aasta. Vaidlusalune testament on alla kirjutatud pärandaja poolt kahe tunnistaja juuresolekul ja on kooskõlas PäS § 20 lg 1 ja § 23 lg 1. Kostja on seisukohal, et testamendis on väljendatud pärandaja viimane tõeline tahe. Kostja seletas, et viibis 18.02.2004.a. A.Š juures umbes kella 18 –st kuni 21 ni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
4.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Kohtule 30.06.2004.a. esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt palub hageja G S tunnustada AŠ 18.02.2004.a. koostatud koduse testamendi tühisust.
6.PÄS § 94 lg 2 kohaselt testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. Hageja, G S oli testaatori elukaaslane, kelle suhtes on testaator A.Š teinud 10.02.2004.a. koduse testamendi. Seega on hageja huvitatud isikuks, kes PÄS § 94 lg 2 järgi võib nõuda A.Š 18.02.2004.a. tehtud koduse testamendi tühisuse tunnustamist kohtus.
7.Pärimisseaduse (PärS) kohaselt võivad testamendid oma vormilt olla notariaalsed või kodused. Pärimisseadus tunneb kahte liiki kodust testamenti: tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (PärS § 23) ning omakäeliselt kirjutatud testament (PärS § 24). Pärimisõiguses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud.
8.Pooled vaidlevad AŠ 18.02.2004.a. koostatud koduse testamendi, mille juures viibisid tunnistajatena N Š ja R A , kehtivuse üle.
koostamise
9.PärS § 23 lg 1 järgi peab testaator koduse testamendi kirjutama alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märkima testamenti testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt, lg 3 näeb ette nõude, et tunnistajad kirjutavad testamendile alla kohe pärast testaatorit. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamade kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Asjaolu, et AŠ 18.02.2004.a. koostatud koduse testamendi allakirjutamise juures viibisid üheaegselt kaks tunnistajat ja et testaator kirjutas testamendile allkirja ja kuupäeva, nähtub vaidlusaluselt testamendilt ja on kinnitamist leidnud vande all tunnistajatena kohtuistungil ülekuulatud N Š i ja R A i ütlustega. Nimetatud tunnistajad olid teovõimelised, vastupidine millegagi tõendatud ei ole.
10.PärS § 23 lõikes 2 sätestatud nõue, et testaator teataks tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet, on vaadeldav testamendi tegemisel olulise vorminõudena. Selle vorminõude järgimata jätmine toob kaasa testamendi tühisuse PärS § 93 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel.
11.Kohtuistungil antud tunnistaja R A i ütluste kohaselt testamendi tekst oli juba valmis kirjutatud, kostja isa A.Š allkirjastas testamendi tema ja N Š i juuresolekul. Tunnistaja R. A sai aru, et A.Š on normaalne ja käitus adekvaatselt, midagi ebatavalist ei märganud. Tunnistaja N.Š i ütluste kohaselt A (kostja N.Š elukaaslane) kutsus teda tunnistajaks kostja isa A.Š testamendi allakirjutamise juurde. A.Š, keda ta teadis, noogutas
tervituseks. A.Š kirjutas testamendile, mis oli juba valmis kirjutatud, alla ja nihutas testamendi tunnistajate suunas. Tunnistaja kirjutas testamendile allkirja ja kuupäeva. A.Š ei rääkinud midagi. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et tunnistajate N.Š i ja R.A i ütlustega on tõendamist leidnud, et tunnistajad teadsid, et neid on kutsutud tunnistajateks kostjate isa A.Š testamendi allakirjutamise juurde. Testamendi tegemise juurde kutsus neid kostja N.Š elukaaslane Sergei A .
12.Tunnistajate N.Š i ja R.A i ütluste kohaselt testaator isiklikult nendele ei teatanud, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi allakirjutamise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet, vaid testaator üksnes lükkas tunnistajatele ette testamendi allakirjutamiseks peale seda, kui ta oli ise testamendile alla kirjutanud.
13.Asjaolu, et A.Šl oli operatsiooni käigus eemaldatud ülemise lõualuu osa, mille tõttu oli rikutud esmane kõne, nähtub St.Peterburi linna kliinilise onkoloogia dispanseri haigusloo epikriisist (t lk 113-114). Ka peretuttav S P ütlused kinnitavad, et A.Š jutust oli raske aru saada, suhtles raskustega, suhtles läbi hageja ja noogutas peaga. Samas ei ole ka poolte vahel vaidlust selle üle, et testaatori esmane kõne oli olulisel määra rikutud ja tema kõne kolmandatele isikutele üldjuhul arusaamatu.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata olukorda, kus testaator oma puude tõttu ei väljendanud suuliselt tunnistajate seda, et nad on kutsutud tema testamendi allakirjutamise juurde, vaid väljendas ennast sellega, et lükkas enda poolt juba allakirjutatud testamendi tunnistajate poole, allakirjutamiseks.
15.TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Kohus arvestades eeltoodut ja asjaolu, et testaator ei olnud oma tahet võimeline kõnes väljendama, tuleb lugeda tema poolt tunnistajate poole allakirjutamiseks lükatud testament so tema tegu tema tahteavalduseks, millest saab järeldada tema tahet kaasa tuua tema teole õiguslik tagajärg. Kohus leiab, et isikult, kes püsiva puude tõttu ei saa ennast selgelt sõnaliselt väljendada, oleks ebaõiglane nõuda suulist selgitust, millest kolmandad isikud aru ei saa. Eelneva alusel loeb kohus täidetuks PärS § 23 lg 2 sätestatud nõude.
16.Hageja väitega, et A.Š oli otsusevõimetu, kuivõrd temale oli temale SA Põhja Eesti Regionaalhaigla poolt ordineeritud alates 12.02.2004.a morfiini (30 mg, lühitoimeline, 34 korda ööpäevas) (t lk 171,172), kohus ei nõustu. Ei saa lugeda üldteada asjaoluks seda, et nimetatud lühitoimelise väikese koguse morfiini manustamise tagajärjel isik on otsusevõimetu. Seega on paljasõnaline ja tõendamata hageja osundatud väide. Õigeks tuleb lugeda kostja K vastuväidet, et osundatud hageja väite tõendamiseks on asjakohaseks tõendiks eksperdiarvamus.
17.Seda, et testaator oli teo- ja otsusevõimeline, nagu testaator tema poolt alla kirjutatud (vastupidine pole tõendatud) testamendis väidab ja millele on tunnistajad ka oma allkirja kirjutanud, kinnitasid tunnistajad N.Š ja R.A samuti kohtuistungil vande all antud ütlustega.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalusele kodusele testamendile on alla kirjutanud testaator Aleksander Š .
19.Asja kohtuliku menetluse käigus on teostatud Aleksander Š allkirja ekspertiis. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktis nr xxx ekspertarvamuse järgi ei ole ekspertidel võimalik anda arvamust, kas 18.02.2004.a. koostatud kodune testament on allkirjastatud Aleksander Š või kellegi teise poolt. Seega ekspertide poolt läbiviidud uuringud ei andnud tulemusi. Eelnevast järeldub, et viidatud tõend ei kinnita hageja väidet, et testamendile ei ole alla kirjutanud A.Š ja et allkiri on võltsitud. Seega tuleb eeldada, et 18.02.2004.a. koostatud A.Š kodusele testamendile kirjutatud allkiri ja kuupäev on kirjutatud testaator A.Š poolt.
20.Et A.Š allkiri vaidlusalusel 18.02.2004.a. kodusel testamendil oleks võltsitud, et ole tuvastamist leidnud ka kriminaalasjas nr 05231600472 (t lk 135-152).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalune testament koostati 18.02.2004.a.
22.Hageja väide, et ta viibis 18.02.2004.a. terve päeva kodus, mistõttu sel päeval testamenti ei saadud teha, ei ole asja kohtuliku arutamise käigus piisavat tõendamist leidnud.
23.Asjaolu, et hageja viibis sel ajal töövõimetuslehel (t lk 17, 88), et hageja koduselt lauatelefonilt helistati kellelegi F kell 18.26 (t lk 90), et helistati U F kell 19.46 (kõne kestvus 36 sek) (t lk 92, 117) ei ole käsitletavad sedavõrd kaalukate tõenditena, millised lükkaksid ümber tunnistajate N.Š ja R.A vande all antud ütlused selles, et 18.02.2004.a. nad viibisid tunnistajatena A.Š koduse testamendi tegemise juures.
24.Hageja tütre sõbranna A Z ütlustesse selles, et viibis 18.02.2004.a. õhtul peale kella 20 hageja juures, suhtub kohus kriitiliselt. Kohus ei pea usaldusväärseks ütlusi selles, et tunnistaja märgib oma päevikusse päevasündmusena asjaolu, et temal tekkis vajadus kasutada WC-d samal ajal kui hageja oli vannis. U F helistamine hageja telefonile ei tõenda vaieldamatult, et hageja kodus sel ajal oli, küll loeb kohus usaldusväärseks väidet, et hageja võis kell 18.26 helistada F .
25.Asja kohtuliku menetluse käigus on kostja N.Š kinnitanud, et helistas isa lauatelefonile ja samal ajal helistas uksekella, isa telefoni ei võtnud, kuid avas ukse (t lk 97). Hageja väidab samal ajal, et A.Š oli 10.02.2004.a. alates voodihaige, ega suutnud ust avada.
26.Väide, et A.Š ei suutnud 10.02.2004.a. enam ust avada, ei ole veenev, sest hagiavalduse kohaselt 10.02.2004.a. A.S käis veel testamenti tegemas õigusbüroos Legertis. Seega ta ei saanud olla 10.02.2004.a. voodihaige. Järelikult ei ole välistatud, et testaator võis ise ukse ka 18.02.2004.a. kostjale avada.
27.Õige on kostja väide, et asjaolu, et hageja oli 18.02.2004.a. töövõimetu, ei kinnita veenvalt hageja väidet, et ta oli 18.02.2004.a. kogu aeg testaatoriga ega lahkunud hetkekski kodust.
28.Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et piisava usaldusväärsusega ei ole tõendatud tõendamist leidnud hageja väide, et ta oli terve päeva sh vaidlusalusel perioodil so ajavahemikul 18.00-21.00 18.02.2004.a. , kodus.
29.Testaatori tahet jätta enne operatsioonile minekut kõik hagejale, kuid kes peab käituma testaatori tütarde so kostjate suhtes korrektselt, nähtub tunnistaja S.P ütlustest. Asjaolu, et 10.02.2004.a. oli testaatori tahe oli suunatud sellele, et kogu tema vara jääb hagejale (t lk 9), on avaldatud 10.02.2004.a. koduses testamendis. Eelneva alusel võib järeldada, et testaator soovis teha oma testamendi hageja kui oma kauaaegse elukaaslase kasuks.
30.Asjaolu, et pärandaja vormistas 28.05.1993.a. testamentaarse korralduse hagejale Vene Föderatsiooni Hoiupangas, ei ole arvestatav sedavõrd kaaluka tõendina, mis välistaks testaatori tahte teha testament kostjate so oma tütarde kasuks (t lk 124-125) 2004.aastal.
31.Asjaolu, et testaator on 18.12.2003.a. andnud kostjale I Kle volikirja testaatorile kuulunud korteri di Xxxkäsutamiseks sh kinkida korteri di endale tingimusel, et volitajale seatakse tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, on tõendamist leidnud Tallinna notar Aivar Mesikäpa poolt koostatud ja tõestatud volikirjaga (t lk 86).
32.Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et ei saa välistada testaatori tahet oma 10.02.2004.a. koduses testamendis avaldatud tahet muuta ja jätta 18.02.2004.a. koduse testamendiga osa vara oma lastele so kostjatele.
33.17.02.2004.a. on testaator avaldanud tütardele kirjalikult oma tahet, et tahab kuni surmani jääda oma senisesse elukohta (t lk 16). Nimetatud tõend annab tunnistust sellest, et poolte vahel olidki erimeelsused selles, kus A.Š peaks asuma, kas hageja juures oma senises elukohas, kas kostjate juures või hoopiski raviasutuses.
34.Arvestades kogutud tõendeid kogumis, leiab kohus, et puudub piisav alus tunnustada A.Š 18.02.2004.a. koduse testamendi tühisust vastavalt PärS §-le 93, mille kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
35.Kohtule N.Š poolt esitatud Tele2 Intraneti kõneeristuse jätab kohus arvestamata, sest see ei kajasta kõnesid vaidlusalusel kellaajal 18.02.2004 (t lk 94) Kohus jätab
arvestamata tõendid seoses matusekulude kandmisega (t lk 118-121), need ei ole asjasse puutuvad . Menetluskulud
36.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 jäävad hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kostja kulud õigusabile moodustavad 6500 kr. Arvestades asja keerukust ja sellele kulunud aega, asub kohus seisukohale, et kostja kohtukulude katteks tuleb hagejalt välja mõista 3000 kr kostja kasuks. Kuivõrd G S tasus ekspertiisi kuludeks 2000 kr (t lk 41), ekspertiisi maksumuseks kujunes aga 2160 kr (t lk 62), tuleb hagejalt täiendavalt ekspertiisikulude katteks välja mõista 160 kr .
Ene Tsefels Kohtunik .
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.