Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.E. E. kuulus kinnistu, elamumaa (suurusega 1 ha) ... (Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr ...).
2.28.10.2003. a tõestas Jõhvi notar A. K. oma büroos E.E. testamendi (notari ametitoimingute raamatu registri number ...). Testamendiga tegi E. E. oma surma puhuks järgmise korralduse: nimetas talle kuuluvate ehitiste (vallasasja või kinnistuna) asukohaga..., pärijaks U.K.(IK ...). Testaator tegi alljärgnevad avaldused: ta ei ole abielus ega ka kunagi olnud, tal ei ole testamendi tegemise hetkel ühtegi last ega ka olnud, ta ei ole varem teinud testamenti oma vara kohta ega sõlminud pärimislepingut.
3.U. K. töötas Mäetaguse vallas sotsiaaltöötajana .... a sõlmitud töölepingu alusel.
4.29.10.2003. a on dateeritud avaldus, milles E. E. avaldab Mäetaguse Vallavalitsusele, et soovib endale hooldaja määramist, hooldustöötajana nimetatakse ära U. K., kes hakkab avaldaja juures käima alates 03. novembrist 2003. a.
5.11.11.2003. a määras Mäetaguse Vallavalitsus U. K. E. E. sotsiaalhooldajaks.
6.E. E. (IK...) suri .... a.
7.E. E., O. M. J., E. K. ja V. M. (E. E. sugulased) esitasid 22.07.2004. a Jõhvi notarile Ü. M. avalduse E. E. pärandi vastuvõtmiseks, milles märkisid, et E. E. tegi testamendi hooldaja kasuks, mille sugulased kavatsevad kohtus vaidlustada.
8.U. K. esitas 20.07.2004. a Jõhvi notarile O. B. avalduse E. E. pärandi vastuvõtmiseks
HAGIAVALDUSE SISU
9.E. K. (E.E. tädipoeg ema poolt) esitas 26.12.2004. a kohtule hagi U. K. vastu testamendi tühiseks tunnistamise ja pärandvara väljaandmise nõudes.
10.Hageja taotleb, et kohus tunnistaks tühiseks E. E. 28.10.2003. a testamendi, kostja annaks hagejale välja pärandvara – sõiduauto Citroen Xsara (2004), sõiduauto VAZ 21061 (1989) ja mootorratta.
11.Hagiavalduste põhjenduste kohaselt on testament kehtetu TsÜS § 97 alusel, kuna testament koostati testaatori poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kasutades ära isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust.
12.Pärandaja tegi testamendi kostja kasuks, olles kostjat tundnud alles väga lühikest aega. Hagejale teadaolevalt oli pärandaja tõeliseks tahteks pärandada kogu oma vara sugulastele ning sugulastele tuli üllatusena, et pärandaja viimane tahe erines tema poolt varem korduvalt väljendatust. Sugulastel, sh hagejal olid tõsised kahtlused pärandaja vaimse tervise osas. Varasemalt suhtlesid sugulased E. E. aktiivselt, käisid teda abistamas, kuid viimastel aastatel kannatas pärandaja sundmõtete all ning kahtlustas pidevalt kõiki. Pärandaja kartis paaniliselt kõiki inimesi, keeldus kedagi (sh sugulasi) oma majja lubamast, esitas alusetuid süüdistusi olematute varguste kohta. Äärmusliku näitena magas isegi pärandaja oma autos, selle varastamise hirmus.
13.On tõenäoline, et pärandaja oli sõltuvussuhtes kostjast ning allus kostja tahtele. Kuivõrd teadaolevalt oli pärandaja väga raske iseloomuga ning inimesi mitteusaldav, on kahtlused selles osas, et kostja, kasutades ära pärandaja erakorralist vajadust saada hooldaja, saavutas selle, et pärandaja tegi testamendi, millega pärandas kinnistu kostjale.
14.Kostja valdab omavoliliselt muud pärandvara, milline peaks olema päritav seaduse järgi (PärS § 10 lg 2), sõiduautod, mootorratas, võimalikud hoiused. Seetõttu taotleb hageja pärandvara väljaandmist PärS § 139 lg 1 alusel.
HAGI TAGAMINE. KOLMANDATE ISIKUTE KAASAMINE.
15.Kohtu 27.10.2004. a määrusega hagi tagati, hagi tagamiseks tehti kinnistu käsutamise keelumärge ning keelati kostjal tehingute ja toimingute tegemine pärandvara hulka kuuluva vallasvaraga (sh sõiduautodega Citroen Xsara ja VAZ 21061).
16.Kohtu 27.10.2004. a määrusega kaasati protsessi hageja poolel kolmandate isikutena E. E. seadusjärgsed pärijad E. E., O. M.J. ja V. M.
KOSTJA VASTUS
17.Kostja hagi ei tunnistanud.
18.Kirjaliku vastuse kohaselt on testament ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et E. E. testament vastas tema tahtele.
19.Testamendi tühiseks tunnistamise aluseks on hagiavalduse kohaselt asjaolu, et testament on tehtud raskete asjaolude kokkusattumise mõjul, kuivõrd kostja kasutas ära pärandaja sõltuvussuhet ja pärandaja tegi testamendi temale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hagiavaldusest ei nähtu, milline oli pärandaja sõltuvussuhe pärijast ja missugused olid pärandajale äärmiselt ebasoodsad tingimused testamendi tegemiseks. Sõltuvussuhteks ei saa lugeda asjaolu, et Mäetaguse Vallavalitsus määras 11.11.2003. a, so 15 päeva pärast testamendi tegemist kostja pärandaja sotsiaalhooldajaks. Mäetaguse vallavanema 04.08.2004. a käskkiri U. K. distsiplinaarkaristuse määramise kohta ei ole testamendi tühiseks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks.
20.Asja materjalides puuduvad tõendid, et E. E. oleks tunnistatud teovõimetuks, samuti selle kohta, et pärandaja ei saanud aru oma tegudest, või et testamendis väljendatud tahe ei olnud pärandaja tegelik tahe. Vastavalt testamendi punktile 5.2 „notari tähelepanekute kohaselt mõistab testaator täielikult testamendi tegemise tähendust, esitab oma soove arusaadavalt, orienteerub ajas ja ruumis ning on kursis päevasündmustega“.
21.Kostja väidet, et testament vastas testaatori tegelikule tahtele ja ta ei olnud kostjast sõltuvussuhtes, tõendab kaudselt ka asjaolu, et E. E. pärandas kostjale ainult kinnistu, mitte kogu talle kuuluvat vara. Vallasvara jättis ta seadusjärgsetele pärijatele.
22.Pärandvara väljaandmise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja valvas pärandvara ning väljastas selle pärijatele hageja esimesel nõudmisel.
23.27.04.2005. a avalduses loobus hageja nõudest pärandvara väljaandmiseks põhjendusel, et kostja on hagejale ja kolmandatele isikutele välja andnud kogu E. E. pärandvara hulka kuuluva vallasvara.
24.Kohtu 05.05.2005. a määrusega tühistati hagi tagamine sõiduautodega tehingute tegemise keelu osas.
25.Kohtuistungil esitas kolmanda isiku V. M. esindaja kohtule E. E. 28.04.2004. a avalduse (koduse testamendi), mille väidetavalt leidis E. E. kodust vaiba tagant M. S.
26.Tunnistaja M. S. seletas, et viibis E. E. majas ... ning tema huvi paelus voodi kõrval seinal olnud vaip, mille oli kudunud vanaema. Vaip oli seinale naeltega kinnitatud. Võttes vaiba
seinalt maha, kukkus vaiba tagant välja paber (kodune testament). Tunnistaja näitas seda paberit oma emale V. M. ning helistas ema esindajale.
27.Avalduse (koduse testamendi) kohaselt teatab E.E. järgmist: „tühistan minu poolt allakirjutatud 28.01.2003. aastal notari juures testamenti minu hooldaja U. K. kasuks kuna ta on halb hooldaja ja kaval, valetas minule, et kui ma tema kasuks teen testamenti siis ta hoolitseb minust nagu oma isad. Kuid ta valetas minule on häbi oma sugulaste eest, et mina vana inimene kes nägi elu nii lihtsalt usaldasin U. ja veel kõik mis minul oli ma oma lollipeaga andsin U. U. sa oled kaval pea. Kuid mina loodan et minu sugulased ikkagi saavad vara ja raha endale kuna see on minu viimane soov ja naad kasutavad minu vara ja raha mida mina teenisin oma huvides ausalt jagades seda oma vahel nii vabandavad mind minu vale käitumise eest. Minul enam pole jõudu ega tervits minna notari juurde ja võta oma testamendi tagasi kuid olen teadlik, et minu viimane soov peab olema taidetud ja minu vara jääma minu kõikidele sugulastele“ (kohtu märkus: tekst muutmata). Testamendile on alla kirjutanud kaks tunnistajat: A.K.(IK...) ja T.K.(IK...), kes kinnitasid, et olid testamendi vormistamise ja allakirjutamise juures ja oma allkirjaga tõendavad, et E. E. oma avaldusega kinnitas oma viimast tahet ning on kindlad, et E. E. on teo- ja otsustusvõimeline.
28.Hageja esitas alternatiivse aluse testamendi kehtetuks tunnistamiseks. Hageja leiab, et testament on kehtetu TsÜS § 94 lg 1 alusel, kuna on tehtud pettuse tõttu. Lähtudes E. E. poolt 28.04.2004. a omakäeliselt kirjutatud avaldusest, esinevad kostja käitumises ilmselged pettuse tunnused. Avaldusest tuleneb, et E. E. tühistab tema poolt kostja kasuks tehtud notariaalse testamendi. TsÜS § 94 lg 2 kohaselt on ebaõigete andmete avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada. Arvestades eeltoodut esinevad kostja tegevuses ka pettuse tunnused, kuivõrd kostja ametijuhendi p 5.1 sätestas, et kostja kui sotsiaalhooldaja kohustub hooldatavatelt mitte vastu võtma hinnalisi kingitusi ega pärandusi, teatama vallavanemale, kui hooldatav soovib teha hinnalist kingitust või pärandada tema vara tema perekonnaliikmetele. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud, ei E. E. pärandi vastuvõtmisel kui ka perekond R. juhtumi puhul, mil kostja poja kasuks tehti testament. 19.04.2005. a kohtuistungil teatas kostja, et tema kui hooldaja kasuks on testamendi teinud ka veel O. H. ja O. L. Kostjale on määratud vallavanema käskkirjaga kaks noomitust. Kostja teadis oma ametijuhendist tulenevaid kohustusi, oleks pidanud E. E. teavitama, et tal ei ole võimalik testamenti vastu võtta, kuivõrd seda keelab tema ametijuhend (kostja sai testamendist teada 09.03.2004. a). Kostja teavitas oma tööandjat testamendist alles pärast testaatori surma. Kostja ametijuhendis (punkt 3.1) oli kostja tööülesanneteks muuhulgas ka sugulaste ja tuttavatega sidemetega säilitamine, analüüsides kohtule esitatud tõendeid, nähtub, et kostja tegi kõik selleks, et vältida oma hooldatavate suhtlemist oma tuttavate/sugulastega. Juhul, kui kohus peaks leidma, et E.E. testamendi koostamisel ei esinenud raskete asjaolude ärakasutamist, palub hageja alternatiivse alusena testament kehtetuks tunnistada kui pettuse mõjul tehtud tehing.
29.Kolmanda isiku, V. M., seisukoha järgi tuleks E. E. testament tunnistada tühiseks ning edaspidi jagada E. E. vara kõikide pärijate vahel. 25.09.2005. a avastati E. E. poolt koju peidetud kodune testament, millele on alla kirjutanud ka kaks tunnistajat. Avaldusega tühistas E. E. varem kostja kasuks koostatud testamendi.
KÄEKIRJAEKSPERTIIS
31.Hageja taotles A. K. ja T. K. tunnistajatena ülekuulamist. Rahvastikuregistri tehtud päringu kohaselt surid nii A. kui ka T.K. .... a.
32.Kohtu 17.01.2006. määrusega määrati käekirjaekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Eksperdile esitati alljärgnevad küsimused: * Kas allkirja T. K. nimelt 28.04.2004. a avaldusel kirjutanud T. K. ise?
(edaspidi „kodune testament“) on
* Kas allkirja A. K. nimelt kodusel testamendil on kirjutanud A. K. ise? * Kas käsikirjateksti koduse testamendi lõpus, mis algab sõnadega „Mina A. K......“ ja lõpeb sõnadega „on teo- ja otsusevõimeline“ on kirjutanud A. K., T. K. või mitte kumbki neist? * Kas käsikirjateksti koduse testamendi lõpus, mis algab sõnadega „Mina T. K.......“ ja lõpeb sõnadega „...on teo- ja otsusevõimeline“ on kirjutanud T. K., A. K. või mitte kumbki neist? * Kas kodune testament on alates pealkirjast „Avaldus“ kuni allkirja reani „28.04.2004 a.“ kirjutatud ning allkirjastatud omakäeliselt E. E. poolt?
33.13.02.2006. a ekspertiisiakti kohaselt võimaldas esitatud materjal (käe- ja allkirjanäidised) ekspertiisi teostada. Käsikirjalises tekstis alates pealkirjast Avaldus kuni kuupäevani 28.04.2004. a ning allkiri E.E. nimelt puudub osaliselt vanainimesele iseloomulik nurklikkus, rõhk on ühtlaselt tugev, mis võib olla tingitud vaidlustatud teksti ja allkirja kopeerimisest. Võrreldes vaidlustatud käsikirjateksti ning allkirja E.E. nimelt E. E. käekirjaproovidega ilmnesid kokkulangevused küll enamuses üldtunnustes, kuid lahkuminekud tuvastati rõhus (E.E-l rõhk vahelduv), nurklikkuses (E.E-l käekiri spontaanselt nurklik) ja eritunnustes. Võrreldud eritunnused olles püsivad ja individuaalsed, moodustavad erinevad identifikatsioonilised kogumid, mis on aluseks arvamusele, et tekst E. E. nimelt tõenäoliselt ei ole kirjutatud E. E. poolt. Kuna tuvastati ka kokkulangevusi, ei ole kategoorilist arvamust võimalik anda. Käsikirjatekst koduse testamendi lõpus (A. K. ja T. K. tekst) ei ole kirjutatud ei A. K. ega ka T. K. poolt.
34.Kohus esitas 12.06.2006. a ekspertidele kirjalikult täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi. Vastuses märgiti, et ekspertidele esitatud võrdlusmaterjali uuriti täies mahus, võrdlusmaterjal oli piisav arvamuse andmiseks. E. E. käekirjas perioodil 2003-2004 ning ka kirjas Estonia kaevandusele (11.09.1991) esineb eakusele viitav nurklikkus. Vaidlustatud materjalis nimetatud tunnus puudub. Arvamuse andmisel arvestati nii selle kui ka paljude eritunnustega. Käekirja üldtunnustest kirjutamistempot, seotust ja rõhku ei loeta kirjutaja vanusega seotud tunnuseks.
KOHTUISTUNG
35.Hageja esindajad taotlesid, et kohus rahuldaks hagi ning tunnistaks E. E. 28.10.2003. a testamendi kehtetuks raskete asjaolude ärakasutamise ja pettuse tõttu.
36.Hageja selgitas, et E. E. sugulased sel ajal, kui kostja oli tema hooldaja, kokku ei puutunud. Hageja sai teada sellest, et E. E. hooldaja oli kostja, alles E. E. matustel. Hagejal olid E. E. head suhted, kuid oma elu lõpupoole E. E. muutus, ta oli kahtlustav ning kartis vargaid.
37.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et testamendist sai teada 09.03.2004. a E. E. enda käest. Sel päeval käisid nad haiglas. E. E. ei soovinud oma sugulastega suhelda. Kostja ei mõjutanud E.E., et viimane testamendi kostja kasuks teeks.
38.Kolmanda isiku, V. M., esindaja leidis, et hagi on põhjendatud. On olemas kodune testament, millest tuleb lähtuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 kohaselt testamendiga teeb pärandaja (testaator) oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Oma vormilt võib testament olla notariaalne või kodune (PärS § 20, § 21, § 23, § 24). Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
40.Kohus märgib esmalt, et kehtiv pärimisõigus lähtub testeerimisvõimest ja – vabadusest, st teo- ja otsustusvõimet omaval isikul on õigus teha oma varaga surma puhuks korraldusi, pärandada oma vara sugulastele või teistele isikutele. Pärimisõigus on tagatud põhiseadusega (§ 32 lg 4), mis muuhulgas tähendab ka seda, et igal inimesel on õigus teha oma vara kohta oma surma puhuks selliseid korraldusi, nagu ta ise tahab. Õiguslikus mõttes on seadusjärgsed ja pärandaja enda poolt nimetatud pärijad võrdsed.
41.Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluses testamendi kehtivuse üle lähtuda eeldusest, et E. E. 28.10.2003. a testament vastas tema tahtele. Kui hageja väidab vastupidist, tuleb hagejal tõendada, et testament ei väljenda testaatori tahet (TsÜS § 67) või et testament tehti pettuse (TsÜS § 94) või raskete asjaolude ärakasutamise (TsÜS § 97) tõttu.
42.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
43.Hagi alusena on hageja oma hagiavalduses välja toonud alljärgnevad asjaolud ja esitanud nende kinnitamiseks alljärgnevad tõendid.
43.1.Testament (28.10.2003. a) oli tehtud testaatori poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kostja kasutas ära testaatori erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust – mida kinnitavad asjaolud, et testaator tegi testamendi kostja kasuks, tundes kostjat väga lühikest aega, hagejal ning teistel sugulastel on kahtlused pärandaja vaimse tervise osas, sest pärandaja kannatas sundmõtete all, kahtlustas pidevalt kõiki, käitus ebaadekvaatselt, tõenäoline on, et pärandaja oli sõltuvussuhtes kostjast, kostja kasutas ära pärandaja erakorralist vajadust saada hooldaja - seega võib öelda, et testamendi tegemise tahe ei olnud kõrvalmõjudest vaba.
43.2.Hagejale teadaolevalt oli pärandaja tõeliseks tahteks pärandada kogu oma vara sugulastele.
43.3.Kodune testament (28.04.2004. a) kinnitab seda, et kostja käitumises esinevad ilmselged pettuse tunnused („ /.../ U. K. on halb hooldaja ja kaval, valetas minule, et kui ma tema kasuks teen testamendi, siis ta hoolitseb minust nagu oma isast. Kuid ta valetas. /.../ „). Kuna pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema ning ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada – leiab hageja, et kostja pidanuks tulenevalt oma ametijuhendi punktist 5.1 teavitama testaatorit sellest, et tal ei ole võimalik testamenti vastu võtta, kuivõrd seda keelab tema ametijuhend.
43.4.Kostja tegi ka kõik selleks, et vältida testaatori suhtlemist oma tuttavate ja sugulastega (rikkudes ametijuhendi punkti 3.1), mis seab kahtluse alla selle, kas kostja kasuks tehtud testament vastab pärandaja viimasele tegelikule tahtele.
43.5.Oma väidete kinnituseks on kohtule esitatud alljärgnevad tõendid.
43.5.1.Iseloomustus U. K. kohta (Mäetaguse valla sotsiaalnõunik M. U., 26.10.2004. a; I kd l 36).
43.5.2.E. E. avaldus hooldaja määramise kohta (I kd l 54) ja Mäetaguse vallavanema käskkiri 26.11.2003. a U. K. töölepingu osalise muutmise kohta (alates 11.11.2003. a suurenes töökoormus ühe hooldatava võrra) (I kd l 55).
43.5.3.E. E. 28.06.2004. a avaldus U. K. kohta (I kd l 56).
43.5.4.Mäetaguse vallavanema 04.08.2004. a käskkiri nr ... U. K. distsiplinaarkaristuse määramise kohta (I kd l 57-59).
43.5.5.U. K. seletuskiri tööandjale 04.08.2004. a (I kd l 60-64).
43.5.6.L. ja V.R. 02.07.2004. a teade Mäetaguse vallavanemale testamendi tühistamise kohta ja 13.07.2004. a avaldus (I kd l 66).
43.5.7.Mäetaguse vallavanema 23.08.2004. a käskkiri nr ... U. K. distsiplinaarkaristuse määramise kohta (I kd l 67-70).
43.5.8.Kodune testament 28.04.2004. a (I kd l 229).
43.5.9.Lisaks on kohtule esitatud E. E. pärimistoimiku materjalid, sh 28.10.2003. a testament (I kd l 75-134).
43.5.10.Kohus kuulas üle tunnistaja M. S. (I kd l 240) ning määras käekirjaekspertiisi (ekspertiisi materjalid on II kd l 422-432, 508).
44.Pärandaja teo- ja otsustusvõime.
44.1.Hageja märgib hagis, et hagejal ning teistel sugulastel on kahtlused pärandaja vaimse tervise osas, sest pärandaja kannatas sundmõtete all, kahtlustas pidevalt kõiki, käitus ebaadekvaatselt.
44.2.Hageja selgitas kohtus, et ta ei saanud päriselt aru sellest, kas E. E. on mõistuse juures või ei ole. Pärijaid tal oli, aga ta pärandas vara võõrale inimesele.
44.3.Testamendi (28.10.2003. a ) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 8 lg 1 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. See tähendab, et isiku teovõime tuleb kindlaks määrata iga konkreetse õigustoimingu suhtes.
44.5.Otsustusvõime hindamisel tuleb selgitada, kas isik on kõiki asjaolusid arvesse võttes võimeline testamendi tähtsusest ja tagajärgedest aru saama ja seda iseseisvalt tegema. Tõendatud pole, et testamendi tegemise ajal ei olnud täidetud mõlemad eeldused (otsustusvõime, teovõime). Testamendi kohaselt avaldas testaator soovi pärandada talle kuuluvad ehitised (vallasaja või kinnistuna) U. K., notar on testaatorile selgitanud õigust testamendi hilisema tühistamise võimaluste kohta ning notari tähelepanekute kohaselt ei ole alust arvata, et testaatori (74. aastane) teovõimet oleks piiratud või kahelda testaatori otsusevõimes. Notari tähelepanekute kohaselt mõistab testaator täielikult testamendi tegemise tähendust, esitab oma soove arusaadavalt, orienteerub ajas ja ruumis ning on kursis päevasündmustega.
44.6.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et hageja väited jäid kohtus tõendamata (hageja on ka hagis märkinud, et tema väited kujutavad kahtlust). See, et testaator ei soovinud oma sugulastega suhelda ja pärandas osa oma vara kostjale, ei tähenda seda, et tuleks kahelda testaatori mõistuses. Testaatori teo- ja otsustusvõime üle otsustamisel ei saa lähtuda sellest, kas surma puhuks tehtud korraldus on iseenesest mõttekas või mitte. Seadusjärgsete pärijate soovid ja arusaamad mõistlikkusest ei vaja õigusliku kaitset – lähtuda tuleb pärandaja isikust ja tema soovidest.
45.Raskete asjaolude ärakasutamine.
45.1.Hageja väidab: testament oli tehtud testaatori poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kostja kasutas ära testaatori erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust – mida kinnitavad asjaolud, et testaator tegi testamendi kostja kasuks, tundes kostjat väga lühikest aega, hagejal ning teistel sugulastel on kahtlused pärandaja vaimse tervise osas, sest pärandaja kannatas sundmõtete all, kahtlustas pidevalt kõiki, käitus ebaadekvaatselt, tõenäoline on, et pärandaja oli sõltuvussuhtes kostjast, kostja kasutas ära pärandaja erakorralist vajadust saada hooldaja - seega võib öelda, et testamendi tegemise tahe ei olnud kõrvalmõjudest vaba.
45.2.TsÜS § 97 sätestab: tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid.
45.3.PärS § 94 kohaselt võib kohus pärija, annakusaaja ja teiste huvitatud isikute nõudel testamendi või selle osa kehtetuks tunnistada TsÜS §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel.
45.4.TsÜS § 97 teksti kohaselt on selle sätte alusel tehingu kehtetuks tunnistamisel vajalik tuvastada, et testament oli (1) tehtud testaatori jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel; (2)
kostja kasutas ära testaatori erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid.
45.5.Hageja esindajad selgitasid kohtus, et testaatori jaoks äärmiselt ebasoodsad tingimused seisnesid selles, et E. E. vajas hooldajat ja oli seetõttu nõrgemas positsioonis (I kd l 178). Kohus hagejaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et E. E. tegi testamendi 28.10.2003. a, järgmisel päeval (29.10.2003. a) esitas ta Mäetaguse Vallavalitsusele avalduse, milles taotles hooldaja määramist ning avaldas soovi, et hooldaja oleks U. K., E.E. määrati hooldajaks U. K. alates 11.11.2003. a. U. K. selgituste kohaselt tundis ta E. E. juba nooruspõlvest, sellest, et E. E. soovib kostjat enda hooldajaks, sai ta teada valla sotsiaalnõunikult. E. E. ütles kostjale, et ta ei tule enam toime, ei saa ise puid ega vett tuppa tuua. Asja materjalidest nähtub, et sel ajal, kui kostja määrati E. E. hooldajaks, oli E. E. juba testamendi kostja kasuks teinud. Tõendeid selle kohta, et kostja mõjutas E. E. enda kasuks testamenti tegema, esitatud pole. Samuti tõendeid selle kohta, et E. E. oli sõltuvussuhtes kostjaga. Sõltuvussuhteks ei saa lugeda asjaolu, et kostja oli E. E. hooldaja, kostja töökohustuseks vallavalitsusega sõlmitud töölepingu järgi oligi vanurite (sh E. E.) hooldamine. Sõltuvussuhte puudumist kinnitab ka tõsiasi, et E. E. tegi testamendi ainult osa vara suhtes, st seadusjärgsed pärijad pärisid ülejäänud vara vastavalt seadusele. Hooldaja saamine ei sõltu testamendi tegemisest hooldaja kasuks. Perekonnaseaduse § 105 kohaselt seab eestkosteasutus (kohalik omavalitsus) täisealisele teovõimelise isikule hoolduse, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel, kusjuures hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 1 kohaselt vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet /.../.
46.Pettus.
46.1.Hageja väidab: Kodune testament (28.04.2004. a) kinnitab seda, et kostja käitumises esinevad ilmselged pettuse tunnused („ /.../ U. K. on halb hooldaja ja kaval, valetas minule, et kui ma tema kasuks teen testamendi, siis ta hoolitseb minust nagu oma isast. Kuid ta valetas. /.../ „). Kuna pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema ning ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada – leiab hageja, et kostja pidanuks tulenevalt oma ametijuhendi punktist 5.1 teavitama testaatorit sellest, et tal ei ole võimalik testamenti vastu võtta, kuivõrd seda keelab tema ametijuhend.
46.2.TsÜS § 94 lg 1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
46.3.Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas kostja viis E. E. eksimusse või hoidis teda eksimuses enne E. E. poolt tahteavalduse tegemist (testamendi tegemist 28.10.2003. a), mistõttu kohtul puudub võimalus kontrollida pettuse koosseisu olemasolu TsÜS § 94 lg 1 dispositsiooni kohaselt. Mis puudutab pettuse koosseisu tuvastamisele tulenevalt kodusest testamendist, siis kohus hindab kodust testamenti kui tõendit allpool.
46.4.TsÜS § 94 lg 2 sätestab: ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
46.5.Hageja leiab, et kostja pidanuks E. E. teavitama oma ametijuhendi punktist 5.1 st selgitama E. E., et ta ei saa hinnalisi kingitusi ega testamente oma ametijuhendi järgi vastu võtta. Kostja selgituste kohaselt sai ta testamendist teada 09.03.2004. a ning teavitas testamendi tegemisest vallavalitsust peale E.E. surma. Kostja selgitas testamendist teadasaamist alljärgnevalt: „/.../ mina sain teada, et 09.03.2004. a hommikul, et on tehtud testament, pidime minema E. haiglasse, tema oli väga korrektne, kui kohale jõudsime, ütles, et veel on minut jäänud. Olime enne perearsti kutsunud välja ja meil oli kokkulepe, et kell 9 tuleme talle järele. Kui sinna jõudsime oma abikaasaga, siis tema suitsetas seal, ütles, et istuge /.../ tema käskis istuda, suitsetas lõpuni, läks teise tuppa, pani ukse kinni ja kui tuli tagasi, olid tal käes sinised kaaned. Istus, võttis sealt vahelt paberi, ütles, et tegi testamendi minule, ei taha et vald või minu sugulased, need kuradi varganäod midagi saaksid, et need Maidla pätid, et nad oma nägu siia õuele ei tõstaks. Lugesin korraks ainult, sest meil oli vaja arstile minna, et ehitiste peale oli tehtud testament. Ma ei jõudnud lõpuni lugeda, ütlesin E., et eks ta ise teab, mis ta teeb ja läksime siis temaga arsti juurde /.../ (I kd l 179).
46.6.Kohtule kostja ametijuhendit esitatud ei ole, kuid tulenevalt Mäetaguse vallavanema käskkirjadest, milles viidatakse sotsiaalhooldaja ametijuhendile (I kd l 57, 68) selgub, et ametijuhendi punkti 5.1 kohaselt kohustub sotsiaalhooldaja osutama teenuseid hooldatavale tasuta, hooldatavatelt mitte vastu võtma hinnalisi kingitusi ega pärandusi, teatama vallavanemale, kui hooldatav soovib teha hinnalist kingitust või pärandada vara tema perekonnaliikmele.
46.7.Kohus leiab, et petva poole pahatahtlik käitumine (petja pahatahtlik vaikimine) omab tähtsust mitmepoolse tehingu puhul (eelkõige müügilepingute sõlmimisel). Pahatahtlikkust peab tõendama väidetavalt petetud pool. Ka juhul, kui kostja oleks 09.03.2004. a teavitanud E. E. sellest, et tema ametijuhend ei luba hooldatavalt vastu võtta hinnalisi kingitusi ega pärandeid, ei saaks selline kostjapoolne avaldus mõju avaldada 28.10.2003. a koostatud testamendi kehtivusele. Testament kui ühepoolne tahteavaldus väljendab ühe isiku (testaatori) tahet. Kohus märkis juba eespool, et notar selgitas testaatorile õigust testamendi hilisema tühistamise võimaluste kohta. Testamendi teinud isik ei ole oma otsusega seotud, ta võib juba tehtud korraldused igal ajal muuta või tühistada. Kostja ametijuhendis sisalduv piirang ei kitsenda mingilgi moel E. E. tahte kujundamise vabadust vaid omab tähtsust tööandja ja töötaja omavahelistes suhetes. Ametijuhendi rikkumisel saab tööandja kohaldada rikkuja suhtes distsiplinaarvõimu. Käesolevas vaidluses esitatud tõendid kostja süütegude kohta (distsiplinaarkaristused) ei moodusta pettuse koosseisu TsÜS § 94 mõttes.
47.Kodune testament.
47.1.PärS § 23 lg 1 sätestab: testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu (lg 2). Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile
alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teoja otsustusvõimeline (lg 3). Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse (lg 4). Kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes (lg 5).
47.2.PärS § 24 lg 1 sätestab: testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina (lg 2). Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut (lg 3).
47.3.Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab (PärS § 25 lg 1). Kui koduses testamendis pole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise päeva, on testament tühine (PärS § 25 lg 2).
47.4.Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda hoidmiseks teisele isikule (PärS § 26 lg 1).
47.5.Kohtule on esitatud väidetavalt E. E. 28.04.2004. a avaldus (kodune testament), millele on alla kirjutanud kaks tunnistajat (A.K. ja T. K.)(I kd l 229).
47.5.1.Kolmas isik V. M. leiab, et kehtib kodune testament, millega E. E. muutis oma 28.10.2003. a tahteavaldust ja kodusest testamendist tulebki asja lahendamisel lähtuda. Hageja esindajad koduse testamendi kehtivuses kindlad ei ole.
47.5.2.Koduse testamendi kehtivuse korral tuleks lähtuda viimasest (PärS § 86, notariaalse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga).
47.5.3.Kahtluste tõttu koduse testamendi autentsuse suhtes määras kohus ekspertiisi (vt kohtuotsuse punktid 31-34). Ekspertiisiakti kohaselt tekst E.E. nimelt tõenäoliselt ei ole kirjutatud E. E. poolt. Kuna tuvastati ka kokkulangevusi, ei olnud kategoorilist arvamust võimalik anda. Käsikirjatekst koduse testamendi lõpus (A. K. ja T.K. tekst) ei ole kirjutatud ei A.K. ega ka T. K.poolt.
47.5.4.Ühelgi tõendil, sh eksperdiarvamusel, ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Tõendeid hindab kohus tulenevalt TsMS § 232 kogumis. Arvestades eksperdiarvamust koos teiste tsiviilasjas esitatud tõendiga, leiab kohus, et kodune testament ei ole kehtiv. Kohus põhjendab oma arvamust alljärgnevaga. Kodust testamenti tuleb hinnata sellises vormis nagu ta kohtule esitati, st mitte omakäelise vaid tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendina. Testaator otsustab testamendi vormi üle, kas kirjutada see omakäeliselt või kutsuda viimase tahte avaldamise juurde kaks
tunnistajat, kes kinnitaksid testamendile alla kirjutamist testaatori poolt ja kinnitaksid oma allkirjadega arusaama sellest, et testaator on teo- ja otsustusvõimeline. Asjaolu, et ekspertiisiga tuvastati väidetavate tunnistajate käe- ja allkirjade võltsing seab omakorda kahtluse alla ka E. E. väidetavalt omakäeliselt kirjutatud osa kodusest testamendist. Esitades küsimuse, kes olid huvitatud testamendi võltsimisest, saab vastata, et isikud, kes pärinuks E. E. kinnistu kostja asemel. Kahtlused koduse testamendi võltsimises seavad kahtluse alla hageja õigusliku positsiooni. Menetlusosaliste seletustest nähtub, et E. E. ei käinud oma sugulastega läbi, konflikt sugulastega ja võõrandumine sai alguse sellest, et E. E. kahtlustas sugulasi asjade varguses. Poolte seletustest ei nähtu ka seda, et enne testaatori surma oleks ta sugulastega ära leppinud. Seetõttu pole ka loogilist seletust sellele, miks E. E. pidi oma tahet muutma. Mitte millegagi ei ole tõendatud ka hageja väide selle kohta, et kostja tegi kõik selleks, et vältida testaatori suhtlemist oma tuttavate ja sugulastega.
48.Muud tõendid. Iseloomustus U. K. kohta (Mäetaguse valla sotsiaalnõunik M. U., 26.10.2004. a; I kd l 36). U. K. seletuskiri tööandjale 04.08.2004. a (I kd l 60-64). Kohus leiab, et üldine hinnang kostja isikuomaduste ja töökohustuste täitmise kohta ei tõenda hagi aluses toodud asjaolusid. Hageja on esitanud kohtule faktide ja tõendite asemel liialt palju emotsionaalseid kahtlusi (on tõenäoline, hagejal on tõsised kahtlused).
49.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.
KOHTUKULUDE JAOTUS
50.Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005. a kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
51.Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda.
52.Kostja taotleb nõustaja kulude väljamõistmist. TsMS § 61 lg 1 (kuni 31.12.2005. a kehtinud redaktsioon) kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Varem kehtinud TsMS puudus nõustaja instituut, mis aga ei välista õigusabi kulude hüvitamist kostjale. Hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja õigusabikulud 15 050 krooni ja käekirjaekspertiisi läbiviimise eest tasutud 3 000 krooni.
HAGI TAGAMISE KEHTIVUS
53.Kohtu 27.10.2004. a määrusega tagati hagi ja hagi tagamiseks tehti kinnistu käsutamise keelumärge.
54.Kohtuotsuse jõustumisel kuulub hagi tagamine tühistamisele. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.