2-06-39339
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.mai 2007.a Kuressaare
Tsiviilasja number
2-06-39339
Tsiviilasi
E K hagi M K vastu pärandvarast sundosa pärmiseõiguse tunnustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Istungil osalesid hageja E K ( ), hagejale riigi õigusabi osutav vandeadvokaat Kersti Põld (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ asukoht Tallinna 11 Kuressaare), kostja M K ( , kostja esindaja vandeadvokaat Andres Tamm (OÜ Advokaadibüroo A.Tamm – asukoht Tolli 7 Kuressaare)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
25.aprill 2007.a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
11.02.1999 tegi hageja isa B K testamendi (Lisa nr 1) millega pärandas kogu vara kostjale. Isa suri XXXXXX ( surmatunnistus Lisa nr 2) ja kuna ema M K oli surnud juba varem 14.07.2003 ( surmatunnistus Lisa nr 3), siis on sundosa saamise õigus pärandvarast hageja arvates temal, kuna ta on töövõimetu ja invaliid. Kostja tegi avalduse pärandi vastuvõtmiseks Kuressaare notar Anne Heinsaarele ja 18.04.2006 teatas notar (Lisa nr. 4), et on saanud testamendijärgse pärija (kostja) avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja määras pärandivastuvõtmise tähtajaks 28.05.2006, kusjuures kostja oli notarile tehtud avalduses hageja väitel märkinud vääralt, et hageja on töövõimeline pensionär.
1(4)
2-06-39339 Hageja saatis notarile avalduse ( Lisa nr. 5) ja taotles viidates oma töövõimetusele pärida sundosa oma isa B K pärandvarast ja lisas ka Tallinna Pensioniameti pensionitõendi töövõimetuse tõendamiseks, kuna muid töövõimetust tõendavaid dokumente tal sel hetkel veel polnud esitada, põhjusel, kuna arstlik ekspertiisikomisjon polnud hageja invaliiduse ja töövõime kohta veel otsust teinud. Seetõttu 19.05.2006 tegi hageja avalduse notarile (Lisa nr 6) paludes pikendada pärandi vastuvõtmise tähtaega. 22.05.2006 notar hageja avalduse alusel pikendas tähtaja pärandi vastuvõtmiseks 01.09.2006. (Lisa nr.7). Hageja teavitas ka notarit oma süvenevast haigusest, mis on saanud töövõimetuse aluseks ja avaldas nõusolekut kostjaga kokku leppida pärandvarast sundosa eraldamiseks (Lisa nr 8). Notar vastas hageja avaldusele 20.06.2006 kirjaga, teatades, et notar ei saa vastavalt seadusele olla tehingute sõlmimisel vahendajaks ja et tal pole õigust haiguslugusid välja nõuda. Lisaks teatas notar hagejale 26.07.2006 (Lisa nr. 9) viidates Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-73-04, et hagejal kui pärandist sundosa taotlejal on vaja esitada täiendavaid tõendid ja ainult pensionäri saatusest ei piisa töövõimetuse tõendamiseks sundosa pärimisõiguse saamiseks. Täiendavalt peab hageja esitama tõendid, et ta oli õigustatud pärandajalt ülalpidamist saama s.t et tal polnud endale võimalik ise leiba teenida ja et tal puuduvad vahendid enda elatamiseks. Kuid ka pärandi vastuvõtmise pikendatud tähtajaks (01.09.2006) polnud hagejal täiendavaid tõendeid esitada, kuna arstlik komisjon ei olnud ikka veel otsust teinud ja hageja oli jälle sunnitud 01.09.2006 notarilt veelkord tähtaja pikendamist taotlema ( Lisa nr. 10). Hageja tegi ka ühise avalduse nii notarile, kui ka oma sundosa õiguse kohta selgituste saamiseks EV Justiitsministeeriumile 19.09.2006( Lisa nr 11) ning Notarite kojale. Kuressaare notar Anne Heinsaar keeldus 19.09.2006 vastuses( Lisa nr. 12) pärandi vastuvõtmise tähtaega veelkord pikendmast, kuna pole tõendatud, et hagejal on õigus sundosale pärandvarast ja samuti polnud kostja nõus veelkordse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamisega. EV Justiitsministeerium saatis hagejal vastuse ( Lisa nr. 13), milles viitas Riigikohtu praktikale, täpsemalt lahendile nr 3-2-1-73-04, mille kohaselt PärS paragrahv 104 järgi töövõimetuse kohaldamiseks peab isik, kes ei olnud surma hetkel olema pärandaja ülalpidamisel ja peab ise tõendama, et ta on PärS paragrahv 104 mõttes töövõimetu. Notarite Koda vastuses hageja avaldusele( 06.10.2006 Lisa nr. 14), viidati ka eelpool nimetatud kohtupraktikale ja lisati, et kui hageja on töövõimetu PärS paragrahv 104 tähenduses ja kui hagejal on õigus sundosa pärida, mille hageja oleksin seaduse järgi saanud (PärS paragrahv 105). Õiguste kaitseks soovitati pöörduda kohtu poole, kui testamendijärgne pärija ei anna hagejale nõusolekut sundosa pärimiseks. Alles 30 11.2006 tegi Tallinna PA AEK otsuse nr 308456, mille kohaselt on hagejal keskmise puue, põlveliigese traumajärgne artroos ja kõrgvererõhutõbi ( Lisa nr. 15). Arstid on järeldanud, et hagejal on raskused iseseisvalt liikuda ja seega selle puude tõttu ei ole hageja ka enam töövõimeline. Kuna liikumispuudega pensionärina on tal peaaegu võimatu tööd teha ja tal pole muud sissetulekuallikat kui riiklik pension, siis leiab hageja, et tal on täielik seaduslik õigus pärida oma isa järgi pärimisseaduse kohaselt sundosa. Kostjale saatis hageja tähitud kirja 09.10.2006 ( Lisa nr 16), taotlusega lahendada pärimisvaidlus kokkuleppel, kuid kostja on tänaseni keeldunud kontakteerumast ja ta pole vastanud saadetud kirjale. Sellest järeldab hageja, et kostja keeldub talle seadusega määratud osa pärandist eraldamast. PärS paragrahv 104, sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. PärS paragrahv 105 sätestab, et sundosa on pool pärandiosast, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Tulenevalt eelöeldust palub hageja:
2(4)
2-06-39339
Hageja soovib saada sundosa tunnustamist pärandvarast, kuna väidab, et isa on oma 11. veebruari XXX.a. tehtud testamendiga tema, kui töövõimetu alaneja sugulase, ilma jätnud temale seaduse järgi kuuluvast pärandist. Hageja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel:
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab, et tal on õigus pärida oma isa B K pärandvarast osa pärimisseaduse (PärS) § 104 alusel, kuna on töövõimetu. PärS § 104 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Riigikohtu 22.veebruari 2005.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-73-04 punkt 41 kohaselt töövõimetuse aluseks PärS § 104 kohaldamisel võib olla esmajoones eluiga, tervisekahjustus või puue, millest tulenevalt ei ole võimalik kas veel või enam endale elatist teenida. Pärimisseaduse §-ga 104 hõlmatud ühe isikute grupi - puude tõttu ennast elatada mittesuutvad isikud - määratlemisel saab osaliselt lähtuda riikliku pensionikindlustuse seadusest.
3(4)
2-06-39339 Samas tuleb aluseks võtta ka abivajaduse kriteerium, sest lisaks võimetusele endale elatist teenida on PärS § 104 kohaldamise eelduseks asjaolu, et isikul puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Üldkogu leiab, et abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama. Üldkogu arvates on sätte tõlgendamisel mõistlik eeldada, et sätte rakendusalasse on hõlmatud pärandaja alaealised alanejad sugulased. Nende puhul tuleks abivajadust eeldada, s.t teised pärijad peavad nende sundosa õiguse välistatusele tuginemiseks abivajaduse puudumist vaidluse korral tõendama. Muudel juhtudel peab sundosa saamisele pretendeeriv isik ise tõendama, et ta on PärS § 104 mõttes töövõimetu, s.t tal ei ole võimalik endale elatist teenida ja puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Hageja perearsti õiendist nähtub, et hageja on perearsti jälgimisel olnud alates 2002.aastast. Kuna 2006.a. jooksul hageja tervise seisund halvenes, oli ta suunatud Arstlikku Ekpsertiisi Komisjoni puude raskusastme määramiseks /t.l. 75/. Hagejal on Tallinna PA AEK arstliku ekspertiisi 30.11.2006.a. otsusega tuvastatud püsiv töövõimetus alates 29.11.2006.a. kestusega kuni 30.11.2007.a. põhjusel, et hagejal esinevad tasakaaluhäired, põlveliigese traumajärgne artroos ja kõrgvererõhutõbi mõõdukate vererõhu tõusudega. Sama otsusega on talle määratud keskmine puue, kuna ta vajab regulaarset kõrvalabi väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas, sest ei tule iseseisvalt toime liikumisega /t.l. 26, 27, 108-111/. Hageja on alates 01.07.1992.aastast määratud soodusvanaduspension, tema vanaduspensioni suurus on alates 01.07.2005.a. olnud 2136 krooni kuus ja alates 01.04.2006.a. 2449 krooni /t.l. 51, 63/. Hageja elab alaliselt koos abikaasaga 2-toalises mugavustega korteris Tallinnas xxxxxxxx. N K on vanaduspensionär ning alates 01.04.2006 on tema igakuulise pensioni suurus 3450 krooni /t.l. 56, 57, 95/. B K suri 94.a. vanuselt, olles enne seda 4.aastat kostja juures kodus täielikul hooldamisel. Hageja kinnitas kohtuistungil, et enne oma isa surma ja surma ajal ta isa ülalpidamisel ei olnud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et asjas on leidnud tuvastamist, et oma isa B K surma ajal 07.02.2005.a. hageja isa ülalpidamisel ei olnud ega olnud abivajaduse tõttu õigustatud ka ülalpidamist saama. Seda asjaolu ei lükka ümber ka hageja esitatud muud tõendid tema tervisliku seisundi kohta /t.l. 80-94/. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja ei ole oma menetluskulude jaotuse ja hüvitamise taotlust esitanud.
R.Undrest kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.