Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) hagi Aktsiaseltsi Transcom vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi RST apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4 936 936,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts RST Varad (likvideerimisel, registrikood 10124849), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Tavo Tiits
Varad
(likvideerimisel)
Kostja: Aktsiaselts Transcom (registrikood 10550575), seaduslik esindaja KK, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja KarlMorten Jõgi Istungi toimumise aeg
06. juuni 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja, aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) kanda.
4.Välja mõista aktsiaseltsilt RST Varad (likvideerimisel) menetluskulude hüvitis 4470 eurot Aktsiaseltsi Transcom kasuks.
5.Menetluskuludest 3000 eurot tuleb hüvitada aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) poolt 30.03.2017 Rahandusministeeriumi kontole EE221700017003510302 tasutud tagatise arvel.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb aktsiaseltsil RST Varad (likvideerimisel) tasuda Aktsiaseltsile Transcom kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts RST Varad (likvideerimisel) esitas 31.07.2015 Pärnu Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Transcom vastu põhivõla 3 754 328,33 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 880 384,85 euro ja seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 01.08.2012 kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus otsustati mh suurendada kostja aktsiakapitali 6 400 000 euroni, emiteerida 500 000 uut aktsiat nimiväärtusega 6,40 eurot aktsia, anda 500 000 uue aktsia märkimise eesõigus hagejale (endine ärinimi aktsiaselts L.Rei) ja määrata eesõiguse kasutamise ajaks 01.08.2012 – 31.08.2012.
3.Samal päeval sõlmisid pooled mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu. Lepingu p 1.1. kohaselt oli selle esemeks hageja rahaline nõue OÜ Elikante vastu summas 3 754 328,33 eurot, p 2.4 kohaselt kohustus hageja andma lepingu eseme mitterahalise sissemaksena üle kostjale. Hageja tasus mitterahalise sissemaksega 500 000 kostja aktsia eest, mille nimiväärtus oli 6,40 eurot iga aktsia kohta, st kokku 3 200 000 eurot. Lepingu p 2.5 järgi tekkis kostja omandiõigus lepingu esemele alates lepingu allakirjutamise hetkest. Seega täitis hageja oma lepingust tuleneva kohustuse kostja ees.
4.Sõltumatu vandeaudiitori 03.08.2012 kindlustandva töövõtu aruande kohaselt vastas hageja mitterahaline sissemakse äriseadustiku (ÄS) §-s 248 toodud nõuetele ja selle väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutavate aktsiate nimiväärtuse ja ülekursi kokku summas 3 200 000 eurot.
5.Kostja ei täitnud pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, kuna ei esitanud äriregistrile kandeavaldust, mille alusel oleks hageja omandanud uutest aktsiatest tulenevad õigused. Seetõttu ei ole hageja saanud 500 000 kostja aktsia omanikuks. Hageja andis kostjale 03.09.2012 lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 17.09.2012. Kostja ei täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, kuid kinnitas oma vastuses, et kuigi hageja on tasunud aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, ei ole
äriregistrisse kande tegemine võimalik, kuna see sõltub kostja aktsionäri Osaühingu Transcom Grupp pankrotimenetluse käigust.
6.Kuna Osaühingu Transcom Grupp pankrotiavaldus esitati 13.08.2012 ja kostja kohustus anda aktsiad hagejale üle tekkis juba 02.08.2012, ei saanud lepingu täitmisele olla takistusi vähemalt kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Tegemist oli olulise lepingurikkumisega, sest äriregistrisse kande tegemata jätmise tõttu kaotas hageja huvi lepingu täitmise vastu. Kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostja oli juba lepingu sõlmimisel pahauskne, sest tal puudus reaalne kavatsus lepingut täita. Hageja esitas seetõttu kostjale 19.09.2012 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust taganemise avalduse. Taganemine jõustus 20.09.2012.
7.Tulenevalt taganemisest tuleb kostjal hüvitada hagejale 3 754 328,33 eurot. Vandeaudiitori aruandest nähtub, et kostja aktsiakapitali tehtav mitterahaline sissemakse teostatakse hageja nõude OÜ Elikante vastu tasaarveldamisega. Kuna kostja tasaarvestas hagejalt omandatud nõude OÜ Elikante samaliigilise nõudega, ei ole kostjal võimalik nõuet enam hagejale tagastada ja tal tuleb hüvitada selle väärtus. Raha tagastamiskohustus muutus sissenõutavaks 21.09.2012 ja kostja on kohustatud tasuma sellelt seadusejärgset viivist.
8.Hageja täiendas 28.01.2016 hagi aluseks olevaid asjaolusid ja leidis, et alternatiivselt tuleneb hageja nõue kostja vastu pooltevahelisest garantiilepingust. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja vastuse kohaselt ei ole ta tasaarvestanud oma nõuet Elikante OÜ vastu Elikante OÜ samaliigilise nõudega kostja vastu. Vandeaudiitori 03.08.2012 aruandest väidetava tasaarvestuse tuvastamist või nõude lõppemist muul viisil ei nähtu. Aruande kohaselt tasaarvestati mitterahaline sissemakse nõudega kolmanda isiku vastu. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et nõue Elikante OÜ vastu on lõppenud ja tal on õigus nõuda kostjalt nõude väärtuse hüvitamist.
11.Kostja tagastas omandatud nõude Elikante OÜ vastu hagejale juba 18.09.2012 kokkuleppega.
12.Hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu nõue hagiavalduses nimetatud summas, kuna väidetava tagasitäitmise võlasuhte esemeks oleva nõude väärtus on tõendamata. VÕS § 189 lg 3 ei ole kohaldatav, sest vastupidiselt hageja väidetele ei ole 01.08.2012 lepinguga üle antud nõude väärtus lepingus määratud.
13.Hageja garantiilepingust tulenev nõue kostja vastu on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamiseks kohtu 26.08.2016 määrusega kohaldatud abinõud. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 21 347 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
15.Otsuse kohaselt on 01.08.2012 lepingu esemeks olev nõue OÜ Elikante vastu vähemalt suuremas osas Pärnu Maakohtu 11.11.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-4035 OÜ-lt Elikante hageja kasuks summas 37 000 000 krooni välja mõistetud. Kuigi lepingus kohtuotsusele ei viidata, on seda võimalik seostada läbi lepingu p-s 2.3. viidatud juhatuse
poolt antud hinnanguga mitterahalise sissemakse väärtuse kohta. Samas on hindamise aluseks võetud ka hageja ja OÜ Elikante vahel 23.03.2009 sõlmitud kokkulepe. Sel kuupäeval on sõlmitud väidetav garantiileping, mis on antud kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumise tagamiseks. Lisaks viidatakse hindamise alusena akti p-s 2.1.3. ka hageja ja OÜ Elikante vahel 03.03.2011 sõlmitud laenulepingule, millest ilmselt tulenevad nõude suurust kasvatanud summa ja intressid. Sellist lepingut menetluses esitatud ei ole.
16.Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus puudub märge, millise aja jooksul hageja aktsiate omanikuks saab. Küll aga läks lepingu p 2.5. kohaselt üleantud nõude omandiõigus kostjale üle kohe lepingu allkirjastamisega. Kostja üldkoosoleku otsuse kohaselt oli hagejal uute aktsiate märkimise eesõigus 01.08. – 31.08.2012. Vaidlust ei ole selles, et aktsiate emiteerimist/märkimist ei toimunud, st kannet äriregistrisse ÄS § 343 mõttes ei tehtud. Aktsiakapitali suurendamise ebaõnnestumise põhjused ei oma tähtsust, kuna kõik eeldused selleks olid 01.08.2012 kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsustega täidetud. Vähemalt kuni kostja vastu 13.08.2012 pankrotiavalduse esitamiseni ei olnud takistust äriregistrile kandeavalduse esitamiseks.
17.Hageja poolt mitterahalise sissemaksena üleantud nõude väärtuse osas on hageja positsioon olnud vastuoluline. Hagiavalduse kohaselt vastas nõude väärtus vähemalt selle nominaalväärtusele tulenevalt 03.08.2012 vandeaudiitori aruandest ja kostja juhatuse 24.07.2012 mitterahalise sissemakse hindamise aktist. Hiljem asus hageja seisukohale, et nõude väärtuse kujundas üksnes selle realiseerimist tagav kostja garantii. Arvestades, et pooled on menetluses jaatanud, et OÜ Elikante ei olnud 2012.a võimeline oma kohustust hagejale täitma, tegi nõude hagejale väärtuslikuks just kostja antud garantii ja kostja pidi seda teadma. Kostja juhatuse liige KL on sellega ka arvestanud, sest mitterahalise sissemakse hindamise aktis on (p 2.1.2.) eraldi viide 23.03.2009 garantiikokkuleppele ja seega on garantiid käsitletud kui nõudega kaasaskäivat tagatist. Seetõttu ei ole vandeaudiitori hinnangus ega KL koostatud 24.07.2012 aktis vastuolu seadusega ja/või mittevastavust nõude ehk mitterahalise sissemakse harilikule väärtusele ÄS § 248 ja § 249 mõttes. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal kasumlik äriühing ja suutnuks hageja nõudel garantiikohase summa hagejale tasuda. Mõistetav ei ole kostja väide, et üleantud nõude väärtuse osas ei ole VÕS § 189 lg 3 kohaldatav. Lepingu p 1.1. ja 2.3. koostoimes on ilmne, et pooled lugesid üleantud nõude väärtuseks 3 754 328,33 eurot.
18.Hageja väitel nõude tagastamist kooskõlas ÄS § 347 lg 1 sätestatuga ei toimunud ja ta asus nõuet tagasi nõudma läbi taganemisavaldus(t)e. Samas ei ole hageja sõltumata kohtu selgitustest 04.09.2012 (SE nimel esitatud) ega 19.09.2012 (HV nime esitatud) taganemisavalduste koostamist ja kostjale kättetoimetamist tõendanud. Avaldused on allkirjastamata, hageja ei ole andnud selgitusi ega esitanud 19.09.2012 taganemisavalduses viidatud 03.09.2012 järelepärimist ja kostja poolt väidetavalt antud vastust. Nii SE kui HV kinnitasid kohtuistungil, et ei ole neid avaldusi varem näinud, sama kinnitas SE ka varem kirjalikult. Kuigi hagejal võis olla alus lepingust taganemiseks, ei saa taganemisavaldusi kehtivaks lugeda, kuna hageja ei tõendanud taganemisavalduse kostjale esitamist mõistliku aja jooksul alates lepingurikkumisest teadasaamisest või sellest teada saama pidamisest. Hageja oli teadlik, et kostja saab lepingut aktsiakapitali suurendamise teel täita kuni 31.08.2012. Taganemisavalduse esitamise mõistlikuks ajaks ei saa lugeda hagiavalduse esitamist ja selle kättetoimetamist suvel 2015, nagu leidis hageja.
19.Tõendatud ei ole tasaarvestuse toimumine kostja ja OÜ Elikante vahel kostjale hageja poolt üleantud nõudega ja seetõttu on ebaõiged hageja väited, et mitterahalise sissemaksena üleantud nõude tagastamine on võimatu.
20.Vandeaudiitori aruanne ei tõenda tasaarvestust kostja ja OÜ Elikante vahel. Audiitori selgituste kohaselt sisustas ta mitterahalist sissemakset, mitte ei viidanud võimalikule tasaarvestusele. Selline käsitlus on ka tulenevalt audiitori aruande eesmärgist loogiline.
21.OÜ Elikante ees 31.12.2011 olnud kostja kohustuse (201 864,98 eurot) täitmine 2012.a ei oma veenvat seost võimaliku ja just hageja poolt kostjale mitterahalise sissemaksena üleantud nõude tasaarvestamisega. Kostja esitatud maksekorraldused OÜ-le Elikante raha tasumise kohta on küll ebaselge selgitusega, kuid tõendavad maksete tegemist 2012.a. Kuna hageja esitatud bilanss puudutab perioodi 01.01.- 30.09.2012, ei saa sellega tõendada, millal ja millega täpselt OÜ-le Elikante võlgnetav summa tasuti ja seega ei ole välistatud ka kostja versioon kokku 250 000 euro tasumisest ning OÜ Elikante muutumisest võlausaldajast võlgnikuks. Bilansi kohaselt saigi OÜ Elikante (kirje nr 1327) 2012.a esimese 9 kuu jooksul kostjalt laenu, kokku 930 709,47 eurot. Võlausaldajate ees laenukohustuste vähenemine 644 546 euro ulatuses 2012.a jooksul ei anna alust järeldada, et just 01.08.2012 lepingu esemeks olnud nõue oli tasaarvestatud. Pealegi erinevad summad kümnetes kordades.
22.Hageja väited kostja ja OÜ Elikante seotuse kohta on küll õiged, kuid nendest tehtavad järeldused spekulatiivsed ega ole seostatavad konkreetsete tasaarvestuse väidetega. Hageja omistab liiga suurt tähtsust kostja väidetavale huvile nõude omandamiseks OÜ Elikante vastu. Olukorras, kus pooled ise tunnistavad OÜ Elikante maksevõime vähesust 2012.a, oli kostja peamine huvi täita endale aktsiate emiteerimise ja märkimisega lepinguga võetud kohustus ja vabaneda kohustusest (garantii) hageja ees. Kui kostja oleks leidnud, et garantii lõppes 01.08.2012 lepinguga kokkulangevuse tõttu, oleks puudunud vajadus lepinguga võetud kohustuste täpseks täitmiseks ja hiljem ka 18.09.2012 kokkuleppeks, millega taasjõustati garantiikohustus.
23.KL ütlused ja kirjalik kinnitus selle kohta, et nõuet tema kostja juhatuse liikmeks oleku ajal hagejale ei tagastatud, on vastuolulised ega ole vastava asjaolu tuvastamisel arvestatavad. KL selgitas, et 18.09.2012 kokkuleppel on tema allkiri ja selle sisu oli talle selge.
24.Arusaamatu on hageja poolt kostja 14.08.2013 bilansis näidatud 6,5 miljoni euro suuruse „kadumise“ seotus hageja väidetega Elikante OÜ poolt osaluste võõrandamisega Ärivara OÜ-le. Kostja tõendas ja tegi usutavaks põhjuse, miks tal nõuet OÜ Elikante vastu 2012.a lõpuks enam ei olnud. Seda ei saa summaliselt ega sisuliselt seostada hageja nõudega. Hageja loodud konstruktsioon on spekulatiivne ja kunstlik ega tõenda Ateena Maja OÜ, Pere Restoranid OÜ, Pere Pagar OÜ, Lõuna Varahaldus OÜ, Sossi Maja OÜ, Küütri Kinnisvara OÜ ja/või Ärivara OÜ suhtes tehtud tehingute seotust pooltevahelises lepingus nimetatud mitterahalise sissemakse esemeks oleva nõudega.
25.Puudub vaidlus, et 18.09.2012 kuupäeva kandev kokkulepe nõude tagastamise kohta sõlmiti. KG-le 07.03.2012 antud volikiri hageja esindamiseks on oma teksti poolest vastuolus TsÜS § 31 lg-st 6 tuleneva piiranguga, kuid ei ole tühine TsÜS § 87 mõttes, sest sätte eesmärk ei ole sellise volituse tühisuse kaasatoomine. SE ei andnud juhatuse liikme volitusi KG-le üle, vaid tekitas sisuliselt teise juhatuse liikme enda kõrvale. TsÜS § 87 reguleerib juriidilise isiku sisesuhet. Volikirja tekstist nähtuvalt on see suunatud hagejast väljapoole. Asjaolu, et KG oli hageja nimel tegutsedes kostjaga seotud, ei ole asjas vaidluse all ega oluline.
26.Asjaolu, et volikirja originaal ei ole kummagi poole valduses, ei välista volikirja kehtivust. Volikirja väljaandja kinnitas selle andmist nii kirjalikult kui ka kohtuistungil. KL ja KG ei kinnitanud, et volikirja ei olnud. KL andis kohtuistungil ütlusi ka selle kohta, et volikirja paremas alanurgas on tema allkiri. Kahtlusi tekitab KL ütlus puutuvalt volikirja koopiasse, sest arusaamatu on vajadus koopiale allkirja panna. Tõendatud ei ole hageja väited seoses volikirja puudumisega põhjusel, et SE keeldus talle volikirja kehtivuse kinnitamisest.
Tõenditena esitatud e-kirjadest on ilmne, et jutt ei käi mitte volikirja kehtivuse kinnitamisest, vaid Alnus SIA-le hageja poolt käesolevas asjas OÜ Elikante vastu olnud nõude (koos garantiiga) loovutamisest. SE ütles 25.10.2012 KL-le saadetud selgitustes selgelt, et tema poolt KG-le väljastatud volikiri oli (nõude loovutamisel Alnus SIAle) kehtiv. Kahtlusi tekitab ka KG kohtuistungil esitatud väide, et ta nägi volikirja koopiat vaid korra ja muid tehinguid hageja nimel kõnealuse volikirja alusel ta ei teinud. Volikirja originaali nõudmist SE-lt ei nähtu ühestki dokumendist. Volikirja (ja 18.09.2012 kokkuleppe) käesoleva menetluse algstaadiumis mitteesitamisest ei saa teha järeldust nende ebaehtsuse kohta.
27.18.09.2012 kokkulepe on kehtiv ja sõlmitud mõlema kokkuleppe osapoole mõistlikes huvides taastamaks 01.08.2012 lepingule eelnenud olukord.
28.Hageja viidatud KL 06.10.2012 e-kirjast ei tulene, nagu olnuks kostjale oluline tegeleda hageja nõudega kostja suhtes. Hageja omistab meelevaldselt TP 26.10.2012 e-kirja p-le 2 tähenduse, nagu olnuks emissiooni tühistamise kokkulepe selleks ajaks sõlmimata. Kuna selleks ajaks oli hageja kostja eelmise nõustaja (M. Mägi Advokaadibüroo) kontrolli all, kellega suhted ei olnud head, on eluliselt usutavam, et jutt ei olnud mitte kokkuleppe sõlmimisest, vaid juba sõlmitud kokkuleppe esitamisest KL poolt kostja uuele nõustajale. KL poolt nimetatud 06.10.2012 kirjas peetakse hagejat kostja suurimaks võlausaldajaks. Nõue (OÜ Elikante vastu), mida garantii tagas, aga oli tõepoolest põhiliselt kohtulahendil põhinev ja suurusjärgus 3,3 miljonit eurot, nagu KL märgib.
29.Üheselt ei ole tõendatud, millal 18.09.2012 kuupäeva kandev kokkulepe tegelikult sõlmiti/allkirjastati. Tõendatud ei ole hageja väide läbirääkimiste pidamise kohta aktsiate emissiooni tagasipööramise (ka läbirääkimiste edutuse) kohta. Tunnistaja HV kinnitas seda, et tema sai hageja juhatuse liikmeks 03.10.2012 äriregistri kandega. Tema ütlustes ei ole alust kahelda. Hageja käsitlus SE juhatuse liikme volituste lõppemisest 17.09.2012 ei ole esitatud tõenditega kooskõlas. Hageja ainuaktsionäri otsus SE tagasikutsumise kohta on digitaalselt allkirjastatud alles 21.09.2012 ja äriregistrile esitati juhatuse ja nõukogu muudatuskannete avaldus alles 01.10.2012. Samas ei teeks ka SE tegelik tagasikutsumine ja tema sellest teavitamine 17.09.2012 tühiseks või kehtetuks tema poolt antud volikirja KG-le ja võimalust, et kokkulepe ikkagi allkirjastati 18.09.2012. TP 23.10.2012 kirjast nähtub, et Advokaadibürooni RASK oli selleks ajaks jõudnud 18.09.2012 nõude loovutamise leping hageja ja Alnus SIA vahel. Nõudena defineeritakse selleks kirjas just hageja nõuet OÜ Elikante vastu koos kostja vastu oleva garantiiga nõude täitmiseks. Järelikult pidi hagejale enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist olema nõue kostja poolt koos garantiiga tagastatud. Viidatud nõude loovutamise leping ja 18.09.2012 kokkulepe vormistati ilmselt korraga ja tõenäoliselt on ka nõude loovutamise lepingul KG allkiri. Igal juhul ei kinnita kõnealune e-kiri tunnistajate KG ja KL versiooni kokkuleppe vormistamisest Advokaadibüroos RASK ja/või kostja advokaatide ettevalmistuse tagajärjel. Eluliselt usutavad ei ole tunnistajate KL ja KG kirjeldused kokkuleppe ettevalmistamise ja allkirjastamise kohta advokaat TP poolt Jõe tn kontoris. Arusaamatu on, miks pidi advokaat koostama dokumendi kontoriruumides ja kutsuma allkirjastajad kohale eri aegadel. Nende ütlustes on ka vastuolusid, nagu kokkuleppe allkirjastamise juures viibinud isikute ring ja dokumendi koostamine kohapeal/kaasavõetuna mälupulgal.
30.Arusaamatu on hageja käsitlus 18.09.2012 kokkuleppe heade kommetega vastuolust ja selle sisu kahjulikkusest hagejale. Iseenesest on õige hageja viide VÕS § 155 lg 4 p-le 3, mille kohaselt 01.08.2012 lepingu sõlmimisega langesid kostja näol kokku nii võlgnik kui võlausaldaja ja garantii lõppes. Samas ei välista nimetatud säte ja lepinguvabaduse üldpõhimõte seda, et garantii pärast selle lõppemist taastatakse. Selliselt on pooled 18.09.2012 kokkuleppega ka teinud. Seega ei vasta tõele hageja väide, nagu oleks kostja
kokkuleppega vabanenud nii aktsiate emiteerimise- kui garantiikohustusest. Samadel põhjustel ei ole tõendatud hageja väide 18.09.2012 kokkuleppe vastuolu kohta hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega saab vastuolus olla käitumine, mitte tehing ise. 18.09.2012 kokkuleppega hageja suhtes hea usu põhimõtte rikkumine ei ole mõistetav, sest kokkuleppega taastati hageja jaoks endine olukord. Kas ja milliseid läbirääkimisi sellise kokkuleppe saavutamiseks peeti, ei ole määrav ja selliste läbirääkimiste pidamine on ka tõendamata. Kas hageja aktsionärid olid kokkuleppega kursis või mitte, ei oma samuti asjas tähtsust. Audiitor MK arvamusest ei saa teha järeldust 18.09.2012 kokkuleppe võltsituse kohta.
31.Ka KL 22.05.2013 kirjast, milles asutakse seisukohale, et hageja nõue OÜ Elikante vastu on endiselt kostja omanduses, ei järeldu 18.09.2012 kokkuleppe võltsitus. Eelpool tuvastatud asjaoludel see nii ei olnud, kuid kuna ei saa välistada, et hageja aktsionärid ei olnud kokkuleppest teadlikud (18.09.2012 ei olnud sisuliselt hageja juhatus vahetunud, oli olemas 07.03.2012 volikiri, mille alusel sai kokkuleppe sõlmida), võis kostja teha sellega katse hoida ära OÜ Elikante pankrotti, mis enam kui 3 miljoni euro suuruse nõude esitamisel oleks ilmselgelt järgnenud. Oluline on märkida, et OÜ Elikante pankroti ärahoidmise soovile kostja poolt on hageja ka ise viidanud. Samas on kostja selgitanud, et enne 22.05.2013 kirja koostamist käisid läbirääkimised hagejat kontrollinud Maria Mägi advokaadibürooga, kes pakkus hageja aktsiaid teatud summa eest pankrotiavalduse esitamata jätmise vastu. Selline käsitlus tundub igati loogiline ja usutav, kusjuures garantiile hageja oma nõude üle läbirääkimistel enam ei tuginenud.
32.Tõendatud on, et 23.03.2009 garantiileping eksisteeris kehtivalt. Garantiile viidati nii 01.08.2012 lepingus kui 18.09.2012 kokkuleppes, samuti kajastati garantiiga seonduvat kostja 2012.a majandusaasta aruandes. Asjaolu, et pankrotihaldur ei olnud garantiist teadlik või et lepingu hageja nimel allkirjastanud SE seda ei mäleta, ei tee garantiid olematuks. Garantiileping ei ole tühine ka põhjusel, et hagejale oli selle sõlmimise väidetaval kuupäeval määratud pankrotihaldur. VÕS § 155 lg 1 eeldab võlausaldaja nõustumust garantiiga ja see loetakse kehtivaks väljaandmisega võlausaldajale. Käesoleval juhul on garantiilepingu esitanud hageja.
33.Hageja ei saa enam garantiilepingu alusel nõudeid esitada, sest pooled lõpetasid garantii kokkuleppel 20.09.2012. Nimetatu seletab ka „eraldise“ kadumist kostja majandusaasta aruandest. Kui lugeda kokkulepe tühiseks hageja nimel selle allkirjastanud SE volituste lõppemise tõttu või vastuolu tõttu heade kommetega, siis on garantii lõppenud tähtaja möödumisega või on garantiist tulenev nõue aegunud. Kas OÜ Elikante poolt hageja suhtes nõue ka täideti, nagu väidab kostja, ei ole teada ega oma tähtsust.
34.Tunnistajate ütlused ei oma asjas olulist tähendust (va HB ja VK, kelle ütluste usaldusväärsuse osas kahtlusi tõstatatud ei ole), kuna asjas on esitatud mahukas hulk dokumentaalseid tõendeid. Tunnistajad KL ja KG omavad nii läbi omavahelise seotuse kui mitmete kohtuasjade isiklikku huvitatust asja lahendamiseks hageja kasuks (või isegi vaenu kostja suhtes), mistõttu tuleb nende ütlustesse suhtuda reservatsiooniga. Samaväärselt tuleb läheneda tunnistaja SE ütlustele.
Apellatsioonkaebus
35.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
36.Kaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et OÜ Elikante nõue on hagejale tagastatud. Maakohus hindas ebaõigesti või jättis põhjendamatult hindamata hageja tõendid, mis koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega kinnitavad, et kostja esitatud 07.03.2012 volikiri, 18.09.2012 kokkulepe ja 20.09.2012 garantii kehtetuks tunnistamise kokkulepe on võltsitud. Maakohus jättis arvestamata KL 22.05.2013 digitaalselt allkirjastatud nõudekirja Maria Mägi Advokaadibüroole; KL 06.10.2012 e-kirja RK-le; vandeadvokaat Tarmo Petersoni 26.10.2012 ja 24.10.2012 e-kirjad KL-le; tunnistajate KL ja KG vande all antud ütlused ja nende poolt hagejale saadetud kirjalikud vastused; kostja 14.08.2013 bilansi väljatrüki (perioodi 01.01.2012-31.12.2012 kohta) ja 01.11.2012 bilansi väljatrüki; samuti tõendid selle kohta, et dokumentide võltsimine on kostja äripraktika (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt, KL 06.12.2012 e-kirjale lisatud ülevaade RK-le ja väljavõte 28.08.2014 Eesti Advokatuuri aukohtu menetluse protokollist). Hageja tõendas, et kostja tõendid on võltsitud, kostja ei ole tõendanud vastupidist, kuigi see oli tema tõendamiskoormis.
37.Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 347 lg-d 1 ja 2 ning tuvastas ebaõigesti, et 01.08.2012 lepingu tagasitäitmiseks ja OÜ Elikante nõude tagastamiseks oli vaja formaalse taganemisavalduse tegemine. Kohus ei selgitanud, miks ta hageja seisukohaga ei nõustu. Lepingu sisu ja olemuse tõttu ei olnud vajalik kostjale formaalse taganemisavalduse esitamine. Aktsiate ebaõnnestunud märkimisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks kohe pärast märkimise nurjumist, so 01.09.2012.
38.Kui taganemisavaldus oli siiski vajalik, on hageja igal juhul kehtivalt taganenud. Maakohus hindas ebaõigesti tunnistajate SE ja HB (V) ütlusi kui asus seisukohale, et 04.09.2012 ja 19.09.2012 taganemisavalduse koostamine ning kostjale kättetoimetamine ei ole tõendatud. Tunnistajad selgitasid, et hageja esitas kostjale kirjaliku taganemisavalduse. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse kuulata taganemisavalduste kättetoimetamise asjaolude osas tunnistajana üle KL. Kohus piiras sellega põhjendamatult hageja võimalusi oma väiteid tõendada. Kohus hindas tõendeid valikuliselt ja jättis tuvastamata, et pooled on ka oma käitumisega lugenud 01.08.2012 lepingust tuleneva võlasuhte lõppenuks ja lepingust kaudse tahteavaldusega taganenud. See oli võimalik tuvastada e-kirjade saatmise ja läbirääkimiste pidamise alusel. Taganemisavalduste kehtivuse hindamisel ei oma tähtsust, kas see oli hageja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud või mitte. Avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet. Taganemine on seega kehtiv ja kostja pidi seda täitma.
39.Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti, kui tuvastas, et tõendatud ei ole tasaarvestus kostja ja OÜ Elikante vahel kostjale hageja poolt üle antud OÜ Elikante nõudega. Seega leidis kohus ebaõigesti, et nõue OÜ Elikante vastu ei ole lõppenud. Maakohus jättis arvestamata hageja 29.08.2016 menetlusdokumendi lisad 6-15 ja KL ütlused, mis hageja seisukohti kinnitavad. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole hageja tõendid asjakohased. Osade tõendite põhjendamatult kõrvale jätmine on menetlusnormi oluline rikkumine. Kohus rajas oma järeldused põhjendamatult, ilma reaalse arutluskäiguta kostja poolt bilansikirje nr 1320 sisu tõendamiseks esitatud tõenditele.
40.Maakohus tuvastas iseenesest õigesti, et garantii lõppes 01.08.2012 lepinguga OÜ Elikante nõude (ja nõuet tagava garantii) loovutamisega kostjale. Kohus jättis aga kohaldamata VÕS § 155 lg 1 ja lg 11 ning asus ekslikult seisukohale, et kostja garantii taastati väidetava 18.09.2012 kokkuleppega. Kuna garantii lakkas kehtimast, muutuks uus garantiikohustus kehtivaks üksnes garantiikirja väljastamisega garantii andjale. Kostja ei väljastanud uut garantiid. 18.09.2012 kokkuleppe preambulis märgitu ei oma õiguslikku tähendust.
41.Maakohus leidis seetõttu ebaõigesti, et 18.09.2012 kokkuleppega saavutas hageja 01.08.2012 lepingu eelse olukorra, st kohus tuvastas ebaõigesti OÜ Elikante nõude väärtuse 01.08.2012 lepingu sõlmimise järgselt. Kuna 01.08.2012 lepingu sõlmimise järgselt langes ära nõudele põhilise väärtuse loonud kostja garantii, siis muutus nõude majanduslik väärtus OÜ Elikante halva majandusliku seisundi tõttu nullilähedaseks ja hagejal ei ole võimalik nõuet sihtotstarbeliselt kasutada. Seega, isegi kui OÜ Elikante nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega, tuleb VÕS § 189 lg 2 p 3 alusel hüvitada hagejale OÜ Elikante nõude väärtus, mida nõue omas vahetult enne selle üleandmist kostjale.
42.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 31 lg-t 6 ja § 87. Isegi kui 07.03.2012 volikiri ja 18.09.2012 kokkulepe ei ole võltsitud, on need tühised. Maakohus leidis ebaõigesti, et TsÜS § 31 lg 6 reguleerib üksnes juriidilise isiku sisesuhet ja säte ei too kaasa volikirja ega selle alusel sõlmitud tehingute tühisust. TsÜS § 31 lg 6 eesmärgiks on mh tagada, et äriühingu esindamisõigust juhatuse liikme poolt kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel üle ei anta. Vaidlusaluse volikirjaga anti KG-le täielik esindusõigus, mis on keelatud. Seega on tehingud vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja TsÜS § 87 kohaselt tühised.
43.Maakohus jättis volikirja koopia alusel tehtud tehingute tühisuse tuvastamisel ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 127 lg 3, § 125 lg 5 ja § 129 lg 1 ning rikkus otsuse põhjendamiskohustust. Kuna väidetava 18.09.2012 kokkuleppe sõlmimisel puudus volikirja originaal, ei saanud kokkuleppe sõlminud isikud tugineda esindusõiguse olemasolule ja kokkulepe on seetõttu tühine. Volikirja koopia ei oma TsÜS § 127 lg-s 3 sätestatud toimet. Maakohus ei selgitanud, miks ta hageja väitega ei nõustu. Kostja ei ole väidetava volikirja originaali esitanud. Blanko volituse andmine kostjaga seotud isikule on ka arusaamatu.
44.Maakohus leidis ebaõigesti, et 18.09.2012 kokkulepe ei ole alternatiivselt tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, sest see ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus jättis kokkuleppe heade kommete vastasuse tuvastamisel ebaõigesti kohaldamata VÕS § 155 lg 1 ja jõudis ekslikult seisukohale, et 23.03.2009 garantiilepinguga antud garantii taastati pärast selle lõppemist väidetava 18.09.2012 kokkuleppega. Hagejale väidetavalt tagastatud nõude väärtus oli olematu ja 18.09.2012 kokkulepe on seega heade kommetega vastuolus. Kokkulepe sõlmiti hageja kahjustamise, kostja kohustustest vabanemise ja OÜ Elikante maksejõuetuse ärahoidmise eesmärkidel.
45.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata hageja ekspertiisi määramise taotluse ja kui arvestas otsuse tegemisel tõenditena 07.03.2012 volikirja, 18.09.2012 kokkulepet ning 20.09.2012 garantii tagastamise kokkulepet. Maakohtu tegevus on vastuolus senise Riigikohtu praktikaga tõendamiskoormise kohta dokumendi ehtsuse vaidlustamisel ja ekspertiisi määramise kohustuse kohta.
46.Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis ekspertiisi määramata TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et asjaolu tõendamise kohta on esitatud piisavalt tõendeid, kuid luges sellele vaatamata vaidlusalused dokumendid ehtsaks ja tugines neile kohtuotsuse tegemisel. TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel saab ekspertiisi määramisest keelduda üksnes siis, kui asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud. Kohus pidi lugema dokumendi ebaehtsuse tõendatuks või rahuldama ekspertiisitaotluse.
47.Kohus rikkus oluliselt TsMS § 277 lg-t 1 ja Riigikohtu praktikast tulenevaid põhimõtteid, kuna hindas ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisel sisuliselt tõendeid (07.03.2012 ja 18.09.2012 dokumentide originaale). Kohus lahendas ehtsuse küsimuse ebaõigesti läbi tõendite hindamise, kuna ehtsuse tuvastamine nõuab eriteadmisi ja selleks on vaja määrata ekspertiis.
48.Ekspertiisi määramata jätmine oli hagejat eksitav ja tõi kaasa vastuolulise kohtulahendi. Kohus põhjendas 11.10.2016 istungil ekspertiisi määramata jätmist sellega, et ebaehtsuse tõendatuse kohta on esitatud hulgaliselt tõendeid, millega jättis selge mulje, et ebaehtsus on piisavalt tõendatud. Samas leidis kohus otsuses, et dokumendid on ehtsad.
49.Kohtupraktikast tulenevalt ei pidanud hageja dokumendi ebaehtsuse tõendamiseks taotlema ekspertiisi, vaid piisas hageja sellekohasest vastuväitest. Dokumendi ehtsuse pidi tõendama ja taotlema selleks ekspertiisi kostja. Jättes vastava taotluse esitamata, loobus kostja tõendist, mis võiks ümber lükata hageja väited ebaehtsuse kohta. Seega pidi kohus dokumentide ehtsuse hindamisel lähtuma hageja vastuväidetest ja lugema dokumendid TsMS § 277 lg 1 alusel võltsituks.
50.Maakohus pidi 07.03.2012 ja 18.09.2012 dokumendid jätma tõendina tähelepanuta ka põhjusel, et need on sõlmitud tagantjärele, dokumentidel märgituga võrreldes hilisemal kuupäeval ehk ajal, mil kumbki väidetav hageja esindaja (SE ega KG) ei saanud hagejat esindada.
51.Kostja ei tõendanud 18.09.2012 ja 20.09.2012 kokkuleppe ning 07.03.2012 volikirja ehtsust. Erinevalt kostjast esitas hageja tõendid ja faktilised asjaolud, mis lisaks tunnistajate KL, KG ja HB ütlustele kinnitavad dokumentide ebaehtsust. Maakohus pidi seega need tõendid jätma tähelepanuta.
52.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus tuvastas õigesti, et tunnistaja SE ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid tugines samas 07.03.2012 volikirja kehtivuse tuvastamisel just selle väljaandja SE kirjalikule ja kohtuistungil suuliselt antud kinnitustele ning leidis, et kinnituse tõttu ei ole volikirja kehtivus välistatud. Kostja enda poolt maakohtus antud selgitused kinnitasid seejuures hageja seisukohta, et SE tegutses hageja juhatuse liikmena ja tegutseb praegugi üksnes RK ja kostja huvides.
53.Kohus jaatas volikirja originaaleksemplari vajalikkust volituse aluselt tehtavate tehingute puhul (märkides, et hageja väited seoses volikirja puudumisega põhjusel, et SE keeldus KLle volikirja kehtivust kinnitamast, ei ole asjas tõendamist leidnud), kuid luges samas 18.09.2012 kokkuleppe sõlmimiseks piisavaks, kui selle allkirjastamisel esitati volikirja koopia. Kuna volikirja võltsitus on vaidluse üks olulisemaid küsimusi, ei saa maakohtu seisukoht olla selles osas vastuoluline. Seetõttu on kohtuotsus olulises osas põhjendamata, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.
54.Maakohus jättis volikirja ehtsuse hindamisel põhjendamatult hindamata nii hageja faktiväited kui ka asja lahendamisel tähtsust omavad tõendid ning hindas ebaõigesti mitmeid olulisi tõendeid. Seetõttu tuvastas maakohus ebaõigesti või jättis tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite ja põhjendused, et SE 25.10.2012 kinnitus ei ole tõendina usaldusväärne ja jättis hindamata KL kirjaliku selgituse ja vande all antud ütlused seoses SE varasema keeldumisega kinnitada volikirja kehtivust digitaalallkirjaga. Keeldumine on selgitatav sellega, et volikiri on võltsitud. Lisaks olid SE volitused hageja juhatuse liikmena lõppenud. Maakohus jättis volikirja ja 18.09.2012 ning 20.09.2012 kokkuleppe ehtsuse hindamisel põhjendamatult tähelepanuta hageja väited ja tõendid seoses RK äriühingute juhtimise eripäraga, juhatuse liikmete rolliga RK äriühingutes ja asjaolu, et dokumentide võltsimine oli kostja tavapärane äripraktika. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et volikirja võltsitust kinnitavad KG ja KL kirjalikud selgitused ja tunnistajana antud ütlused. Maakohus jättis hindamata hageja väite, et volituse saanud KG huvid olid hageja huvidega vastuolus, kuna ta oli kostja aktsionäri Transcom Grupp OÜ juhatuse liige, hageja aktsionärid hoiti aga volitusest teadmatuses. Maakohus jättis tuvastamata, et vandeadvokaat TP ja LL 23.10.2012-26.10.2012 kirjavahetuses on mh juttu sellest, et SE-lt on vaja saada kiiremas korras kinnitus 07.03.2012 volikirja kehtivuse
osas. SE varasema keeldumise tõttu oligi TP sunnitud veel oktoobris meelde tuletama, et vaja on volikirja kehtivuse kinnitust.
55.Maakohtu otsus on vastuoluline 18.09.2012 kokkuleppe ehtsuse ja seda kinnitavate tõendite kui vaidluse ühe olulisema küsimuse osas. Maakohus hindas ebaõigesti KL 06.10.2012 ekirja ja sellele manusena lisatud ülevaadet RK-le, leides et ülevaatest ei tulene, nagu oleks veel 06.10.2012 seisuga kostjale olnud oluline tegeleda hageja nõudega kostja suhtes. Kohus leidis vastuoluliselt, et ülevaate p-s 2 on hagejat nimetatud kostja põhivõlausaldajaks sel põhjusel, et eeldades 18.09.2012 kokkuleppe ehtsust taastati sellega kostja poolt hagejale antud garantii kehtivus. Kuna kohus tuvastas, et garantii lõppes 20.09.2012 kokkuleppega, ei saanud see kehtida enam 06.10.2012 ja kohtu järeldus seoses sellega, miks nimetab kostja ülevaate p-s 2 hagejat oma põhivõlausaldajaks, on otseses vastuolus kohtu enda tuvastatud faktiliste asjaoludega. Garantii lõppemise järgselt pidanuks kostjal hageja ees rahalised kohustused puuduma. Maakohus märkis, et tal ei ole ühest veendumust, millal tegelikult 18.09.2012 kokkulepe sõlmiti ja see võidi sõlmida ka hiljem. Seega on võimalik, et väidetav 18.09.2012 kokkulepe sõlmiti alles oktoobri lõpus, nagu kinnitasid ka tunnistajad KL ja KG. Samadel põhjustel on maakohtu otsus vastuoluline seoses TP 26.10.2012 e-kirja sisu hindamisega. Maakohus omistas TP 26.10.2012 e-kirja sisu hindamisel põhjendamatult suurt tähendust asjaolule, et emissiooni ei olnud tegelikult vaja tühistada. Kuna kostja ja tema lepingulised esindajad ei pruukinud sellest teadlikud olla, ei ole välistatud, et kostja soovis sõlmida emissiooni tühistamise ja OÜ Elikante nõude tagastamise kokkuleppe, mis väidetavalt sõlmiti juba 18.09.2012. Maakohus tugines põhjendamatult kostja väitele, et TP 26.10.2012 e-kirja koostamise ajal oli kostja läinud tülli M.Mägi advokaadibürooga, kes omakorda kontrollis hagejat. Kostja väide on tõendamata ja spekulatiivne.
56.Maakohus jättis 18.09.2012 kokkuleppe ehtsuse hindamisel põhjendamatult kõrvale tunnistajate KL ja KG vande all antud ütlused ja nende kirjalikud vastused hagejale. Mõlemad kinnitasid selgelt, et nii väidetav volikiri kui ka kokkulepe on võltsitud ja sõlmitud oktoobri lõpus või novembri alguses. Samale viitavad ka HB ja KL ütlused.
57.Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et 18.09.2012 kokkuleppe võltsitusele ei viita KL 22.05.2013 digitaalselt allkirjastatud nõudekiri Maria Mägi Advokaadibüroole. Tõendist nähtub üheselt, et veel 22.05.2013 oli OÜ Elikante nõue jätkuvalt kostja omanduses ja selle tagastamist ei olnud toimunud.
58.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejale nõude mittetagastamist ei tõenda koosmõjus teiste tõenditega ka OÜ MK Audit audiitor Maidu Kuuse 27.11.2012 arvamus hageja aktsiate väärtuse kohta. Audiitori arvamuses puuduvad viited väidetavale 18.09.2012 kokkuleppele.
59.Maakohus jättis täielikult hindamata tõendid selle kohta, et OÜ Elikante nõue on lõppenud (kostja 14.08.2013 bilansi väljatrükk, kostja 01.11.2012 bilansi väljatrükk, bilansside võrdluse kokkuvõte, 14.08.2013 bilansi väljatrüki alusel koostatud kokkuvõte suuremate nõuete muutuste kohta, RR 08.11.2012 e-kiri notarile, Ateena Maja OÜ, Küütri Kinnisvara OÜ, Lõuna Varahaldus OÜ, Sossi Maja OÜ ja Ärivara OÜ äriregistri üld-ja isikuandmete ajalood ning Aktsiaseltsi Transcom ja Elikante OÜ omavaheliste nõuete lõppemise (tasaarvestuse) skeem). Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 14.08.2013 bilansi väljatrüki kirje nr 1320 ei kajasta hagejalt omandatud OÜ Elikante nõuet ja puudutab hoopis teist võlasuhet. Selline seisukoht on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Bilansikirjed tõendavad, et OÜ Elikante nõue lõppes tasaarvestusega. Maakohus ei hinnanud hageja ja kostja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jättis tõendite vastuolu korral hindamata, millised tõendid on veenvamad, rikkudes sellega TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8.
60.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja seisukoha seoses TP 23.10.2012 ekirjaga KL-le. Kiri ei kinnita kostja väidet, et KL oli enne 23.10.2012 kostja lepingulistele
esindajatele edastanud väidetavalt hageja ja Alnus SIA vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu koopia, millele oli lisatud väidetav 07.03.2012 volikiri KGle. See ei ole eluliselt usutav. Väidetav nõude loovutamise leping hageja ja Alnus SIA vahel on võltsitud. Lepingut ei ole kostja tõendina esitanud. Kohus luges vaikimisi ja põhjendusi esitamata lepingu siiski kehtivaks ning järeldas ebaõigesti, et ehtne peab olema ka hageja ja kostja vahel samal päeval sõlmitud 18.09.2012 nõude tagasiloovutamise kokkulepe. Maakohus luges alusetult ebausaldusväärseks KL ja KG selgitused seoses 18.09.2012 kokkuleppe koostamise ja ettevalmistamisega Advokaadibüroo RASK poolt.
61.Maakohus tuvastas ilma põhjendusteta, et pooled lõpetasid 23.09.2009 garantiilepingust tuleneva garantii 20.09.2012 kokkuleppega, kuigi hageja oli samadel põhjendustel nagu volikirja ja 18.09.2012 kokkuleppe puhul vaidlustanud ka 20.09.2012 kokkuleppe ehtsuse. Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust. Kostja ei tõendanud, et 20.09.2012 kokkulepe on ehtne, kuigi see oli tema tõendamiskoormus. Maakohus jättis hindamata kostja 01.11.2012 bilansi väljatrüki, mille kohaselt oli tal veel seisuga 30.09.2012 lühiajaline kohustus hageja ees, järelikult on 20.09.2012 kokkulepe koostatud tagantjärgi. Hageja sai väidetavatest 20.09.2012, 18.09.2012 ja 07.03.2012 dokumentidest teadlikuks alles kohtuvaidluse ajal.
62.Maakohus leidis ebaõigesti, et kuigi tuvastatud on, et kostja ja OÜ Elikante on omavahel seotud äriühingud, on spekulatiivne hageja järeldus, et RK omandas nõude enda teise äriühingu OÜ Elikante vastu, et likvideerida OÜ Elikante ja enda vastu suunatud nõue ning vabaneda rahalistest kohustustest hageja ees. Hageja järeldus ei ole spekulatiivne, vaid tugineb tõenditele ja on eluliselt usutav.
63.Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kostjal oli vaieldamatult reaalne huvi 01.08.2012 lepingu kohaseks täitmiseks. Asjas esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt on eluliselt usutavam vastupidine. Kostjal puudus reaalne kavatsus seda lepingut täita. Kostja, keda reaalselt kontrollib RK, ainsaks eesmärgiks on olnud vältida hageja poolt tema vastu pankrotiavalduse esitamist ja omandada endaga seotud äriühingu vastu suunatud nõue, hoides ära nõuete esitamist kohtus kostja vastu.
64.Sõltumata sellest, kas 18.09.2012 kokkulepe on tühine, ebaehtne või õiguspärane, on OÜ Elikante nõue tasaarvestamisega lõppenud. Kuna nõude lõppemise tõendamine eeldab kostja ja OÜ Elikante omavaheliste sisetehingute ja nendele viitavate asjaolude tuvastamist, ei saa nõuda, et hageja peaks tõendama nõude lõppemist. Hageja tõi välja nõude lõppemisele viitavad asjaolud ja tõendid, millega täitis oma tõendamiskoormuse.
65.Maakohus jättis hindamata hageja väite, et alates oktoobrist 2012 toimus nii kostja kui ka teiste RK kontrolli all olevate ettevõtete juhtimine advokaadibüroost RASK, kes töötas välja tegevuskava RK plaanide ja soovide elluviimiseks ning koostas vajalikud dokumendid. Kohus ei selgitanud, miks need väited ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jättis hindamata tõendid, sh kostja enda esitatud tõendid, mis hageja väidet kinnitavad. Kohus ei hinnanud hageja väidet, et KL sai asuda andma tõele vastavaid selgitusi alles siis, kui ta lahkus RK kontrollitavate äriühingute juhtorgani liikme ametikohtadelt. Kohus jättis hindamata Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti, KL 06.12.2012 e-kirjale lisatud ülevaate RK-le ning väljavõtte 28.08.2014 Eesti Advokatuuri aukohtu menetluse protokollist, mis kinnitasid kostja tõendite võltsimise praktikat. Need asjaolud ja tõendid näitavad, et KL ja KG ütlused on usaldusväärsed. Menetlusosalise väidete ja tõendite eiramine on põhjendamiskohustuse rikkumine. Maakohus leidis ebaõigesti, et tunnistajate KL ja KG vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus ei hinnanud hageja väiteid selle kohta, et tõendamata ja asjakohatud on kostja väited tunnistajate soovi kohta kahjustada kostjat, mistõttu nende praeguses vaidluses antud ütlused on ebaõiged. Tunnistajate ütlused, s.h
18.09.2012 kokkuleppe võltsituse osas, on kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et KL ja KG ütlused on omavahel vastuolus. Vastus apellatsioonkaebusele
66.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
67.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
68.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Suures osas kordab hageja apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
69.Põhilise osa apellatsioonkaebusest moodustavad hageja etteheited maakohtu poolsele tõendite hindamisele. Ringkonnakohus kontrollis hageja väiteid ja leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus märkis otsuses kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus analüüsis otsuses tõendeid ja põhjendas otsuses, miks ta osasid tõendeid ei arvestanud. See, et hageja ei nõustu tõenditele antud hinnangu ja nende alusel tehtud järeldustega, ei tähenda menetlusnormi rikkumist, nagu hageja ekslikult leiab. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses nimetatud tõendid ei anna eraldiseisvalt ega koosmõjus alust teistsuguste järelduste tegemiseks, kui tegi maakohus. Maakohtu otsus ei ole põhjendamata ega vastuoluline, nagu hageja leiab.
70.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja on OÜ Elikante nõude 18.09.2012 kuupäeva kandva kokkuleppega hagejale tagastanud. Hageja väide 07.03.2012 volikirja, 18.09.2012 kokkuleppe ja 20.09.2012 garantii kehtetuks tunnistamise kokkuleppe võltsituse kohta ei leidnud tõendamist. Samuti ei tuvastanud maakohus 07.03.2012 volikirja ja 18.09.2012 kokkuleppe tühisust. Kohus märkis otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta need järeldused tegi. Ringkonnakohtul puudub alust teistsuguste järelduste tegemiseks.
71.Maakohus ei kohaldanud ÄS § 347 lg-d 1 ja 2 ebaõigesti, nagu hageja väidab, vaid viitas üksnes seaduses sätestatud võimalusele, mille kohaselt aktsiate märkimise ebaõnnestumisel peab juhatus märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama ja juhatuse liikmed vastutavad tasutu tagastamise eest solidaarselt. Käesolevas asjas ei lahendatud kostja juhatuse liikme vastu esitatud nõuet ja maakohus eelnimetatud sätteid otsuse tegemisel ka ei kohaldanud.
72.Hageja tugines maakohtu menetluses asjaolule, et ta on 01.08.2012 lepingust 04.09.2012 ja 19.09.2012 avaldustega taganenud. Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud taganemisavalduste tegemine ja kostjale kättetoimetamine ei ole tõendatud. Tunnistajate SE ja HB (endine V) ütlusi hindas maakohus selles osas õigesti. Hageja taotluse KL tunnistajana ülekuulamiseks selles osas jättis maakohus õigesti rahuldamata, kuna hageja ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele faktilisi asjaolusid taganemisavalduste kättetoimetamise kohta, st kuidas need saadeti ja kuidas kostja need kätte sai. Maakohus leidis õigesti, et tunnistaja ütlustega ei saa menetlusse tuua uusi asjaolusid, millele hageja ei ole tuginenud.
73.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et 18.09.2012 kokkuleppega tagastas kostja hagejale OÜ Elikante nõude ja taastati kostja garantii. Sellega taastati hageja jaoks 01.08.2012 lepingule eelnenud olukord, kus hagejal oli nõue OÜ Elikante vastu, mida tagas kostja garantii. See kokkulepe ei ole tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, nagu leidis põhjendatult ka maakohus.
74.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et 18.09.2012 kokkuleppega ei saanud garantiid taastada, sest selle kokkuleppe preambulis märgitu ei oma õiguslikku tähendust. Hageja püüab ringkonnakohut eksitada, sest kokkuleppe p-s 4 (mitte preambulis) on pooled eraldi kokku leppinud, et tulenevalt nõude tagastamisest loevad pooled kehtivaks nõude tagamiseks antud tagatise (garantii), mille alusel on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue garantiilepingus ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti kinnitavad pooled kokkulepet selles, et aktsiate märkimine ja mitterahalise sissemakse teostamine ei ole mõjutanud tagatise kehtivust ning sellest pooltele tulenevaid õigusi ja kohustusi. Sellele lepingupunktile tugines otsust tehes õigesti ka maakohus. Kostja ei pidanud hagejale uut garantiikirja väljastama, nagu leidis põhjendatult ka maakohus.
75.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus TsÜS § 31 lg-t 6 ja § 87 õigesti ning leidis põhjendatult, et 07.03.2012 volikiri ja 18.09.2012 kokkulepe ei ole ka tühised, nagu hageja leiab. Maakohtu seisukohad on kooskõlas õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadega (TsÜS vastavate sätete kommentaarid). Vaidlusaluse volikirjaga ei andnud juhatuse liige SE KG-le juhatuse liikme õigusi üle.
76.Hageja viidatud TsÜS § 127 lg 3, § 125 lg 5 ja § 129 lg 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et volikirja originaali puudumine käesoleval ajal ei muuda seda kehtetuks. Volikirja allkirjastanud SE on kinnitanud selle väljaandmist. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et volitus anti kostjaga seotud isikule, nagu leidis õigesti ka maakohus. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et volituse alusel tehtavate tehingute puhul on vajalik volikirja originaaleksemplar. Maakohtu otsus sellist seisukohta ei sisalda.
77.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tõendatud ei ole hageja väide selle kohta, nagu oleks kostja tasaarvestanud hagejalt saadud OÜ Elikante nõude OÜ Elikante nõudega kostja vastu. Maakohus põhjendas otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus selle tuvastas ning milliseid hageja tõendeid ja miks kohus ei arvestanud. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei vasta tõele.
78.Ebaõiged on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et OÜ Elikante nõude väärtus oli 01.08.2012 lepingu sõlmimise järgselt kostja garantii äralangemise tõttu nullilähedane ja nõuet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu tuleb VÕS § 189 lg 2 p 3 alusel hüvitada hagejale OÜ Elikante nõude väärtus, mis sellel oli enne kostjale üleandmist isegi siis, kui OÜ Elikante nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, oli hagejal alates 18.09.2012 kokkuleppe sõlmimisest võimalus esitada
nõue garantiilepingu täitmiseks. Hageja seda õigeaegselt ei teinud, nagu tuvastas õigesti ka maakohus.
79.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga 23.09.2009 garantiilepingule. Maakohus tuvastas õigesti selle lepingu olemasolu ja märkis otsuses, milliste tõendite alusel kohus selle järelduse tegi. Kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud seisukoht, nagu ei oleks selle lepingu olemasolu tõendamist leidnud, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Asjaolu, et kohtule ei esitatud garantiilepingu originaali, vaid selle koopia, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et hageja endine pankrotihaldur VK ei olnud garantiist teadlik ega ka see, et hageja nimel lepingule alla kirjutanud SE ütluste kohaselt ta seda ei mäleta.
80.Maakohus tuvastas õigesti, et pooled on kokkuleppel garantii 20.09.2012 lõpetanud, kuid leidis põhjendatult, et see kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas ei oma eeltoodud asjaolude tuvastamine asja lahendamisel määravat tähtsust, sest garantii on lõppenud tähtaja möödumisega ja hageja alternatiivne nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi ka aegunud, mistõttu ei saa hageja garantiilepingust tulenevaid nõudeid maksma panna, nagu leidis õigesti ka maakohus.
81.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme sellega, kui jättis hageja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Maakohus põhjendas oma seisukohta piisavas ulatuses (IV kd lk 183) ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et ta esitas ekspertiisi määramise taotluse juba 28.01.2016 menetlusdokumendis, mitte eelmenetluse viimasel päeval, nagu leidis maakohus. Selline hageja väide ei ole lõpuni tõene. Hageja palus 28.01.2016 menetlusdokumendis kostjalt välja nõuda 07.03.2012 volikirja ja 18.09.2012 kokkuleppe originaalid ning märkis, et originaalide väljanõudmise järgselt on võimalik tuvastada nende dokumentide ehtsus kas võrdlemise teel või määrata ekspertiis nende võltsituse kontrollimiseks (dokumentide allkirjastamise aja tuvastamiseks – II kd lk 80). Seega oli ekspertiisi määramise taotlus esitatud 28.01.2016 üldise sõnastusega alternatiivsena juhuks, kui võrdlemise teel ei saa dokumentide ehtsust tuvastada.
82.Asja materjalist nähtub, et maakohus teavitas 21.06.2016 kirjas hagejat asjaolust, et kostja on esitanud dokumentide originaalid ja märkis, et hageja ei ole ekspertiisitaotlust esitanud. Samuti märkis maakohus, et olukorras, kus kokkuleppe allkirjastajad on kinnitanud oma allkirja õigsust, on üldse küsitav, millist ekspertiisi selle dokumendi osas teha saab. Samas kirjas määras maakohus eelmenetluse lõpptähtpäevaks 29.08.2016 (III kd lk 61). Hageja esitas selge taotluse ekspertiisi määramiseks alles 29.08.2016, paludes ekspertiisi määrata lisaks 07.03.2012 volikirjale ja 18.09.2012 kokkuleppele ka 20.09.2012 kokkuleppele garantii lõpetamise kohta. Ekspertiisi määramise taotlust põhjendas hageja vajadusega välja selgitada, kas 07.03.2012 volikiri on võltsitud ning kas 18.09.2012 kokkulepe nõude tagastamise kohta ja 20.09.2012 kokkulepe garantii lõpetamise kohta on koostatud tagantjärele (IV kd lk 67). Maakohus leidis, et tõenäoliselt ei anna ekspertiis vastust hageja püstitatud küsimustele dokumentide vormistamise aja kohta. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses muutnud usutavaks, et dokumentide vormistamise aja kindlakstegemine ekspertiisiga oleks võimalik.
83.Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendid dokumendi ehtsuse vaidlustamisel ekspertiisi määramise kohustuse kohta ei ole antud juhul asjakohased. Viidatud lahendid käsitlevad juhtumeid, kus menetlusosaline on vaidlustanud kohtule tõendina esitatud dokumendil oma allkirja. Nendel juhtudel, kus menetlusosaline väidab, et ta ei ole vaidlusalust dokumenti allkirjastanud, st sellist dokumenti ei ole olemas, on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole
vaidlust selle üle, et vaidlusalused dokumendid on allkirjastatud nende isikute poolt, kes on nimeliselt märgitud alla kirjutanud isikutena. Hageja väide kokkulepete allkirjastamise kohta hilisemal ajal, kui on märgitud nendele dokumentidele, ei tähenda seda, et tegemist oleks võltsitud dokumentidega. Seega ei oleks ekspertiisi määramine viinud käesolevas asjas teistsuguse otsuse tegemiseni.
84.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus TsMS § 277 lg-t 1 ega hinnanud ekspertiisitaotluse lahendamisel tõendeid sisuliselt, nagu hageja apellatsioonkaebuses maakohtule ette heidab. Nagu ringkonnakohus juba eespool märkis, ei tähenda dokumendile märgitud kuupäeva ja väidetav dokumendi allkirjastamise kuupäeva erinevus seda, et tegemist oleks võltsitud dokumentidega. Kuna hageja ei põhistanud dokumentide võltsitust, oli maakohtul õigus vaidlusaluseid dokumente tõendina otsuse tegemisel arvestada.
85.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud
86.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
87.Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks õigusabikulud, mis on tekkinud kuni kohtuistungi toimumiseni suurusega 5168 eurot (käibemaksuta), mille lisandub kulu kohtuistungil osalemise aja eest (1 tund 30 minutit) ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks (6 tundi) tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).
88.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajad teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsuse analüüs 1 tund 30 minutit; apellatsioonkaebuse esialgne analüüs 2 tundi 30 minutit; kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse täiendav analüüs 1 tund 45 minutit; menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamine 1 tund 35 minutit, kahe e-kirja kliendile saatmine kokku 25 minutit; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele kokku 35 tundi 19 minutit tunnihinnaga 120 eurot.
89.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnihind on mõistliku suurusega. Ringkonnakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aega 25 tunnini, sest kostja kordab vastuses suures osas varasemas kohtumenetluses esitatud seisukohti. Samuti ei ole põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistumisele kulunud aeg 6 tundi, kuna esindajad olid vaidlusaluste asjaolude ja tõenditega varasemate toimingute tõttu kursis. Selles osas kuulub hüvitamisele esindajate aeg 3 töötunni ulatuses. Muus osas on esindajate toimingud vajalikud ja põhjendatud ning esindajate ajakulu mõistlik. Seega kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 3930 eurot enne kohtuistungi toimumist tehtud toimingute eest, kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 360 eurot ja kohtuistungil osalemisega tekkinud kulu 180 eurot – kokku 4470 eurot.
90.Kostja taotluse alusel tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja kostjale tasuma kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras.
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2017. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 215-11465 muutmata, kuid muuta otsuse õiguslikku põhjendust.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kassatsiooniastmes aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) kanda.
4.Välja mõista aktsiaseltsilt RST Varad (likvideerimisel) Aktsiaseltsi Transcom kasuks kassatsioonimenetluse menetluskulude hüvitis 3600 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb aktsiaseltsil RST Varad (likvideerimisel) tasuda Aktsiaseltsile Transcom praeguse otsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.