Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
30.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-4320
Tsiviilasi
E-OP kaebus kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) 17.01.2014 otsuse peale täiteasjas nr 024/2012/2084
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E-OP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik E-OP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I kohtutäitur Arvi Pink (isikukood
XXXXXXXXX)
Puudutatud isik II/sissenõudja AS MiniCredit (registrikood 11551909, pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.02.2017 määruse resolutsiooni täiendada otsustusega kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 12.07.2013 kaebust osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu osalist tagastamist. Muus osas jätta määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta läbi vaatamata võlgniku kaebus järgmiste taotluste osas: 1.1) Kohustada täiturit tagastama avaldajale enammakstud täituri tasu, mis avaldaja arvutuste kohaselt on 16.30 eurot; 1.2) Kohustada täiturit hoiduma oma põhitasu otsust avaldaja suhtes täies ulatuses täitmast; 1.3) Kohustada täiturit ülejäänud osa oma põhitasust nõudma sisse sissenõudja käest;
2) Tühistada kohtutäituri 17.01.2014 otsus ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 12.07.2013 kaebus uuesti läbivaatama osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu osalist tagastamist; 3) Võlgniku kaebus kohtutäituri 17.01.2014 otsuse peale rahuldada osaliselt; 4) Menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Võlgniku määruskaebus jätta osaliselt rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 osas) ja osaliselt läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2) osas.
4.Menetluskulud apellatsioonikohtus jätta kaebuse esitaja kanda. Jätta hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
6.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.16.07.2012 algatas kohtutäitur Arvi Pink sissenõudja AS MiniCredit täitmisavalduse ja täitedokumendina Harju Maakohtu 30.04.2012 otsuse nr 2-12-1431 alusel avaldaja suhtes täitemenetluse nr 024/2012/2084. Kohtuotsusega oli mõistetud avaldajalt välja sissenõudja kasuks 119.58 eurot (sh põhinõue 75 eurot) ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 70.42 eurot. 16.07.2012 koostas kohtutäitur tasu otsuse, millega nõudis võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot ning kohtutäituri põhitasu 45.60 eurot. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise ajal 02.08.2012 tasus võlgnik 84.04 eurot. Sissenõudja esitas kohtutäiturile viivise arvestuse seisuga 02.08.2012 68.54 eurot. 31.08.2012 vähendas kohtutäitur põhivõlgnevust 50 euro võrra, kuna ilmnes, et võlgnik oli selle summa tasunud sissenõudjale enne täitemenetluse alustamist. 03.09.2012 tasu otsusega nõudis kohtutäitur võlgnikult tulenevalt viivisenõude lisandumisest täiendavat põhitasu 21 eurot. 07.11.2013 esitas sissenõudja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses võlgnikuga täitedokumendi täitmise osas kompromissile jõudmisega. 18.11.2013 lõpetas kohtutäitur osaotsusega täitemenetluse võlgniku suhtes, jätkates menetlust sissenõudja suhtes.
2.12.07.2013 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tagastada ebaõigesti kinnipeetud kohtutäituri põhitasu 16.30 eurot, kohustada täiturit hoiduma ülejäänud põhitasu võlgnikult nõudmisest ja kohustada täiturit nõudma ülejäänud põhitasu sisse sissenõudjalt. Kohtutäitur lahendas kaebuse sisuliselt 17.01.2014 otsusega, jättes selle rahuldamata. 28.01.2014 esitas võlgnik maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale.
3.Võlgnik leidis, et kohtutäitur on saanud temalt seaduses ettenähtust enam tasu 16.30 eurot, mille tagastamisest alusetult keeldub. Kohtutäitur kohaldas vääralt kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lõiget 5. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri otsuse ja kohustada täiturit tagastama võlgnikule enammakstud täituri tasu 16.30 eurot ning kohustada täiturit hoiduma põhitasu otsust võlgniku suhtes täies ulatuses täitmast, samuti kohustada täiturit ülejäänud osa põhitasust nõudma sissenõudjalt.
4.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 13.02.2017 määrusega võlgniku kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja palus kohustada täiturit tagastama avaldajale enammakstud täituri tasu 16.30 eurot, kohustada täiturit hoiduma põhitasu otsuse avaldaja suhtes täies ulatuses täitmisest ja kohustada täiturit ülejäänud osa põhitasust nõudma sissenõudja käest. Maakohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas kohtutäituri 17.01.2014 otsuse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Kaebusest nähtuvalt vaidlustab võlgnik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitmist. Kohus ei ole seotud võlgniku hinnangute ja arvutustega. Kohus kontrollib, kas kohtutäitur on tasu väljamõistmise otsust täitnud kooskõlas seadusega.
7.Esmalt esitas sissenõudja täitmisavalduse 155.36 euro sissenõudmiseks. Kohtuotsusega oli võlgnikult välja mõistetud 119.58 eurot. Uues täitmisavalduses märkis sissenõudja nõude suuruseks 119.58 eurot. Kohtutäitur koostas täitmisteate, milles märkis nõude summaks 119.58 eurot, täitemenetluse alustamise tasuks 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasuks 45.60 eurot. Võlgniku kaebuse alusel vähendas kohtutäitur sissenõutavat summat 50 euro võrra. Jõustunud Harju Maakohtu 08.11.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-36758 leiti, et tegemist oli täitemenetluse osalise lõpetamisega. Jõustunud kohtulahendiga tuvastatu on menetlusosalistele ja kohtule siduv.
8.Eeltoodust tulenevalt oli täidetava nõude suuruseks 119.58 eurot. Täiendava viivisearvestuse kohaselt oli täidetavaks viivisevõlgnevuseks 68.54 eurot. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus sundtäitmisele esitatud nõude suuruseks 188.12 eurot.
9.Kohtutäitur koostas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 16.07.2012, millega nõudis võlgnikult sisse täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 45.60 eurot (sh käibemaks). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole muudetud ega tühistatud. 03.09.2012 otsusega nõudis kohtutäitur võlgnikult täiendavalt sisse põhitasu 21 eurot (sh käibemaks).
10.Nähtuvalt kohtutäituri abi 27.11.2013 e-kirja kohaselt oli kohtutäituri põhitasu 45.60 eurot ja menetluse alustamise tasu 19.16 eurot, kokku 64.76 eurot. Maakohus saab ekirjast aru, et kohtutäitur ei nõua võlgnikult 03.09.2012 otsusega väljamõistetud täiendava põhitasu tasumist, kuid täitetoimikust põhjendusi loobumisele ei nähtu. Maakohus leidis, et täitedokumendiks oleva kohtutäituri põhitasu otsuse täidetavuse küsimus ei tohi jääda ebamääraseks, sest kohtutäitur ei saa valida, kas nõuda põhitasu sisse või mitte, ka ei ole otsust muudetud ega tühistatud. Seetõttu asus kohus seisukohale, et 03.09.2012 täiendava põhitasu 21 euro otsus on jätkuvalt kehtiv.
11.Eeltoodust tulenevalt on 16.07.2012 ja 03.09.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste kohaselt võlgniku poolt tasumisele kuuluvaks summaks 85.76 eurot, millest 19.16 eurot on täitemenetluse alustamise tasu ja 66.60 eurot kohtutäituri põhitasu. Järelikult oli võlgnikult täitemenetluses sissenõutavaks summaks 273.88 eurot, millest 119.58 eurot moodustas põhivõlg, 68.54 eurot viivis, 19.16 eurot täitemenetluse algatamise tasu ja 66.60 eurot kohtutäituri põhitasu.
12.Kohtutäituril on õigus saada põhitasu vastavalt KTS §-le 35 ja § 32 lõikele 5, võttes arvesse sundtäitmisele esitatud nõude suurust ja sissenõutud summa suurust. Nõude 273.88 eurot rahuldamiseks raha sissenõudmine on toimunud järgmiselt: 02.08.2012 laekus 84.04 eurot; 19.09.2012 laekus 0.30 eurot; 05.04.2013 laekus 52.31 eurot; 07.05.2013 laekus 16.58 eurot. Kokku on võlgnikult täitemenetluses sissenõutud 153.23 eurot. Kohtutäitur on laekunud summadelt täitemenetluse kulude katteks arvestanud kokku 51.86 eurot (29.52 eurot 02.08.2012 laekunud 84.04 euro arvelt, 0.09 eurot 19.09.2012 laekunud 0.30 euro arvelt, 16.38 eurot 05.04.2013 laekunud 52.31 euro arvelt ja 5.87 eurot 07.05.2013 laekunud 16.58 euro arvelt). Sissenõudja nõude katteks arvestas kohtutäitur laekunud summadelt 101.37 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli sissenõudja 188.12 euro tasumise nõue 07.05.2013 seisuga rahuldatud 101.37 euro ulatuses ning täitmata 86.75 euro ulatuses.
13.KTS § 32 lõike 5 kohaselt toimub nõude osalise täitmise korral sissenõutavaks muutunud kohtutäituri põhitasu arvutamine järgmise valemi järgi: otsusega väljamõistetud kohtutäituri põhitasu : sundtäitmisele esitatud nõude, mis ei sisalda täitemenetluse algatamise tasu ja KT põhitasu summa = koefitsent. Sissenõutud (võlgnikult saadud) summa, millest on maha arvatud täitemenetluse alustamise tasu * koefitsent = kohtutäituri põhitasu, mida kohtutäituril on õigus vastavalt KTS § 32 lõikele 5 saada. Koefitsient on antud juhul 0,261 (otsuses märgitud põhitasu 66.60: (põhitasu 66.60 + sissenõudja nõue 188.12) = koefitsient 0,261). Kohtutäituri põhitasu vastavalt KTS § 32 lõikele 5 on seega 34.99 eurot ((sissenõutud raha 153.23 täitemenetluse algatamise tasu 19.16) * koefitsient 0,261=34.99).
14.Kohtu hinnangul ei mõjuta kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutumise ulatust asjaolu, et võlgnik tasus 84.04 eurot vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul annab KTS § 32 lõike 4 kohaldamiseks alust üksnes kogu nõude rahuldamine vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
15.Kohus viitas KTS § 41 lõikele 2. 18.11.2013 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse võlgniku suhtes. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2704, et kohtutäituril tuleb tagastada võlgnikule täitemenetluse alustamise tasu ning tal on omakorda õigus nõuda seda sissenõudjalt. Samuti leidis ringkonnakohus, et osa menetluse põhitasust peab tasuma võlgnik, kuna osaliselt oli võlausaldaja nõue tema vastu kohtutäituri poolt sisse nõutud. Kohtu poolt jõustunud lahendiga tuvastatu on menetlusosalistele ja kohtule siduv.
16.Kohus selgitas eelnevalt välja, et kohtutäituril oli õigus 07.05.2013 seisuga saada võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 34.99 eurot, kokku 54.15 eurot. Täitemenetluse kulude katteks oli 07.05.2013 seisuga laekunud 51.86 eurot. Täitemenetluse alustamise tasu nõue tuleb lugeda esimesena
täidetuks, kuivõrd nimetatu sissenõutavus ei sõltu sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamisest. Seega oli kohtutäitur 07.05.2013 seisuga täitemenetluse kulude katteks sissenõutud summadelt kinni pidanud 51.86 eurot, millest 19.16 eurot moodustas täitemenetluse alustamise tasu ja 32.70 eurot kohtutäituri põhitasu. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 määrusele tuleb kohtutäituril tagastada võlgnikule täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot.
17.Kohtutäituri põhitasu muutus sissenõutavaks 34.99 euro ulatuses. Kohus asus seisukohale, et võlgnikul ei teki KTS § 41 lõike 2 alusel õigust nõuda rahuldatud nõude järgi sissenõutavaks muutunud ja kohtutäiturile tasutud kohtutäituri põhitasu osalist tagastamist. KTS § 41 lõike 2 eesmärk on tagada kohtutäiturile tasu saamine ka juhul, kui tal puudub võimalus põhitasu nõude rahuldamiseks võlgnikult sissenõutava raha arvel. Seetõttu on põhitasu 32.70 eurot võlgnikult sissenõutud õigesti. Kohus leidis, et tulenevalt KTS § 41 lõikest 2 ei saa kohtutäitur jätkata põhitasu 2.29 eurot sissenõudmiseks võlgniku suhtes täitemenetlust.
18.Kohus jättis TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata võlgniku taotlused kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale enammakstud täituri tasu, hoiduda oma põhitasu otsuse täitmisest avaldaja suhtes täies ulatuses ja kohustada täiturit nõudma oma põhitasust ülejäänud osa sissenõudja käest. Kohtule on seadusega antud õigus lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus, s.t tühistada otsus tervikuna või osaliselt või jätta kaebus rahuldamata. Kohus ei saa kaebuse lahendamisel kohustada kohtutäiturit tegema kindla sisuga toiminguid, sh tegema kindla sisuga otsust. Kohus saab üksnes tuvastada, kas kohtutäituri tegevus on kooskõlas seadusega või mitte. Seetõttu ei ole kohtul võimalik lahendada võlgniku esitatud taotlusi kohtutäituri kohustamiseks.
19.Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus tühistas kohtutäituri 17.01.2014 otsuse. Kohtutäitur on kohustatud võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama ja lahendama võlgniku taotluse täitemenetluse alustamise tasu tagastamiseks.
20.Kuna kohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata ning osaliselt rahuldas, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. Määruskaebus
21.Määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja määrata kindlaks, kas ja kui palju peaks täitur avaldajale tagasi maksma sissenõutud põhitasu. Kaebaja ei nõustu maakohtu põhjendustega täidetava nõude tegeliku suuruse määramisel, KTS § 41 lõike 2 tõlgendamisel ja seoses täituri tasude rahalise jaotumisega poolte vahel. Maakohus jättis arvestamata lahendi nr 2-12-36758 (punktis 13) tuvastatu, et täitemenetlus on osaliselt lõpetatud. Kohus tuvastas täitemenetluse lõpetamise kompromissiga, ent ei selgitanud välja, mida kompromiss nõude suuruse ja äralangemise kohta sisaldas.
22.Kohus väljus kaebuse piiridest, kui tegi määruse nõude kohta, mis oli hoopis 06.02.2015 kaebuse ese ja mis on menetluses teises tsiviilasjas. Kohus hindas kaebuse eesmärki pinnapealselt. Avaldaja soovib kohtutäituri tasude osalist tagastust. Selleks peab tasu määramine olema tunnistatud õigusvastaseks ning täiturile tuleb teha
ülesandeks see tagastada. Kui täitur peab otsuse tegema, tuleb asi saata kohtutäiturile tagasi, et ta saaks otsuse tehtud. Vastustaja seisukoht
23.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
24.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 13.02.2017 määruse resolutsiooni täiendada otsustusega kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus osaliselt uuesti läbi vaatama. Muus osas tuleb määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta lahendi põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata.
26.Määruskaebus tuleb TsMS § 660 lõike 1 ja § 664 lõike 1 alusel jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustab maakohtu resolutsiooni punkti 2 põhjendusi. Kaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse täies ulatuses (kaebuse lõpptaotluste palvepunkt 1), millest võib järeldada, et mh ka resolutsiooni punkti 2 osas, millega rahuldati osaliselt avaldaja kaebus ja tühistati kohtutäituri 17.01.2014 otsus. Selles osas on tegemist avaldajale soodsa kohtulahendi vaidlustamisega, mille menetlemisel puudub perspektiiv, sest avaldaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Ka määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta avaldaja tegelikult kohtu otsustust tema kaebuse rahuldamise kohta (määruse resolutsiooni punkt 2), vaid vaidlustab üksnes selle otsustusega seonduvaid määruse põhjendusi. Ainult määruse põhjenduste vaidlustamiseks aga määruskaebust esitada ei saa. TsMS § 457 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-51-17 punktis 15 märkinud, et pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon ning kuna otsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata. Käesolevas asjas on esitatud kaebus kohtutäituri 17.01.2014 otsuse tühistamiseks ja seda ongi maakohus kaevatava määruse resolutsiooni punktis 2 teinud, seega vastab see kohtu otsustus kaebaja tahtele. Määruse resolutsioonist ei nähtu, et kohtutäituri 17.04.2014 otsus oleks tühistatud osaliselt.
27.Sõltumata kaebuse põhjendustest peab kolleegium vajalikuks muuta maakohtu põhjendusi osas, milles kohus andis tõlgenduse KTS § 41 lõikele 2. Kolleegium nõustub kaebajaga, et viidatud sätte eesmärk seisneb selles, et sissenõudjal tuleb tasuda osa kohtutäituri tasudest (sh pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt) olukorras, kus ta taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Eelnev ei anna aga alust kaebajale soodsat kohtulahendit, s.o otsust tema kaebuse rahuldamise kohta, tühistada. Kohtutäituril tuleb uue otsuse tegemisel ringkonnakohtu vastavat seisukohta arvestada. Sama juhise andis ringkonnakohus kohtutäiturile ka asjas nr 2-14-2704, kohustades
kohtutäiturit uuesti lahendama võlgniku kaebuse põhitasu osaliseks tagasi saamiseks. Kuigi kohtutäitur kaebust uuesti lahendades ringkonnakohtuga ei nõustunud (29.01.2015 otsus t III kd lk 205-206), on Harju Maakohtu menetluses võlgniku kaebus (samas lk 197-201; tsiviilasi nr 2-16-168) täituri 29.01.2015 otsuse peale.
28.Lisaks tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta osas, milles kohus andis kohtutäiturile juhise vaadata uuesti läbi võlgniku kaebus täitemenetluse alustamise tasu tagastamiseks. Kolleegium nõustub kaebajaga, et selles osas väljus maakohus kaebuse piiridest, sest 28.01.2014 kaebuses kohtutäituri 17.01.2014 otsuse peale (t I kd lk 2-8) võlgnik täitemenetluse alustamise tasu tagastamist ei taotlenud. Täiteasja materjalidest nähtub, et ka oli täitemenetluse algatamise tasu tagastamise küsimus lahendatud ringkonnakohtu poolt asjas nr 2-14-2704 ning selles osas kohtutäitur kohtuga nõustus, tagastades algatamise tasu võlgnikule 29.01.2015 otsusega.
29.Samuti täiendab kolleegium maakohtu määruse resolutsioonipunkti 2 otsustusega kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus uuesti läbi vaatama osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu osalist tagastamist. Määruse põhjenduste punktis 13 on kohus õigesti märkinud, et kohtutäitur on kohustatud võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama, kuid andis nimetatud juhise ebaõigesti täitemenetluse alustamise tasu kohta. Vastav otsustus peab kajastuma aga ka määruse resolutsioonis, sest TsMS § 457 lõikest 1 tulenevalt on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik lahendi resolutsioon.
30.Osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata, on vaidlustatud määrus õige ja määruskaebus tuleb selles osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 1) jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on õigesti märkinud, et kohus ei saa kaebemenetluses kohtutäituri otsuse peale kohustada täiturit tegema kindla sisuga toiminguid, sh kindla sisuga otsust, vaid saab üksnes tuvastada, kas kohtutäituri tegevus on olnud kooskõlas seadusega või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et kohtutäituri tegevus ei ole kooskõlas seadusega, saab kohus tühistada kohtutäituri otsuse, mille tulemusena peab täitur avaldaja kaebuse uuesti läbi vaatama ja otsustama vastava küsimuse.
31.Lisaks eeltoodule juhib kolleegium võlgniku ja kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et seonduvalt võlgniku poolt konkreetses täitemenetluses tasumisele kuuluva kohtutäituri põhitasu suuruse kindlaks tegemisega on samaaegselt kohtute menetlustes 2 tsiviilasja: käesolev asi, kus menetletakse võlgniku kaebust 17.01.2014 otsuse peale, millega kohtutäitur lahendas võlgniku 12.07.2013 kaebuse, ja asi nr 2-16-168, milles menetletakse võlgniku kaebust kohtutäituri 29.01.2015 otsuse peale, millega kohtutäitur lahendas uuesti võlgniku 18.12.2013 kaebuse mh sama tasu küsimuse ringkonnakohtu juhiste järgi, millised olid antud tsiviilasjas nr 2-14-2704. Kolleegium ei nõustu vaidlustatud määrusest nähtuva maakohtu arvutusega võlgniku poolt tasumisele kuuluva põhitasu kohta, kuid ei esita omapoolset arvestust, sest see ei oleks niikuinii kohtutäiturile kohustuslik. Küll aga juhib kolleegium kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et võlgnetav lõplik summa lepiti kokku võlgniku ja sissenõudja vahelises kompromissis (t III kd lk 89-91), mille kohaselt oli võlgnevuse suuruseks 119.58+3=122.58 eurot. 50 eurot oli võlgnik tasunud enne täiteavalduse esitamist, seega jäi sundtäidetavaks võlgnevuseks 72.58 eurot. Vabatahtliku täitmise ajal tasus võlgnik 84.04 eurot.
32.Võlgnik tegi maakohtule asjakohaselt ettepaneku tsiviilasjade liitmiseks, kuid kolleegiumi jaoks arusaamatul põhjusel maakohus seda siiski ei teinud. Edasise menetlusliku segaduse ärahoidmiseks võib kohtutäituril olla mõistlik oodata enne 12.07.2013 kaebuse uut lahendamist ära kohtumääruse jõustumine tsiviilasjas nr 2-16168, kus sama küsimus eelduslikult ära lahendatakse.
33.Määruskaebuse osaliselt läbivaatamata ja osaliselt rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud apellatsioonikohtus TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kolleegium kindlaks ei määra, kuna kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lõige 31). Sissenõudjal määruskaebemenetluses kulud puuduvad.
34.TsMS § 190 lõike 7 alusel vabastada kolleegium määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest, kuna asjaolud, mille alusel maakohus andis talle menetlusabi kaebuse esitamisel muutunud ei ole (maakohtu 21.02.2014 määrus t I kd lk 84-88).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.