Tallinna kohtutäitur Xxxx (isikukood xxxx, aadress Xxxx, elektronpost xxxx)
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
AS Xxxx (registrikood xxxx, pankrotis, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja Xxxx (elektronpost xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata Xxxx (isikukood xxxx) kaebus Tallinna kohtutäituri Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) 29.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 024/2012/2084 järgmiste taotluse osas: 1.1.Taotlus määrata kindlaks, kui palju raha täituril kokkuvõtteks avaldajale tagastada tuleb. 1.2.Taotlus teha selline kohtulahend, mis toob kaasa selle, et täitur peab avaldajale raha tagastama.
2.Rahuldada osaliselt Xxxx (isikukood xxxx) kaebus Tallinna kohtutäituri Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) 29.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 024/2012/2084.
3.Tühistada Tallinna kohtutäituri Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) 29.01.2015 otsus täiteasjas nr 024/2012/2084 osas, millega jäeti Xxxxle tagastamata kohtutäituri põhitasu.
4.Kohustada Tallinna kohtutäiturit Xxxxi (Xxxx, isikukood xxxx) uuesti läbi vaatama Xxxx (isikukood xxxx) 20.12.2012 kaebus täiteasjas nr 024/2012/2084 osas, milles Xxxx taotleb kohtutäituri põhitasu tagastamist.
5.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord 1 (5)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Xxxx (võlgnik) esitas 06.02.2015 kaebuse kohtutäitur Xxxx (kohtutäitur) 29.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 024/2012/2084 (I kd, tl-d 2-4). Kohus algatas 16.08.2016 kaebuse alusel hagita menetluse (I kd, tl 9). Kohtutäitur vastas kaebusele 29.09.2016 (I kd, tl-d 185-188). Sissenõudja ei ole kaebusele vastanud. Kohus võttis asja juurde täitetoimiku ärakirja täiteasjas nr 024/2012/2084, mille kohtutäitur esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-14-4320 (I kd, tl-d 23-184).
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebust põhistavad peamised asjaolud. Kohtutäitur lahendas võlgniku kaebuse 29.01.2015 otsusega, mille võlgnik sai kätte 05.02.2015. Kohtutäitur leidis otsuses, et tulenevalt ringkonnakohtu määrusest peab ta avaldajale tagastama täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot. Kohtutäitur keeldus otsuses poole kohtutäituri põhitasu jäägi 8,99 eurot tagastamisest. Kohtutäitur põhjendas tagastamata jätmist sellega, et ta ei ole võlgnikult saanud sellist tasu, millele ringkonnakohus oma määruses viitas. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri seisukohaga. Võlgnikul on ekraanipildid kohtutäituri abi 27.11.2013 kirjast ja 16.12.2013 kirjast, mille kohaselt laekus kohtutäituri tasusuid kokku 51,86 eurot. 16.12.2013 kiri täpsustab, et need sisaldavad menetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Pärast menetluse alustamise tasu mahaarvestamist jääb järgi kohtutäituri tasu 32,70 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-4320 on vaidlustatud täituri tasusid 16,30 euro ulatuses. Peale selle summa mahaarvamist jääb järgi 16,40 euro ulatuses täituri tasusid. Tsiviilasjas nr 2-14-2704 esiletoodud asjaolude kohaselt oli pool väljamõistmata jäänud nõudelt arvutatud põhitasu 8,99 eurot. Võlgniku arvates saab järeldada, et see summa on 16,40 eurot on tsiviilasjas nr 2-14-4320 varem vaidlustamata tasude jäägi sees. Seepärast leiab võlgnik, et täitur on alusetult ikkagi saanud 8,99 euro ulatuses kohtutäituri tasu. Kohtutäitur ei ole arvutuslikult näidanud, kuidas tema arvates on tema poolt väljamõistetud tasud seaduslikud. Kohtutäitur ei ole selgitanud, millise seaduse kohaselt on tal õigus endale jätta 32,70 euro ulatuses kohtutäituri tasu. Sellega seoses on kohtutäituri otsus ebapiisavalt põhjendatud, kohtutäitur ei ole hinnanud tasude arvestamise osas olulisi asjaolusid. Samuti on alust arvata, et kohtutäitur on alusetult kinni pidanud antud kaebuse kontekstis 8,99 euro suuruse summa. Avaldaja soovib kohtutäituri 29.01.2015 otsuse vaidlustamisel järgmist: saada tagasi pool põhitasust, mis on arvestatud täitmata jäänud nõudelt (tsiviilasjas nr 2-14-2704 esitatud arvestuse kohaselt 2-142704 on summaks 8,99 eurot) ning selgitada välja kui suur on rahasumma, mis kohtutäituril võlgnikule tagastada tuleb tsiviilasjas nr 2-14-4320 esitatud kaebuse peale kokku. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 29.01.2015 otsuse osas, milles kohtutäitur keeldus võlgnikule tagastamast poolt täitmata jäänud nõudelt arvestatud põhitasust summas 8,99 eurot. Võlgnik taotleb sõltumata eelöeldust määrata kindlaks, kui palju raha kohtutäituril kokkuvõtteks võlgnikule tagastada tuleb. Kui kohus leiab, et kohtutäituril midagi tagastada tuleb, palub võlgniku teha sellise kohtulahendi, mis toob kaasa kohtutäituri poolt võlgnikule raha tagastamise (I kd, tl-d 2-4). . Sissenõudja on oma kohustuse kohtutäituri ees täitnud. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks võlgniku nõue põhitasu osas. Kohtutäitur ei ole võlgnikult nõudnud täituritasu osas, mis oli KTS § 42 lg 1 alusel sissenõutav sissenõudjalt. Eelnevast johtuvalt ei ole kohtutäitur KTS § 42 lg 1 lähtuvalt avaldajalt põhitasu katteks raha nõudnud ega saanud, mistõttu puudub kohtutäituri põhitasu osas saadu, mis kuuluks tagastamisele (I kd, tl-d 185-188). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2 (5)
Kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine
3.Võlgnik esitas kaebuses muu hulgas järgmise sisuga taotlused: taotlus määrata kindlaks, kui palju raha täituril kokkuvõtteks avaldajale tagastada tuleb ja taotlus teha selline kohtulahend, mis toob kaasa selle, et täitur peab avaldajale raha tagastama. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtule on seadusega antud õigus lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus, s.t tühistada otsus tervikuna või osaliselt või jätta kaebus rahuldamata. Kohus ei saa kaebuse lahendamisel kohustada kohtutäiturit tegema kindla sisuga toiminguid, s.h tegema kindla sisuga otsust. Kohus saab üksnes tuvastada, kas kohtutäituri tegevus on kooskõlas seadusega või mitte. Seetõttu ei saa kohus kaebuse lahendamisel teha määrust, mis määraks kohtutäiturile siduvalt kindlaks tagastamisele kuuluva rahasumma suuruse ja kohustaks kohtutäiturit raha tagastama. Seetõttu jätab kohus kaebuse eelnevalt nimetatud taotlustes läbi vaatamata. Kaebuse piirid ja lahendatavad küsimused
4.Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2704 sedastati järgmist: „Kolleegiumi arvates tuleb kohtutäituril tagastada võlgnikule täitemenetluse alustamise tasu ning tal on omakorda õigus nõuda seda sissenõudjalt.“ [---] „KTS § 41 lg 2 sätestab sissenõudja kohustuse kohtutäituri tasude maksmiseks kohtutäiturile juhul, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt, kuid normi tõlgendades saab järeldada, et kui kohtutäituril on õigus saada täitemenetluse alustamise tasu ja täituritasu osaliselt sissenõudjalt, siis selles ulatuses ei ole tal õigus nõuda seda võlgnikult ja juhul, kui ta on juba võlgnikult tasude katteks raha saanud, siis tuleb saadu võlgnikule tagastada.“ [---] „Osa menetluse põhitasust peab tasuma võlgnik, kuna osaliselt oli võlausaldaja nõue tema vastu kohtutäituri poolt sisse nõutud.“ [---] Eeltoodust tulenevalt andis ringkonnakohus kohtutäiturile järgmised suunised kaebuse lahendamisel: täitemenetluse alustamise tasu kuulub tagastamisele, kohtutäituri põhitasu kuulub tagastamisele ulatuses, milles kohtutäituril on õigus saada tasu sissenõudjalt, kuid mille osas on kohtutäitur võlgnikult juba tasu saanud.
5.Kohtutäitur leidis 29.01.2015 otsuses, et võlgnikule tuleb tagastada täitemenetluse algatamise tasu 19,16 eurot. Kohtutäitur ei tagastanud võlgnikule kohtutäituri põhitasu. Kohtutäitur märkis otsuses, et ta ei ole võlgnikult nõudnud täituritasu osas, mis oli KTS § 42 lg 1 alusel sissenõutav sissenõudjalt. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri otsusega ning leiab, et kohtutäitur sai alusetult kohtutäituri põhitasu 8,99 eurot, mis tuleb tagastada.
6.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole seotud võlgniku hinnangute ja arvutustega kohtutäituri tasu arvestuse kohta. Kohus kontrollib, kas kohtutäitur on õigesti jätnud võlgnikule tagastamata võlgniku poolt täitemenetluses makstud summadelt arvestatud kohtutäituri põhitasu. Asja lahendamiseks selgitab kohus välja, 3 (5)
millises ulatuses oli kohtutäituril õigus saada kohtutäituri põhitasu eraldi võlgnikult ja sissenõudjalt. Selleks peab kohus välja selgitama järgmised asjaolud: sundtäitmisele esitatud nõude suurus, täitemenetluse kulude suurus, võlgnikult sissenõutud summa ja võlgnikult sissenõudmata jäänud summa. Sundtäitmisele esitatud nõude suurus
7.Sissenõudja esitas 16.07.2012 täitmisavalduse 155,36 euro sissenõudmiseks võlgnikult (I kd, tl 23 pöördel). Sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 30.04.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-1431, millega võlgnikult mõisteti 119,58 eurot (I kd, tl 24 pöördel). 20.07.2012 esitas sissenõudja uue täitmisavalduse nimetatud täitedokumendi täitmiseks, milles märkis nõude suuruseks 119,58 eurot (I kd, tl 28 pöördel). Kohtutäitur koostas täitmisteate, milles märkis nõude summaks 119,58 eurot, täitemenetluse alustamise tasuks 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasuks 45,60 eurot (I kd, tl 29 pöördel). Kohtutäitur rahuldas 31.08.2012 otsusega osaliselt võlgniku kaebuse. Kohtutäitur vähendas otsusega sissenõudmisele esitatud raha tasumise nõuet 50 euro võrra (I kd, tl-d 38-39). Harju Maakohtu 08.11.2012 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-12-36758 leiti, et tegemist oli täitemenetluse osalise lõpetamisega. Kohtumäärus on jõustunud 28.11.2012. Eeltoodust tulenevalt on 20.07.2012 täitmisavalduse alusel sissenõutavaks nõude suuruseks 119,58 eurot. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täiendava viivisearvestuse, mille kohaselt 02.08.2012 seisuga oli viivisevõlgnevus 68,54 eurot (I kd, tl 169). Eeltoodust tulenevalt tuleb sundtäitmisele esitatud nõude suuruseks lugeda xxxxeurot.
8.Võlgnetav lõplik summa lepiti kokku võlgniku ja sissenõudja vahelises kompromissis (I kd, tl-d 169-170), mille kohaselt oli võlgnevuse suuruseks 119,58+3=122,58 eurot. Võlgnik tasus 50 eurot enne täiteavalduse esitamist, seega jäi sundtäidetavaks võlgnevuseks 72,58 eurot. Vabatahtliku täitmise ajal tasus võlgnik 84,04 eurot (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-4320, p 31). Kohus leiab, et sissenõudja ja võlgniku vahel täitemenetluse kestel sõlmitud kompromiss ei mõjuta sundtäitmisele esitatud nõude suurust täitemenetluses, mis on aluseks kohtutäituri põhitasu suuruse arvutamisele. Sissenõudja ja võlgniku vaheline kompromiss saab luua üksnes sissenõudja ja võlgniku vahelisi õigussuhteid. Sissenõudja ja võlgniku vaheline kompromiss mõjutab täitemenetlust sedavõrd, kuivõrd kompromissi põhjal saab lugeda sundtäitmisele esitatud nõude rahuldatuks või muul moel lõppenuks. Samuti mõjutab kompromiss täitemenetlust siis, kui sissenõudja taotleb selle alusel täitemenetluse lõpetamist. Sundtäitmisele esitatud summa, mis on aluseks kohtutäituri põhitasu arvutamisele, muutmist sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel ei saa pidada lubatavaks. Sellisel juhul saavad sissenõudja ja võlgnik kokkuleppel välistada sissenõudja suhtes KTS § 41 lg 2 kohaldamise sellega, et lepivad sundtäitmisel oleva nõude suuruseks kokku võlgniku poolt rahuldatud nõude summa. Sellisel juhul ei saaks tekkida olukorda, kus võlgnikult jääb täitemenetluses sisse nõudmata võlgnevus osaliselt. Sundtäitmisele esitatud nõude suurus on aluseks kohtutäituri põhitasu suuruse arvutamisele ning täitemenetluse osalistele ei ole antud õigust muuta omavahelisel kokkuleppel põhitasu arvutamise aluseks oleva summa suurust ja sellega ka kohtutäituri tasu suurust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus sundtäitmisele esitatud nõude suuruseks xxxx eurot.
9.Kohtu hinnangul ei mõjuta kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutumise ulatust asjaolu, et võlgnik tasus 84,04 eurot vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul annab KTS § 32 lg 4 kohaldamiseks alust üksnes kogu nõude rahuldamine vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. 4 (5)
Käesolevas asjas ei toimunud nõude täielikku rahuldamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, samuti ei sõlminud sissenõudja ja võlgnik kompromissi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ja võlgnik ei saa oma omavahel leppida kokku selles, et kogu nõue on rahuldatud enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Sissenõudja ja võlgnik ei saa anda pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sõlmitud kompromissiga vabatahtliku täitmise tähtaja kestel toimunud nõude rahuldamistele teistsugust õiguslikku tähendust, kui see oli nõuete rahuldamise ajal. Sellise kokkuleppega saaksid sissenõudja ja võlgnik luua olukorra, kus kohtutäituril puudub õigus saada seadusega ettenähtud ulatuses tasu olukorras, kus nõude tegelikku rahuldamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei toimunud. See on sissenõudja ja võlgniku asi, kuidas nad omavahel kokku lepivad täitemenetluse kulude kandmises, s.h selles, kuidas täitemenetluse osalised kannavad vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest tingituna suurenenud täitemenetluse kulud. Selline kokkulepe ei saa mõjutada kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluse läbiviimisel, s.h kohtutäituri kohustust küsida kohtutäituri tasu seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Täitemenetluses sisse nõudmata võlgnevus
10.KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.
Kohtutäitur on sissenõudjalt nõutava tasu suuruse kindlakstegemisel lähtunud sellest, kui palju jäi tal põhitasu võlgnikult saamata nõude osalise sissenõudmise tõttu. Kohus saab kohtutäituri avaldatust aru, et kohtutäitur nõuab sissenõudjalt poolt kohtutäituri põhitasust, mis jäi võlgnikult sisse nõudmata. Kohus kohtutäituri käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole sissenõudjalt nõutava põhitasu suurust KTS § 41 lg 2 järgi õigesti määranud. Kohus leiab, et sissenõudjalt nõutava põhitasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks sisse nõudmata nõude summa ja teha kindlaks, millise suurusega põhitasu sellele KTS § 35 lg 1 järgi vastab.
Eeltoodut arvestades on kohtutäitur ebaõigesti jätnud võlgnikule osa võlgniku makstud põhitasust tagastamata. Kohus tühistab kohtutäituri otsuse osas, millega jäeti võlgnikule põhitasu tagastamata. Kohtutäitur on kohustatud kohtutäituri kaebuse uuesti läbi vaatama ja otsustama võlgnikule tema poolt rohkem tasutud kohtutäituri põhitasu tagastamise. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata ning osaliselt rahuldas selle. Kohus jätab seda arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.