Tsiviilasi nr.2-07-5077
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-5077
Tsiviilasi
AS X hagi K. R. ja Ü T. 16 577,80 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : AS X Esindaja: M L Kostja : K. R. Ü T. Kuna kostjd võttsid hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse.
esindajad Menetlusvorm
vastu võlgnevuse
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning TsMS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi K. R. ja T. vastu täies ulatuses. Välja mõista K. R. (is.kood xxxxxxxxxx) jaÜ T. (is.kood xxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas k,uusteist tuhat viissada seitsekümmend seitse (16 577) krooni 80 senti AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda.
TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (06.06.2007.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 16.09.2005.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale K. R. laenu summas 20 000 krooni, intressiga 14% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.09.2008.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 15. kuupäevaks. Laenu tagamine oli tagatud T. käendusega 26 000 krooni ulatuses käenduslepinguga nr xxxxxxxxxxxxx. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 16 577 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 09.02.2007.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjad on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostjad on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses. Kuna kostjad on kohtule teatanud, et võtavad hagi õigeks ja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
2 (4)
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.7-13/ on tõendatud, et 16.09.2005.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr. xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale K. R. laenu summas 20 000 krooni, laenuintressiga 14% aastas ning tasumise lõpptähtajaga 15.09.2008.a. Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja T. vahel 16.09.2005.a. käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevaid kohustusi, juhul kui, K.R jätab need täitmata. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.14/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina on 15 735,21 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (14% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks), saades intressivõla suuruseks 801,62 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 40,97 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 16 577,80 krooni.
Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.10-12/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (T.K) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 16.09.2005.a. hageja ja kostja T. vahel käendusleping,
3 (4)
millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui K. R. jätab need täitmata. Käenduslepingu p.5 järgi vastutab käendaja maksimumsummaga 26 000 krooni. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Annemarie Gerassimov kohtunik 06.06.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.