Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-38595/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1203

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-38595

Tsiviilasi

MŠ avaldus AV’i pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 23. mai 2007. a

Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised

Avaldaja: MŠ(IK XXXX eluk XXX); Avaldaja esindaja: volik alusel A P (XXX) Võlgnik: AV (IK XXX eluk XXX); Ajutine pankrotihaldur MK (XXXX).

Resolutsioon

1.Rahuldada MŠ’i avaldus AV’i pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja AV’i (IK XXX) pankrot 30. mail 2007. a kell 14.00.

3.Nimetada AV’i pankrotihalduriks MK (XXX).

4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku ajaks 18. juuni 2007. a algusega kell 14.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 317.

5.Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6.Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

11.Otsus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus Kohtule 18.12.2006. a esitatud avalduse kohaselt laenas võlausaldaja võlgnikule 200 000 krooni, 150 000 krooni. Käesoleval ajal võlgneb võlgnik võlausaldajale 395 000 krooni, millele lisanduvad viivised summas 70 175.70 krooni. saatis AS võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik ei reageerinud. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldustele vastuväiteid esitanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku selgituste kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgnevaid arvelduskontosid: 1) arvelduskonto nr XXX Sampo Pank AS-is, mille saldo XXX seisuga on 0,00 krooni; 2) arvelduskonto nr XXXNordea Bank Finland Plc-s, mille saldo XXX. seisuga oli 24,83 krooni; 3) arvelduskonto nr XXXX Hansapank AS-is, mille saldo XXX seisuga on -140,00 krooni (negatiivne), kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 51,24 krooni; 4) arvelduskonto nr XXX SEB Eesti Ühispank AS-is, mille saldo XXXX seisuga on 0,00 krooni. Elektroonilise kinnistusregistri andmetel võlgnikule vara käesoleval hetkel ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud järgmised korterid: 1) Korter XXX, suurusega 46,7 m2. Nimetatud korter on müüdud XXX AS-ile. 2) Korter XXX, suurusega 78,60 m2. Nimetatud korter on võõrandatud XXX. S V , kes on korteri XXX omakorda võõrandanud L L ’le ja A O ’ile. Võlgnik oli abielus S V ’ga XXX kuni XXX Võlgniku abikaasa SV omandas XXX (so abielu kestel) korteri asukohaga XXX mille ta võõrandas XXXX N V le, kes on võlgniku ema. Ehitisregistri andmetel võlgnikule vara ei kuulu. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikul oli sõlmitud liisingleping Nordea Finance Estonia AS-iga sõiduauto XXX liisimiseks, kuid leping on ennetähtaegselt lõpetatud ning vara on tagastatud Nordea Finance Estonia AS-ile. AS , AS-i, SEB Eesti Ühisliising ja Sampo Pank AS-i teatel võlgnikul liisinglepinguid sõlmitud ei ole. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel on võlgnikul maamaksu ettemaks 296 krooni. Käesoleva

seisuga ei ole pankrotihaldur võlgnikul vara olemasolu tuvastanud. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnikul võlgnevus MŠ’ile 395 000 krooni. Kohtumisel ajutise pankrotihalduriga kinnitas võlgnik, et tal on ka teisi võlgnevusi eraisikutele, kuid võlgade nimekirja ei ole ta haldurile, vaatamata lubadustele, esitanud. Ajutisele pankrotihaldurile on teada järgmised kohustused: 1) Balti Investeeringute Grupi Pank AS 98 976,07 krooni 2) AS Hansapank 90 848,15 krooni 3) AS SEB Eesti Ühispank 175 krooni 4) IF 108 350 krooni (täitmisel Kohtutäitur HS käes) Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt piisav sissetulek ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduste juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Reaalne vara võlgnikul puudub, nõude rahuldamine on võimalik tagasivõitmise teel. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Pankrotimenetlust on võimalik jätkata juhul kui võlausaldajad tasuvad kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku summa. Võlgnik on seisukohal, et kahe kuuga oleks ta võimeline tasuma võlausaldaja nõude. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AV’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus MK’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 0 krooni. Võlgnikul on kohustusi 3 700 000 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrs § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur MK on esitanud tasunõude 21 töötunni eest kokku summas 21 000 krooni ja kulutuste katteks 1 238.60 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.