2-07-3467
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohus Pavel Gontšarov 5. juuni 2007.a, Narva, Narva kohtumaja 2-07-3467 Narva Linnavalituse Kultuuriosakonna hagi L. I. vastu võla nõudes Hageja Narva Linnavalitsuse kultuuriosakond ... Peetri kool ...., 21088 Narva Hageja esindaja:
Isikukood: ... Kostja
Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
L.I. Isikukood ....... Kostja esindaja:
Isikukood: ... 23.05.2007.a, avalik kohtuistung
Rahuldada hagi Välja mõista L.I. Narva Linna Kultuuriosakonna kasuks 18 491.55 krooni (kaheksateist tuhat nelisada üheksakümmend üks krooni ja viiskümmend viis senti). Kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt vastavalt 05.11.2001.a. töölepingule nr 97 oli kostja hagejaga töösuhetes, töötades Peetri koolis muusikaõpetajana. 09.06.2006.a. käskkirjaga nr 56-p lõpetati tööleping kostjaga alates 22.06.2006.a. TLS § 86 p 3 alusel (seoses töötajate koondamisega). Seoses kostja haigusega määrati 22.06.2006.a. käskkirjaga nr 60-p töölepingu lõpetamise päevaks esimene tööpäev pärast haigust.
Kostjaga töölepingu lõpetamisel tehti lõpparve ja talle maksti välja 38860.50 krooni, millest 25729.10 krooni oli koondamishüvitis ja 13131.40 krooni hüvitis kasutamata puhkuse eest. Töövaidluskomisjoni 21,09.2006.a. otsusega asjas nr 9.02/1489-2006 tunnistati töölepingu lõpetamine kostjaga ebaseaduslikuks ning ta kuulus tööle ennistamisele. Komisjoni otsuse kohaselt kuulus kostja kasuks väljamõistmisele keskmine palk sunnitud tööluusi aja eest alates töölepingu lõpetamisest 05.07.2006.a. kuni tööle ennistamise päevani, kuid võttes arvesse töölepingu lõpetamisel väljamakstud summasid, tuleb kohaldada tasaarvestuse põhimõtet. Töövaidluskomisjoni otsuse alusel ennistati kostja tööle alates 22.09.2006.a. Sunnitud tööluusi aeg alates 05.07.2006 -22.09.2006.a. moodustas 57 tööpäeva ning keskmine palk selle aja eest 20368.95 krooni. Tasaarvelduse tegemisel sunnitud tööluusi aja eest väljamõistetud summa 20368.95 krooni ning töölepingu lõpetamisel väljamakstud summa 38860.50 krooni vahel kuulub tagastamisele 18491.55 krooni (38860.50 - 20368.95) Tööle ennistamisel, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel on hüvitiste väljamaksmine samuti ebaseaduslik. Sellisel seisukohal oli Riigikohus oma 19.10.2004.a. otsuses asjas nr 3-2-1-107-04 Kostjale tehti ettepanek tagastada hagejale ebaseaduslikult saadud summa, kuid ta keeldus kirjalikult seda tegemast väljamõeldud alustel, mis sunnib hagejat kohtusse pöörduma. Ülaltoodu alusel palume mõista L. I. välja Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna kasuks 18491.55 krooni alusetult väljamakstud hüvitist ning riigilõivu tasumisega seotud kulud 1250 krooni. Kostja vastus Kostja peab Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna (Peetri kool) hagiavaldusi ebaseaduslikuks ning rahuldamisele mittekuuluvaks. Tõepoolest, kostjale maksti töölepingu lõpetamisel 38860.50 krooni, millest 25729.10 krooni oli koondamishüvitis ja 13131.40 krooni hüvitis kasutamata puhkuse eest. Töövaidluskomisjoni 21.09.2006 otsusega asjas nr 9.02/1489-2006, tunnistati töölepingu lõpetamine kostjaga ebaseaduslikuks ning ta kuulus tööle ennistamisele. Vastavalt komisjoni otsusele kuulus kostja kasuks väljamõistmisele keskmine palk sunnitud tööluusi aja eest alates töölepingu lõpetamisest 05.07.2006.a kuni tööle ennistamise päevani. Ei ole nõus hageja väidetega selle kohta, et vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele, võttes arvesse töölepingu lõpetamisel väljamakstud summasid, tuleb kohaldada tasaarvestuse põhimõtet.. See tähendaks, et töövaidluskomisjon väljus otsuse tegemisel esitatud nõuete raamidest , mis oleks vastuolus TsMS § 439, vastavalt millele ei saa kohus otsuses väljuda nõuete piiridest ja teha otsust nõude osas, mida pole esitatud. Vastavalt komisjoni otsuse resolutiivosa nimetatud punktile võib tööandja teostada tasaarvestuse töölepingu lõpetamisel väljamakstud summa tasaarvestuse. Sõna „võib" tähendab võib, mitte ei pea. See tähendab, et hageja võis teostada selle tasaarvestuse seadusega ettenähtud korras, nimelt: Vastavalt Palgaseaduse § 37 lg 1 sätetele, kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu.
Tööleping kostjaga lõpetati 04. juulil 2006.a. ja samal päeval tehti temaga lõpparve. Hagejal oli kinnipidamisõigus kuni 04. oktoobrini 2006.a, s.t. Palgaseaduse § 37 lg 1 märgitud tähtaja jooksul, kuid hageja ei kasutanud seda õigust tähtaegselt. Seega on tänaseks päevaks hageja poolt mööda lastud tähtaeg tasaarvestuse tegemiseks. Peale selle ei olnud kostja nõus summaga, mille hageja tagastamiseks välja pakkus. Tööleping kostjaga sõlmiti 05.11.2005.a.. Seega määratletakse ajavahemik, mille eest talle oli ette nähtud puhkus tööaastaga alates 05.11.2005.a. kuni 05.11.2006.a. Vastavalt graafikule pidi kostja olema korralisel puhkusel nimetatud ajavahemiku eest alates 26 juunist kuni 21 augustini 2006.a.ja talle oleks pidanud maksma puhkusetasu kogu tööaasta eest. Nagu nähtub hagiavaldusest, tunnistas hageja nimetatud kostja väited seaduslikeks ja on tänaseks loobunud kasutamata jäänud puhkuse hüvitise tagastamisest. Seoses sellega hageja väited, et „kostjale tehti ettepanek tagastada ebaseaduslikult saadud summa, kuid ta keeldus kirjalikult seda väljamõeldud alustel tegemast, mis sunnib hagejat kohtusse pöörduma", on väljamõeldud. Kostja leiab, et ta keeldus täiesti põhjendatult ning seaduslikel alustel (Palgaseaduse § 37 lg 1) nii puhkusehüvitise kui ka ülejäänud summa tagastamisest. Eelpooltoodu alusel, juhindudes Palgaseaduse § 37 lg 1 palus kostja keelduda Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna (Peetri kool) hagist. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja pool hagiavalduse juurde. Kostja jäi oma esitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Kohus tuvastas, et 09.06.2006.a. käskkirjaga nr 56-p (t.l. 12) lõpetati tööleping kostjaga alates 22.06.2006.a. (t.l. 13) TLS § 86 p 3 alusel (seoses töötajate koondamisega). Kohus tuvastas, et kostjaga töölepingu lõpetamisel tehti lõpparve ja talle maksti välja 38 860.50 krooni, millest 25 729.10 krooni oli koondamishüvitis ja 13 131.40 krooni hüvitis kasutamata puhkuse eest. Nimetatud summade suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Kohus tuvastas, et töövaidluskomisjoni 21.09.2006.a. otsusega asjas nr 9.02/1489-2006 (t.l. 7-8) tunnistati töölepingu lõpetamine kostjaga ebaseaduslikuks ning ta kuulus tööle ennistamisele. Komisjoni otsuse kohaselt kuulus kostja kasuks väljamõistmisele keskmine palk töölt puuduma sunnitud aja eest alates töölepingu lõpetamisest 05.07.2006.a. kuni tööle ennistamise päevani, s.o. 20 368.95 krooni. Viimati nimetatud summa arvutamise osas vaidlust poolte vahel ei ole. Hageja leiab, et tasaarvelduse tegemisel töölt puuduma sunnitud aja eest väljamõistetud summa 20368.95 krooni ning töölepingu lõpetamisel väljamakstud summa 38860.50 krooni vahe kuulub tagastamisele – s.o. 18 491.55 krooni (38 860.50 – 20 368.95).
Seega hageja leiab, et 18 491.55 krooni kättesaamiseks tuleb teha tasaarveldus välja makstud lõpparvete summadelt – s.o. koondamise hüvitiselt ja kasutamata puhkuse hüvitiselt, kuna kostja ennistati tagasi tööle. Kohus leiab, et hageja nõue koondamishüvitise tagasisaamiseks on põhjendatud. Riigikohtu 19.10.2004.a. lahendi nr 3-2-1-107-04 kohaselt on jõutud seisukohale /.../, et kui kohus on töötaja soovil andnud hinnangu, et koondamine oli ebaseaduslik ja selle tulemusel langes õiguslik alus koondamishüvitise saamiseks ära, siis võib tööandja alusetult makstud koondamishüvitise töötajalt kinni pidada. Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad ka töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega poleks kooskõlas olukord, kus töölepingu lõpetamise korral töötajale makstud koondamishüvitis jääb töötajale, kui töötaja hagi alusel tunnistatakse töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, töötaja ennistatakse tööle ning talle mõistetakse välja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmine palk. Hageja nõude järgi puudutab tasaarveldamine ka välja makstud kasutamata puhkuse hüvitist. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et hageja peab maksma kostjale keskmise palga töölt sunnitud aja eest alates 05.07.2006 ja see summa moodustab 20368.95 krooni. Põhimõttel, et palka makstakse töötamisel ja puhkuse ajal lisaks puhkuse tasule/hüvitisele palka ei maksta, siis kui hagejalt on välja mõistetud juba keskmine palk kostja kasuks, ei pea ta sama perioodi eest sellele lisaks maksma veel puhkuse tasu. Seega kohus leiab, et hageja tasaarvelduse järgi tuvastatav nõue kuulub rahuldamisele. Kostjale hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud töölepingu lõpetamisel makstud 38860.50 kroonisest lõpparvest (sellest 25729.10 krooni oli koondamishüvitis ja 13131.40 krooni hüvitis kasutamata puhkuse eest) tuleb maha arvestada kostjale Töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest alates 05.07.2006.a. summas 20 368.95 krooni ja seejärel kostjalt välja mõista 18 491.55 krooni (38 860.50- 20 368.95). Kostja leiab, et hagi on aegunud palgaseadus § 37 lg 1 järgi. Palgaseadus § 37 lg 1 kohaselt kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Kohus leiab, et antud säte aga ei kuulu selles vaidluses kohaldamisele, sest antud säte eeldaks konkreetset arvutusviga töötajale välja makstud summade puhul, käesolevas vaidluses ei ole ühekski nõudeks arvutusvea tuvastamine või sellega seotu. Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad ka töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, kohus leiab, et töötajal ei saa sealjuures olla ka õiguspärast ootust saada sama perioodi eest topelt tasu – antud juhul üheaegselt nii palka kui puhkusetasu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus hagi rahuldab, siis menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Pavel Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.