2 – 05 – 1705
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„05“juunil 2007.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 05 – 1705
Tsiviilasi:
T W ja I S hagi J B vastu korteriomandi, asukohaga: xxx, I S lahusvaraks tunnistamise nõudes, aga samuti T W kaasomandiõiguse 9/10 mõttelise osa suuruses korteriomandile, asukohaga: xxx, tunnustamise nõudes;
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hagejad: 1) T W (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; 2) I S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Kostja: J (E) B (B) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„14“mai 2007.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hagejad: T W ja I S;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada I S ja J (E) B (B) registreeritud abielu ajal I S poolt ostetud korteriomand, asukohaga: xxx, kinnistatud I S nimele Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna korteriomandi registriosa nr.14785 all I S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) lahusvaraks. Tunnistada T W (isikukood: xxx, elukoht: xxx) omandiõigust Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna korteriomandi registriosa nr.14785 all I S nimele kinnistatud korteriomandile, asukohaga: xxx, 9/10 mõttelise osa suuruses kogu nimetatud korteriomandist selliselt, et kaasomaniku I S omandusse jääb korteriomandist 1/10 mõttelist osa ja kaasomaniku T W omadusse jääb korteriomandist 9/10 mõttelist osa.
Ülejäänud nõuete osas jätta T W ja I S hagi J (E) B (B) vastu rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta T W ja I S kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
I S ja J (E) B (B) abielu registreeriti, vastavalt abielutunnistusele, 07.aprillil 1984.a. Kohtla – Järve Perekonnaseisuosakonnas Eesti Vabariigis, mille kohta koostati abieluakt nr.200. I S ja J (E) B (B) registreeritud abielu lahutati, vastavalt abielulahutuse tunnistusele, 15.augustil 2002.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas Eesti Vabariigis, mille kohta koostati abielulahutuse akt nr.117. Jõhvi notari Tiit Juse büroos 21.detsembril 1998.a. sõlmitud ostu – müügilepingu kohaselt, ostis hageja, I S, S R vallasasjana korteri, asukohaga: xxx, 40 000.- krooni eest. Nimetatud vallasasja omanikuks registreeriti Ida – Viru Maakonna Hooneregistris 31.detsembril 1998.a. I S, kellele väljastati vallasomandi registreerimise kohta registreerimise tunnistus nr.22. Seoses kinnistusraamatusse kandmisega 09.veebruaril 2004.a. muutus korter vallasasjana korteriomandiks (kinnisasjaks). Korteriomand kinnistati I S nimele. Hagiavalduse kohaselt olid 01.jaanuariks 1998.a. abielulised suhted hageja, I S ja kostja, J (E) B (B) vahel juba lõppenud ning I S oli loonud uue pere ning elas faktilistes abielulistes suhetes T W T W kuuluvas korteris, asukohaga: xxx. 1998.a. otsustasid faktilistes abielulistes suhetes olevad hagejad: T W ja I S osta (nende kui partnerite) ühise raha eest perele elamiseks vallasasja – 3 – toalise korteri, asukohaga: xxx, 40 000.- krooni eest. Korteri ostuväärtusest tasus 36 000.- krooni T W enne notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimist ning ülejäänud osa summas 4 000.- krooni tasus müüjale I S peale notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimist. Korteri, asukohaga: xxx, ostmise ajal oli I S veel registreeritud abielus J (E) B (B), kuid, et abielulised suhted abikaasade vahel
olid juba lõppenud ning korterit ei antud abikaasade ühisvara hulka, siis oli nimetatud korter juba soetamise hetkel I S lahusvara, kuigi suurema osa rahast korteri ostmiseks andis I S T W. Enne hagiavalduse esitamist tekkis T W ja I S soov korteriomand, asukohaga: xxx, võõrandada, kuid notarid keeldusid võõrandamistehingut tõestamast põhjendusega, et korteri vallasasjana soetamise hetkel oli I S regitreeritud abielus J (E) B (B) ning et nimetatud korter kuulub selle tõttu I S ja J (E) B (B) kui registreeritud abikaasade ühisvara hulka. Palusid hagi rahuldada ning tunnistada korteriomand, asukohaga: xxx, I S lahusvaraks ning samuti tunnistada T W omandiõigust korterile, asukohaga: xxxx, 9/10 mõttelise osa suuruses. Samuti palusid T W ja I S tunnistada ennast korteriomandi kaasomanikeks ning panna kõik kohtukulud J (E) B (B) kanda.
Kostja, J (E) B (B), kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud, millega kohus luges tõendatuks, et J (E) B (B) ei oma vastuväiteid käesolevale hagile. Hagiavaldus koos lisadega tõlgituna saksa keelde antud J (E) B (B) üle aadressil: xxx. J (E) B (B) ei ole kohtule esitanud kirjalikku avaldust selle kohta, et ta soovib enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas, mille tõttu pidas kohus võimalikuks lahendada käesolev tsiviilasi sisuliselt ilma J (E) B (B) osavõtuta kohtuistungist. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hagejad: T W ja I S palusid kohtuistungil hagi rahuldada hagiavalduses näidatud ulatuses. Nõustusid kõik kohtukulud jätma enda kanda, kuna kostja, J (E) B (B), vahetab tihti elukohti Saksamaal, mille tõttu on raskendatud temalt kohtukulude kättesaamine. Kostja, J (E) B (B), kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse antud kostjale kätte aadressil: xxx. J (E) B (B) pole kohtule laekunud kirjalikku vastust hagile, kirjalikku avaldust tsiviilasja lahendamiseks ilma tema osavõtuta või avaldust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku avaldust enda isiklikult kohtu poolt ärakuulamiseks. Samuti ei ole J (E) B (B) esitanud kohtule kirjalikku avaldust selle kohta, et asi ei allu Eesti kohtule ja ta soovib asja lahendamist mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus. Hagejad: T W ja I S taotlesid kohtuistungil tsiviilasja siulist lahendamist ilma kohtuistungile kutsutud ja istungile mitteilmunud J (E) B (B). Kohus rahuldas hagejate taotluse.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega nr.111 riigilõivu tasumise kohta (tl.6). Korteri, asukohaga: xxx, notariaalselt tõestatud ostu – müügilepinguga 21.detsembrist 1998.a. (tl.7-10). Ida – Viru Maakonna Hooneregistri registreerimise tunnistusega nr.22 (tl.11). T W (endine T V) Saksamaal abiellumise tunnistusega (tl.12-15). T V Hansapanga konto väljavõttega (tl.16-18), mille kohaselt maksab T V I S 21.detembril 1998.a. 36 500.- krooni. Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla – Järve jaoskonna korteriomandi registriosa nr.14786 väljatrükiga (tl.19), mille kohaselt on korteriomandi, asukohaga: xxx, omanikuks I S. I S ja J (E) B (B) abielutunnistusega ja abielulahutuse tunnistusega (tl.20; 28). T W I S avaldusega hagiavalduses puuduste kõrvaldamise kohta ja täiendava riigilõivu summas 2 800.- krooni tasumise kohta (tl.25-27). T W kirjalike avaldustega J (E) B (B) järjekordse uue elukoha kohta. Teatisega J (E) B (B) hagiavalduse kättetoimetamise kohta (tl.39-43), aga samuti õiendiga kohtukutse kättetoimetamise kohta (tl.59).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §14 sätteid, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. PkS §15 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. PkS §18 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. AÕS §68 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS §70 ja §71 kohaselt on
ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. VÕS §1018 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §1019-§1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et korter, asukohaga: xxx, osteti T W ja I S poolt ühiselt peale I S ja J (E) B (B) abieluliste suhete lõppemist (koos elades uue perega), mille tõttu ei saa nimetatud korter kuuluda abikaasade ühisvara hulka. Korter, asukohaga: xxx, tuleb tunnistada I S lahusvaraks. Samuti pidas kohus vajalikuks tunnistada T W omandiõigust korterile, asukohaga: xxx, 9/10 osa ulatuses. Nii kohtuistungil uuritud tõenditega kui ka teiste tsiviiltoimikus sisalduvate tõenditega luges kohus tõendatuks, et T W ja I S ostsid korteri, asukohaga: xxx, ühiselt kaasomandisse eesmärgiga selles korteris ühiselt elada. Korteri ostmisel maksis T W 36 500.- krooni ja I S 3 500.krooni, mille tõttu pidas kohus vajalikuks määrata, et T W osaks kaasomandis nimetatud korterist on 9/10 mõttelist osa ning I S osaks kaasomandis on 1/10 mõttelist osa. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta hagejate kanda.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.