2-04-94/18 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

Narva Linnakohtule 02. veebruaril 2004 esitatud hagiavalduse kohaselt esitasid pooled 24. novembril 2003 Narva notari Sergei Novikovi büroos kinnistamisavalduse tagasivõtmise avalduse ja sõlmisid korteriomandite vahetuslepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 8591, millega teostasid korterite vahetuse. Hageja väitel olid pooled enne vahetust korteritega tutvunud, kuid peale lepingu sõlmimist ja hageja kolimist korterisse asukohaga xxx selgus, et kostjad olid varjanud korteri, ehitise ja korteriühistu puuduseid. Hageja loetleb puudusteks, mida kostjad olid korteri ülevaatamisel hageja eest varjanud: paneelide liitekohad olid maha pudenemas ning seda ei olnud kardinapuu ja kardinate tagant näha; WC pott oli kõige halvemas korras ja kanalisatsioonitorud katki, mille tõttu levis tualettruumist kogu korterisse ebameeldiv lõhn, kuid kostjad vaikisid selle maha; köögi ja rõdu vaheline sein on ehitatud valesti, mille tõttu on köögis külm ning kööki ei ole võimalik soojaks kütta; korteriühistu lülitab ööseks soojuse välja, mille tagajärjel on hommikul korteris külm ja öösiti kostab soojatorudest kõmin, mis segab magamist; laed vannitoas on alla vajunud ja köögis ning koridoris vajavad remonti, kuna on maha pudenemas; esikusse ehitatud hoiuruumilt on kostjad võtnud ukse hingedelt maha ning põrand on kuni betoonini katki; köögipõrand on mädanenud ja selle varjamiseks on põrand kaetud linoleumiga, mida ei ole põranda külge kinni liimitud; korteri köetav pind moodustab 50 m2, kuigi kostjad märkisid, et 52 m2; kogu korteris on aknalaudade alused praod, millest paistab tänavale välja. Lisaks korteri puudustele teatab hageja, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2 kohaselt kohustus kostja N H tasuma juurdemaksu summas 67 500 krooni hageja pangakontole, kuid kostjad on tasunud vaid 30 000 krooni. Hageja esitas 24. detsembril 2003 kostjatele kirja-pretensiooni, milles palus vabatahtlikult tunnistada leping kehtetuks ning alustada poolte vahel läbirääkimisi. Hageja on seisukohal, et tehingu sõlmimisel olid kostjate poolt varjatud olulised asjaolud, mis omavad tähtsust korterite vahetamisel ning seega on tehing tehtud olulise eksituse ja pettuse mõju all. Hageja palub tunnistada tühiseks 24. novembri 2003 kinnistamisavalduse tagasivõtmise avaldus ja poolte vahel sõlmitud korteriomandite vahetusleping, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja esitas 12. veebruaril 2007 hagiavalduse täpsustamise ja täiendamise avalduse, mille kohaselt hageja lõplikuks nõudeks on: tunnistada tühiseks kinnistamisavalduse tagasivõtmise avaldus, korteriomandite vahetusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mis olid sõlmitud poolte vahel 24. novembril 2003; kohustada kostjaid üle andma hagejale vara – korteriomand aadressil xxx; muuta korteriomandi, asukohaga xxx, registrinumber 11648, kinnistusraamatu kannet - kustutada kanne T T kohta ja märkida kinnistu omanikuks N H; muuta korteriomandi, asukohaga xxx, registrinumber 2312, kinnistusraamatu kannet - kustutada kanne N H kohta ja märkida kinnistu omanikuks T T; menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja täpsustab hagiavalduse asjaolusid ning teatab, et käis enne vahetust kolmel korral xxx korteris. Esimese külastuse eesmärgiks oli üle vaadata tubade asetus ja korteri seisukorda hageja ei vaadanud, kuna viibis korteris mitte rohkem kui 3-5 minutit. Teisel korral külastas hageja korterit 1-2 nädalat hiljem ning vaatas aknast avanevat vaadet. Hageja vaatas vaadet aknast toas, millel ei ole palkonit ning lükkamata sealjuures eemale kardinaid. Aknaraamide seisukorda hageja ei vaadanud. Peale seda hageja lahkus korterist ning samuti ei vaadanud korterit üle. Hageja külastas korterit päevadel, mil päike paistis ning kuna korter oli päikesepoolsel küljel, oli seal soe. 2(21)

Kolmandal korral tuli hageja korterit vaatama koos tuttava S T ja kavatses korteri põhjalikult üle vaadata. Tol korral kostja N H väljendas silmnähtavalt rahulolematust hageja soovi osas korterit üle vaadata ning käitus jämedalt. Hageja leiab, et kostja ei lubanud tal korterit üle vaadata. Korteri ülevaatamise ajal hageja kööki ei pääsenud, kuna kostja seisis ukseava ees. Seetõttu puudus hagejal võimalus avastada põranda vajumist ja paindumist, samuti ei saanud hageja minna akende juurde, et kontrollida aknaraame. Ka ei olnud võimalik üle vaadata uksekarpe ja uksi, sest ustel olid ees kangad. Palkonil hageja ei käinud. Küsimuse osas, miks tualetist tuleb halba lõhna, teatas kostja, et keegi lastest on tualetti kasutanud ja kanalisatsioon on korras. Hagejal puudus võimalus üle vaadata kanalisatsioonitorusid, sest tualetis katab osa seinast kapp ning hageja kappi ei avanud. Kostja ei teinud hagejale ettepanekut korterit hoolikamalt üle vaadata ning hageja ise seda teha ei saanud, kuna viibis võõras korteris. Hageja arvas, et korteri seisukord on hea ning et korter täiendavat kapitaalremonti ei vaja. Peale korterite vahetamiseks nõusoleku andmist soovis hageja veelkord korterit üle vaadata, kuid kostjad keeldusid sellest viitega, et ta on seda juba kolm korda teinud. Kolimine toimus 2003. aasta detsembris ja pimedal ajal ning seetõttu hageja korteri puudusi avastada ei saanud. Korterist olid eemaldatud pistikupesad ning laes olid juhtmete otsad jäetud lühikeseks. Hageja ei saanud kolimise päeval elektrit kasutada ja valgustas korterit küünaldega. Järgmisel päeval nägi ta korteri seisukorda päevavalgel. Korter oli hageja meelest halvas seisukorras, vajas kapitaalremonti ning esinesid puudused, mida hageja avastas alles peale korteri oma valdusesse saamist. Hageja väitel kostjad oluliselt halvendasid korteri seisukorda peale ülevaatust perioodil 2003. aasta septembrist kuni kolimiseni detsembris 2003. Hageja avastas ka hiljem puudusi, millest kostjad ei olnud teatanud. Hageja väitel esinesid korteris järgmised puudused: korteris on külm, kuna aknad ei sulgu ja välisseinte vuugid on tihendamata. Köögis on seintel ja nurgas hallitusega kahjustatud kohad, kuna talvel sein külmub; köögi seinad on vooderdatud puitlaastplaatidega, palkoniga külgnev sein on külmumise tagajärjel kaetud hallitusega; köögi põrand vajub ja vajab väljavahetamist, linoleum ei ole põrandale kinnitatud ja ei ole tihedalt vastu seina; aknaraamid on mädanenud ja seetõttu ei sulgu tihedalt, aknasulgurid on katki; laest pudeneb krohvi; väljatõmbeventilatsioon puudub, köögist palkonile on ava läbimõõduga 15 cm. Kogu korteri uksepiidad ja uksed on rikutud, uksehinged on paigaldatud valesti, uksepiidad vajavad väljavahetamist; vannitoa ja tualeti uste piirdelauad on kahekordsetest liistudest. Esikus põrand vajub linoleumi all, põrandas on augud kuni betoonini välja, kuna kostjad demonteerisid sisseehitatud sahvri. Tualetis on kanalisatsiooni lõhn, mida ei saa välja tuulutada, kommunikatsioonitorud on lõhutud, kanalisatsioonitorud on seoses kulumisega lõhkenud ja torud on isoleerlindiga kinni mähitud; seinal rippuva kapi taga on sein lõhutud. Vannitoa lagi on plastikust, mis on valgusti riputamise tõttu nõgusaks vajunud ja plastik on sealjuures kinnitatud vaid äärtest. Rõduga toas on põrand kriimustatud ja vajab remonti; kohtades, kus olid laes kardinapuud, on krohv alla kukkunud; sein rõdu ja toa vahel on ehitatud käepärastest materjalidest ning seetõttu on toas külm; aknaraamid nii rõdul kui ka toas ei avane, on mädanenud ja nõuavad väljavahetamist; toas on aknaklaasis pragu, mis on läbipaistva teibiga kinni kleebitud; rõdul on aknaraam nõuetekohaselt kinnitamata ja kõigub suure tuule korral. Rõduta toas ei avane aknaraamid, on mädanenud ja vajavad väljavahetamist; akende sulgurid on lõhutud, mistõttu aknaraamid ei sulgu tihedalt; aknalaua all on pragu, millest näeb õue; põrand on kriimustatud ja teist värvi laikudega, mille tõttu vajab põrandapapp vahetamist. Hageja on seisukohal, et ta ei saanud avastada puudusi visuaalse vaatlusega, kuna akendel olid kardinad, tubades olid vaipkatted põrandal, mädanenud põrandaid kattis linoleum, hallitanud kohti varjas mööbel. Hageja väitel ei ole korter elamiskõlblik ning seda ei saa kasutada. 3(21)

Hageja teatas 10. detsembril 2003 kostjale D H suuliselt, et taganeb lepingust; 24. detsembril 2003 teatas ta kostjatele kirjalikult, et kavatseb tehingu vaidlustada ja nõuda tehingu alusel saadu tagastamist; 02 veebruaril 2004 esitas hageja hagiavalduse kohtusse ning 09. veebruaril 2005 tegi notariaalse avalduse lepingust ühepoolseks taganemiseks ja teatas sellest kostjatele 10. veebruaril 2005. Hageja leiab, et kostjad on andnud vaidlusaluse korteri üle varjatud puudustega ning ei teavitanud hagejat puuduste olemasolust. Hageja avastas puudused alles peale korteri enda valdusesse saamist. Hageja tõendid Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: poolte vahel 24. novembril 2003 sõlmitud kinnistamisavalduse tagasivõtmise avaldus, korteriomandite vahetusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping; teade korteri puudustest ja hagiavalduse esitamisest; teatis kriminaalmenetluse algatamise kohta; korteri xxx Narva läbivaatuse akt OÜ-lt Tokkot; lepingust taganemise avaldus 09. veebruarist 2005; Narva Kinnisvarabüroo eksperthinnang; hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütlused. Kostja vastus Kohtule 25. veebruaril 2004 esitatud vastuses hagiavaldusele ja 29. juunil 2005 esitatud vastuses hagiavalduse täpsustamise avaldusele kostjad hagi ei tunnista. Hagiavalduses kirjeldatud puuduste kohta teatavad kostjad, et hageja oli teadlik korteri xxx seisukorrast. Hageja külastas korterit kolmel korral ja iga külastuse ajal vaatas isiklikult ja põhjalikult korteri üle. Kostjad selleks talle takistusi ei teinud. Septembri lõpus näidati hagejale aknaraamide seisukorda ja ta nõustus, et need vajavad remonti. Hageja käis koos spetsialistiga ning nad vaatasid koos korteri üle. Korteris tehti 2002. aastal kapitaalremont, mida kinnitab Hansapanga jaoks tehtud hindamine, kus korterile omistati B kategooria, mille kohaselt on peale maja valmimist teostatud kapitaalremont. Seega ei saanud olla ka vuukide pudenemist. Remondi käigus vahetati ka WC pott ning see oli töökorras ja ilma puudusteta. Köögi ja rõdu vahesein on ehitatud kooskõlas ehitusnormidega ning varem sellega seoses puudusi ei täheldatud. Soojuse väljalülitamise ja torudest kostva müra osas tuleks hagejal pöörduda korteriühistu poole – kostjad soojuse väljalülitamise kohta midagi öelda ei oska, nende ajal seda ei esinenud. Lagede seisukord oli korterite vahetuse ajal suurepärane, puudusi ei olnud. Hageja vaatas need kolmel korral isiklikult üle ja pretensioone ei esitanud. Sahvri uks tõsteti maha kokkuleppel hagejaga, põrandat ei kahjustatud. Remondi ajal sahvrit kinni ei ehitatud ning selle seisukorrast teavitati hagejat ning seda ka näidati talle. Köögipõrandat remondi ajal ei vahetatud, kuna selle seisukord oli suurepärane – mädanenud laudu ei olnud, laudade peal oli puitlaastplaat ning selle peale tasanduseks asetatud linoleum. Hageja poolt loetletud puudusi põrandal ei esinenud. Kostjad nõustuvad, et köetav pind moodustab 50m2, kuigi üldpinnaks on märgitud 52,7m2. Pragusid aknalaudade all korteris ei olnud. Korterite vahetuse ajal hageja mingeid pretensioone välja ei öelnud. Lisatasu maksmise osas teatavad kostjad, et seda nõuet ei olnud võimalik täita, kuna kostjatele teadaolev hageja pangakonto oli suletud ning hageja, vaatamata kostjate kirjalikule järelpärimisele, seda neile ei avaldanud. Kostjad leiavad, et hageja takistas sellega lepingu täitmist. Vastuseks 06. juuli 2006 hagiavalduse täiendamise avaldusele teatavad kostjad, et nad hagi ei tunnista. Ühegi hageja poolt avaldatud puudusega kostjad ei nõustu. Korter oli ja on elamiskõlbulik, s.t mitte miski ei takista selle sihipärast kasutamist eluruumina. Hageja elab edukalt korteris aadressil xxx, on sinna sisse registreeritud ning juba kolm aastat püüab asja menetlemise käigus kunstlikult tõendeid tekitada. Kolm aastat pärast seda, kui hageja oli elanud aadressil xxx asuvas korteris, selgub, et pistikupesad, valgustid ning lülitid olid maha võetud ning 4(21)

ta istus küünlavalgel, midagi ei näinud ja ei saanud aru, kuhu ta toodi. Nimetatud asjaolu, nii nagu ka kõik ülejäänud, mis on avaldatud, ei vasta tegelikkusele. Tegelikkusele ei vasta asjaolu, et korteri ülevaatusel avastati mingi hais, ka ei ole mingeid märke selle tekkepõhjuste kohta. Nimetatud fakti kohta ei ole esitatud tõendeid ning avaldatu ei ole mitte millegagi tõendatud. Hageja püüab paljasõnaliselt tõendada, et ta ei ole korterit üle vaadanud, kuid sealjuures kirjutas omal soovil notari juures lepingule alla, milles on märgitud, et hageja on teadlik, millises seisukorras on korter, võttis vastu raha ja vabatahtlikult kolis nimetatud korterisse. Remondi tegemine ei olnud lepingu objektiks. Samuti ei saa kuidagi nõustuda, et kõne all olevad remonttööd on mingil moel hädavajalikud. Kostjad teatavad, et hageja poolt soetatud korter, aadressil xxx Narva, vastab kõikidele eluruumidele esitatavatele nõuetele. Notar on kindlaks teinud poolte tahteavalduse vastavuse lepingu tekstile ning on kinnitanud selle 24. novembril 2003. xxx asuva korteri seisukorra halvenemine on käesoleval ajal toimunud selle normaalse kasutamise ja loomuliku kulumi tulemusena. Hageja huvides on asja menetlemise käigus näidata korteri seisukorra halvenemist, kuna D tänavas asuv korter, kuhu hageja soovib tagasi pöörduda, on renoveeritud. Tuleb pöörata tähelepanu, et asja menetlemise käigus muutub nii puuduste arv kui olemus: mõned avaldatud puudustest kaovad, mõned seevastu tekivad juurde. Varjatud puuduste olemasolu ei ole hageja suutnud tõendada. Hagejaga saavutati kokkulepe korterite vahetuse osas juurdemaksuga 30 000 krooni. Lepingu allkirjastamisele järgneval päeval tasusid kostjad 30 000 krooni. Pretensioone juurdemaksmise osas peavad kostjad põhjendamatuks, kuna koheselt pärast lepingust taganemise teate saamist saatsid nad ettepaneku lepingu täitmiseks sellistel tingimustel, nagu seda oli tõlgendanud hageja, s.t. makstes juurde veel 37 500 krooni. Kuna hageja isiklik konto oli suletud, ei õnnestunud kostjatel nimetatud kohustust 2004. aastal vabatahtlikult täita. Kostjad edastasid hagejale tähtkirjaga oma soovi lepingutingimused vabatahtlikult täita, kuid hageja keeldus rahast kirjaliku teatisega. Kolimine, oma arvelduskonto numbri teatamisest keeldumine ning kogu hageja tegevus annab tunnistust sellest, et juurdemaksmisele kuuluv summa on tõepoolest 30 000 krooni. Mingitest varjatud või muudest puudustest ei saanud juttugi olla, kuna hageja oli korteri põhjalikult üle vaadanud. Pr Tihhomirova eksperdi järeldusotsus, mis on tehtud ainult visuaalse vaatluse põhjal, ei anna konkreetset vastust kohtu poolt esitatud küsimustele. Eksperdi järeldused ei ole põhjendatud mingite õigusnormidega ning järeldusotsus sisaldab mitte millegagi põhjendatud remonttöid ning abstraktseid remonttööde hindasid ümberarvutatult eluruumi 1 m2 kohta. Kostjad paluvad hagi mitte rahuldada ning menetluskulud välja mõista hagejalt. Vastuseks hageja 12. veebruari 2007 hagiavalduse täpsustamise ja täiendamise avaldusele esitasid kostjad omapoolsed seisukohad. Poolte vahel oli 24. novembril 2003 sõlmitud Narva notari Sergei Nikonovi büroos korteriomandite vahetusleping ja asjaõigusleping. Hageja teatas kostjale suuliselt 10. detsembril 2003 ning kirjalikult 24. detsembril 2003, et hageja taganeb lepingust. Kostja on seisukohal, et taganemine kui seadusest tulenev lepingu lõpetamise õigus nõuab lepinguga sama vormi. Hageja kirjutas alles 09. veebruaril 2005, s.o. rohkem kui 14 kuud hiljem Sergei Nikonovi Notaribüroos avalduse vahetuslepingust taganemiseks. Kui taganemisvaldus ei vasta formaalsetele tingimustele, st ettenähtud aja jooksul ei ole edastatud korrektset taganemisavaldust, ei saa taganemist kui tahteavaldust lugeda toimunuks, sest selle eeldused ei ole täidetud ning teine lepingupool võib tähtaja ületamisega edastatud taganemise avalduse jätta tähelepanuta. Sama kehtib ka, kui täitmata on taganemise materiaalsed eeldused, kui teine pool ei ole pannud toime olulist lepingu rikkumist. Seega peab vastaspool olema lepingut rikkunud ja rikkumine peab olema oluline. Taganemisavalduse esitamine peab toimuma mõistliku aja jooksul kui hageja sai või pidi teada saama olulisest lepingu rikkumisest. Selline aeg peab olema objektiivselt määratav 5(21)

ja arusaadav teisele poolele. Peale korterite vahetamist alustasid kostjad korteris põhjalikku remonti ja seda ei saa enam katkestada ega taastada korteri endist olukorda. Hea usu põhimõtte järgi ei ole lubatud oma õigust kuritarvitada ning taganemisõiguse pikaajalise kasutamata jätmisega võib kaasneda selle lõppemine. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et käis septembris 2003 kolm korda kostja korteriga tutvumas. Esimese visiidi ajal vaatas hageja tubade asetust, korteri seisukorda hageja ei vaadanud. Teise visiidi ajal 1-2 nädalat hiljem vaatas hageja aknast välja, s.o järjekordselt ei vaadanud üle korteri seisukorda. Kolmas kord tuli hageja uuesti korterisse septembri lõpul, et korter hoolikalt üle vaadata. Hageja väitel ei lubanud kostja hagejal korterit hoolikalt üle vaadata. Hiljem olevat hageja veel telefoni teel soovinud korterit üle vaadata, kuid kostjad olevat keeldunud. Kostja ei nõustu hageja väidetega, põhjusel, et hageja käis kostja korteris kolm korda ning igal külastusel vaatas hageja isiklikult ning põhjalikult korteri üle, kostja ega korteris viibinud isikud selleks mingeid takistusi ei teinud. Esimesel korteri ülevaatamise ajal aitasid kostjad hagejat põhjalikult korterit üle vaadata ja tutvuda korteri tehnilise seisukorraga kõikides korteri ruumides. Erilist huvi tundis hageja korteri akende ja põranda tehnilise seisukoha üle. Selleks tuli kostjatel üles tõsta vaipasid, nihutada aknakardinaid ja -tülli. Hageja teadis korterite vahetamisel korteri seisukorrast ning hageja on kirjutanud notari juures alla lepingule, milles on märgitud, et hageja on teadlik korteri seisukorrast. Peale teistkordset korteri ülevaatamist hageja poolt ei võtnud hageja kostjatega ühendust. Seepeale kostjad avaldasid uue kuulutuse ajalehes, mille peale ilmus koheselt välja hageja, teatades, et temal on jätkuvalt huvi korterite vahetuste kohta ja palus teised pakkumised üles öelda. Mõne päeva pärast tuli hageja ette teatamata koos kostjatele tundmatud isikuga korterit üle vaatama. Neile ei tehtud mingeid takistusi korteri ülevaatamisel. Seekord vaatasid nad korterit üle iseseisvalt ilma kostjate juhendamiseta, sest seda oli juba eelnevalt tehtud. Hageja ei teatanud mingite pretensioonide olemasolust. Hagejaga ei vesteldud jämedas toonis. Rohkem hageja kostja korteri ülevaatamist ei soovinud. Hageja poolt esitatud väited, nagu oleks ta telefoni teel teatanud kostjatele veelkordsest korteri ülevaatamise soovist, ei vasta tegelikkusele. Hageja ja kostjate soov oli vahetada korterid sellises seisukorras nagu nad olid ülevaatamise hetkel. Mõlemad korterid vajasid remonti ja kumbki pooltest ei olnud kohustatud enne vahetust teostama korterites remonti. Peale korterite vahetamist ja sissekolimist said kostjad kirja, milles hageja teatas vahetuslepingust taganemisest. Seepeale kostja helistas hagejale ja külastas teda sooviga saada teada ülesütlemise põhjusi. Hageja tookordse seletuse kohaselt osutus korteri remondi maksumus suuremaks kui ta esialgselt oli arvanud. Hiljem pöördus hageja politseisse avaldusega, mille kohaselt olevat kostja tunginud pettuse teel hageja korterisse ja seal teda ähvardanud. Politsei lõpetas asja menetluse kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Tegemist oli hageja poolse väära avaldusega, millega hageja soovis kostjat hirmutada ja sundida vahetuslepingut ülesse ütlema või ülesütlemisega nõustuma. Kostjate seiskoht on, et hageja väited korteris avastatud puuduste kohta on paljasõnalised, tõendamata ja vastuolulised. Hageja väide elektri puudumise kohta korteris sinna sissekolimise päeval on väär, sest vastasmajas elava kostjate tuttava seletuste kohaselt põles elektrivalgustus kolimise õhtul xxx korteris väga kaua. Kostjad ei demonteerinud korterist väljakolimisel ühtegi elektritoite pistikupesa ega elektrijuhtmestikku. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et köögisein on kaetud hallitusega. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 märgib hageja, et köögisein on külm, kuid ei maini köögiseinal olevast hallitusest midagi. Samuti ei ole 06. juuni 2006 ekspertotsuses märgitud, et köögisein oleks kaetud hallitusega või hallituse tagajärjel kahjustunud. Kostja on seisukohal, et varem seda hallitust seal ei olnud.

Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et seoses mädanemisega aknaraamid ei sulgu tihedalt. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 ei maini hageja midagi mädanenud aknaraamidest. Ekspertotsuses 06. juunist 2006 on märgitud, et aknaraamid on katki kuivanud, kuid mitte mädanenud. Kostjate väitel korteri valduse üleandmise ajal aknasulgurid töötasid korralikult. Korteri ülevaatamisel tutvus hageja aknaraamide seisukorraga ja kostjad seletasid hagejale, et aknaraamid on vanad ning neid ei ole vahetatud alates elamu ehitamisest. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et köögis linoleumi all põranda vajub. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 märgib hageja, et köögi põrand on läbi mädanenud. Ekspertotsuses 06. juunist 2006 ei märgita, et köögi põrand oleks mädanenud. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et köögis väljatõmbeventilatsioon puudub. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 ei maini hageja selle puudumisest midagi. Ekspertotsuses 06. juunist 2006 on märgitud, et väljatõmbeventilatsioon ei tööta (lodža poolt kinni pandud kaltsudega). Kostja väite kohaselt pudeneb köögi laest krohvi. Kaks või kolm aastat peale korterivahetust võib see nii olla, kuid korteri valduse üleminekul sellist probleemi ei olnud. Eksperthinnangu kohaselt oli köögi lagi kaetud õlivärvidega, kuid kostjad ei ole kunagi katnud köögi lage õlivärvidega. Kostjad järeldavad, et on hageja vahepeal teostanud remonti, mille tõttu värvikiht koorus ja krohvitükid maha kukkusid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et vaatluse ajal kostja hagejat kööki ei lubanud ja seoses sellega ei saanud hageja antud puudusi avastada. Kostja ei teinud selleks mingeid takistusi. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et korteri uksed ja ukshinged on paigaldatud valesti, uksepiidad on katki ja vajavad täielikku ümbervahetamist. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 hageja ei märgi antud puuduse olemasolu. Need puudused avastas hageja alles 2006 aastal. Järelikult on need puudused tekkinud hiljem. Kostjad ei takistanud hagejat korteri uste ja uksepiitade ülevaatuse tegemisest. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et esiku põrand linoleumi all vajub ning kostjad on sahvri ukse demonteerinud. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 hageja väidab, et kostjad on vaid hoiuruumi uksed maha võtnud. Samuti ei märgita 06. juuni 2006 ekspertiisiotsuses, et esiku põrand vajuks. Sahvri uks oli kostjate poolt demonteeritud juba ammu enne hageja poolt korteri ülevaatamist. Korteri vahetamisel ei seadnud hageja tingimuseks sahvri ukse paigaldamist. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et tualetis on kanalisatsiooni lõhn, seinal rippuva kapi taga on seinad lõhutud, kommunikatsioonitorud lõhutud ja torud on mähitud isoleerlindiga. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 hageja ei maini midagi lõhkenud torudest ning ei ole märgitud, et tualetis on seinad lõhutud. Ekspertiisiotsuses 06. juunist 2006 on märgitud, et tualetis on torud töökorras, kuid moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Otsuses ei märgita, et tualetis levib kanalisatsiooni lõhn ning et tualetis on seinad lõhutud. Hagiavalduse kohaselt on vannitoa plastikust lagi vajunud nõgusaks. Kostjate väitel võis see juhtuda, kui sinna riputati raske valgusti. Kostjad kasutasid laes kerget valgustit ja hoiatasid ka hagejat, et lagi ei kannata raskeid valgusteid. Seega oli tekkinud probleem hagejale eelnevalt teada. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et põrand on kriimustatud ja vajab remonti ning hageja ei saanud seda avastada, sest ülevaatuse ajal oli põrand kaetud vaibaga. Kostjad väitel tõstsid nad korteri ülevaatuse ajal kostjad vaibad üles ja tutvustasid hagejale põranda seisukorda, millel ei olnud hageja poolt märgitud puuduseid. Nimetatud puudused ei saanud tekkida ka välja kolimise ajal, sest kostjad olid juba enne põrandate remonti (st mitu aastat varem) kõigi mööbli jalgade alla liiminud viltmaterjali põranda kriimustamise 7(21)

vältimiseks. Järelikult on põrandakatte kahjustused tekkinud peale korteriomandi üleandmist hagejale. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et laes kohtades, kus rippusid karniisid on krohv alla kukkunud. Kaks ja pool aastat hiljem võis krohv alla kukkuda, kuid korterivalduse üleandmisel sellist puudust ei olnud. Nimetatud puudust ei ole hageja välja toonud ka esmases hagiavalduses. Järelikult on krohv alla kukkunud ajal, mil korteri valdajaks oli hageja. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et sein palkoni ja toa vahel on tehtud käepärastest materjalist, mille tõttu on toas külm. Seda hageja väidet ei ole 06. juuni 2006 ekspertiis kinnitanud. Kostjad ei ole seda seina ise ehitanud. See sein oli püstitatud elamu ehitamise ajal. Kostjate korteris elamise ajal see sein toas külma ei põhjustanud. Kostjatega koos elasid korteris nende väikesed lapsed, kuid kostjatel puudus täiendavate küttekehade kasutamise vajadus, sest korter olid piisavalt köetud keskküttega. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et aknaraamid ei avane, on mädanenud ning toas on akna klaasis pragu, mis on kinni kleebitud läbipaistva kleeplindiga. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 hageja ei märgi, et aknaraamid oleksid mädanenud ning et klaas on katki. Ekspertiisiotsuses 06. juunist 2006 on märgitud, et aknaraamid on katki kuivanud, mitte mädanenud. Samuti ei märgita ekspertiisiotsuses, et klaasis on pragu. Korteri valduse üleandmisel olid kõik aknaklaasid terved. Aknaraamide seisukord oli hagejale teada enne korterite vahetust, sest ta vaatas neid korduvalt üle. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et aknalaua all on praod. Kostja ei nõustu hageja väitega, sest korterite vahetamise hetkel neid pragusid seal ei olnud. Korteri ülevaatamisel 2006 aastal ei osanud hageja kostjale aknalaua all ühtegi pragu näidata. Ekspertiisiakti on see väide kantud nähtavasti hageja ütluse alusel. Pragude olemasolu aknalaua all oleks põhjustanud toa temperatuuri languse ja toad oleksid talvel olnud kindlasti külmad. Kostjatel taoline probleem puudus. Hagiavalduse täiendamise avalduses 12. veebruarist 2007 väitis hageja, et põrand on täis pihustatud teist värvi värvidega. Hagiavalduses 02. veebruarist 2004 ja 06. juuni 2006 ekspertiisiotsuses ei ole märgitud, et põrand oleks täis pihustatud teist värvi värvidega. Korteri ülevaatuse ajal tõstsid kostjad vaibad üles ja tutvustasid hagejale põranda olukorda, millel puudusid hageja poolt märgitud puudused. Need puudused ei saanud tekkida ka välja kolimise ajal. Järelikult on põranda katte kahjustused tekkinud peale korteriomandi hagejale üleandmist. Hageja väidab, et ei saanud avastada puudusi, kuna akendel olid kardinad. Kostja ei nõustu hageja väitega põhjusel, et hageja isiklikult lükkas kardinad eemale, kuna avaldas soovi akende seiskorda ja akende ümbrust kontrollida. Hageja väidab, et lepingu sõlmimisel olid kostjate poolt varjatud olulised faktid, mis on korterite vahetamisel tähtsad ning kostjad andsid korteri üle varjatud puudustega. Kostja ei nõustu hageja väitega. Hageja käis kostja korteris kolm korda ning igal külastusel vaatas hageja isiklikult ning põhjalikult korteri üle, seega hageja oli ta teadlik korteri seisukorrast. Kostjad ei ole hageja eest peitnud ega muul moel varjanud korteris esinevaid puudusi ja korteri seisukorda. Hageja oli teadlik, et tegemist on vana korteriga. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud ega seadnud korteri vahetuse tingimusteks, et korteri eelnev remont oleks vastanud kõikidele niinimetatud euronõuetele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostjad halvendasid pärast hageja poolt korteri ülevaatamist ja enne hageja valdusse üleandmist korteri olukorda tunduvalt. Peale hageja poolt korteri ülevaatamist kuni korteri valduse üleminekuni hagejale ei ole kostjad halvendanud korteri olukorda.

Ei ole leidnud kinnitust mingi hageja poolt korteri valduse üleminekul esinev puudus, mis oli kostjatele teada või millest nad pidid olema teadlikud, kuid jätsid sellest hagejat teavitamata. Samuti ei ole leidnud kinnitamist kostjate tahtlus või raske hooletus asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest mitteavaldamine hagejale. Pooled olid teadlikud korteri kvaliteedist enne vahetuslepingu sõlmimist. Hagiavalduses märgitud puudused, millised hageja avastas korteris xxx, on fikseeritud 2,5 aastat hiljem teostatud ekspertiisi käigus ning seega ei ole tõendatud, et need puudused olid olemas korterite vahetamise hetkel. Kui puudused ka olid, siis ei ole tõendatud, et kostjad varjasid neid sellisel moel, et hageja ei saanud puudusi näha korteri korduval ülevaatamisel enne korterite vahetamist. Kostjad esitasid 19. märtsil 2004 vastuhagi, milles palusid viia 24. novembri 2003 leping vastavusse korterite vahetamise 30 000 krooni juurdemaksu tingimuste osas ning 28. veebruaril 2005 esitasid kostjad vastuhagi 15 000 krooni väljamõistmiseks hagejalt xxx korteris teostatud remondi eest. Kostjad esitasid 28. aprillil 2006 avalduse vastuhagi nõude täiendamise kohta, milles palusid tühistada hageja vahetuslepingust taganemise avaldus. Kohtuistungil 28. märtsil 2007 loobusid kostjad kõikidest vastuhagi avaldustes esitatud nõuetest. Hageja vastuhagide nõuetest loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis loobumise vastu. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, tühistada kõik hagi tagamise meetmed ja menetluskulud jätta hageja kanda Kostja tõendid Kostja on oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang nr 7157 xxx korteri kohta; Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang nr 12506 xxx korteri kohta. Tunnistajate ütlused Hageja Tatjana Tarassenko vande all antud ütlused Hageja väitel oli korteri ülevaatlus ebapiisav ja teda viidi eksitusse, kuna talle ei teatatud kõiki korteri varjatud puudusi. Enne vahetust käis hageja kolm korda selles korteris. Esimest korda tuli ta vaatama asukohta. Korterit üle ei vaadanud. Teist korda tulin, et täpsustada kostjate kavatsusi. Vaatasin, kuhu poole avanevad aknad (kas lõuna või põhja suunda). Oli soe ja päikeseline september. Kui nad tulid koos tunnistaja Tikhonovaga, siis kosjad ei olnud rahul, kuna hageja tuli esimest korda ilma helistamata. Kostja ütles, et pole siin midagi käia, teie juba käisite ja vaatasite. Oli septembri lõpp, kas 28. või 29. Vahetatavad korterid oli võrdsed. Esimese mulje põhjal oli mõlemas korteris tehtud osaline remont. Kostjat kinnitasid, et nendel on tehtud osaline remont. Korterisse sisenemisel oli vasakul näha valge riidekapp, mis kattis kogu põranda pinna. Põrandal oli vaipkate. Põrandat hageja üldse ei näinud. Mööblit oli korteris vähe ja selle pärast oli põrandakate seal näha. Esikus põrand vajus. Tunnistaja Tikhonovaga nad köögis ei käinud, sest köögis oli keegi. Köök oli väike. Kuna korteri perenaine väljendas rahulolematust, vaatasime kööki ukselävelt. Seal oli külmutuskapi taga hallitus. Külmikut oleks olnud vaja liigutada, et seda näha. Aknaraam ei läinud lõpuni kinni, seda ei saanud esikust näha. Vannitoas olid keraamilised plaadid. Vann oli väga vana. Vannil oli email katki. WC-pott oli vana. WC-s oli lõhn. Kostja ütles, et see ei ole midagi erilist. Lepiti tunnistaja Tikhonova juuresolekul kokku, et vanni ja WC potti võtab hageja kaasa oma korterist. Rõdul ei olnud võimalik aknaid vaadata, sest aknal olid kardinad. Hageja küsis korduvalt, kas korter on soe ja kostjad ütlesid, et on küll. Toas remonti ei olnud tehtud. Hagejale tundus, et korteri omanikud kiirustasid teda. 9(21)

Kostja käis korduvalt ja mitu korda hageja juures. Ühel korral käis tunnistaja Bankiroviga. Hageja kahtles ja helistas kostjatele novembris, et veel kord korterit üle vaadata. Hagejale öeldi, et korter on juba üle vaadatud ning nad keeldusid. Hageja helistas mitu korda, kuna kahtles ja tahtis vaadata kõike detailselt. Enne korterisse kolimist hageja seda korterit peale septembrit ei näinud. Ta lootis kostjate korralikkusele ja ei arvanud, et võivad olla tahtlikult varjatud defektid. Leping kirjutati alla 26 novembril ja kolimine oli määratud 06. detsembrile. Kui kostja tegi ettepaneku, et ta ise läheb oma notari juurde, siis hageja nõustus, kuna ta on väga hõivatud inimene. Hageja läks korterisse siis, kui ta asjad olid juba korteris. Detsembris on juba kell 16.00 pime ja kui ta korterisse sisenes, siis ei saanud isegi tuld põlema panna, sest traadid ja juhtmed oli selliselt lõigatud, et lampi ei olnud võimalik sisse panna. Hageja ei saanud muud teha, kui küünlad põlema panna. Esikus ta kartis isegi lampi sisse panna, sest pistikud ei olnud kindlalt paigaldatud. Esimesel öösel oli väga külm. Esimese toa uks oli hingedelt maha võetud ja hageja avastas, et esimese toa põrandal oli plekid. Vaipkate oli maha võetud. Teises toas oli põrand paljudes kohtades kriibitud. Oli lõhn, aga ust ei saanud kinni panna. Hommikul hakkasid selguma puudused. Hageja väitis, et kui ta ei oleks sellesse korterisse viimasena läinud, siis ei oleks ta sellesse korterisse üldse kolinud. Esikus, kus oli olnud kapp, olid seinad auklikud ja põrandal oli osa põrandalauast maha võetud. August, kus enne oli kapp, paistis betoon. Tuli välja, et akna all vasakus nurgas oli auk õue, mille hageja kinni kleepis. Vaipkate oli ära võetud ja põrandaliistud olid erinevad. Selgus, et köögis oli kostja ise remondi teinud, kuigi teatas, et oli tehtud kapitaalremont. Esikus ja köögis olid nurgaliistud, mis hiljem ära tulid. Köögis ei olnud põrandaliiste üldse. Kus laminaat lõppes, põrandliistu ei olnud ja seal oli praod, samamoodi ka laes. Selgus, et gaasipliidi ühendus oli kummist voolikuga ja korteris ei tohiks seda olla, sest on ette nähtud suvilasse. Köögi lagi oli halvas seisus, eriti lae vuuk. Suur aken ei mahtunud üldse oma raamidesse. Seda oli hirm lahti teha, et pärast ei saa kinni. Kõik see oli juba pärast kolimist. Köögi akna all olid ka praod, kust pidevalt puhus. Neid tuleb kogu aeg toppida porolooniga ja kleepida. Tütre saabudes avastas hageja, et külmkapi taga on hallitus. Kolimise ajal seisis seal kohal juba hageja külmkapp. Hallitus oli mustjas rohelist värvis. Võib öelda õitsev hallitus. Firma Tokot fikseeris selle 2005. aastal. Köögis, ühes kohas, kui astuda põrandale, siis linoleum loksub ja on kuulda, kuidas põrand vajudes kriuksub. Põrand loksub ja vajub ka gaasipliidi ning kraanikausi all. Lae ääred ei olnud materjaliga töödeldud. Köögis olid pistikupesade kaaned ära võetud. Kokku oli lepitud, et pistikupesad jäävad alles. Põrandad olid lihtsalt kaetud papiga, mis ei olnud kinnitatud ja moodustas dekoratsiooni. Vannitoa osas teatas hageja, et kui vaatas lakke, sai aru, et see oli kinnitatud lambi plafooniga. Kui plafoon oli ära võetud, siis lagi vajus alla. Duši voolik võis olla vahetatud, sest sealt hakkas vett pritsima kui kraan avati. Santehnika oli halvas seisus. Esimesel ööl oli tunda sellist haisu, et ei olnud võimalik hingata. Tualeti tagamises seinas olid erinevat värvi vineerid. Tagumisest torust tilkus, seal oli manžet praguline. Hageja pidi kutsuma meistrid, kes selle parandasid ja andsid selle kohta tõendi. Tapeet tagumisel seinal oli lahti, esimesel läbivaatamisel ei olnud seda näha, sest see sein oli kaetud. Lõhn tuli arvatavasti ühisest suurest torust, mida hageja nägi kui vahetati sooja ja külma vee püstakuid. Seal oli ka ventilatsioon, aga see oli kapi taga. Ventilatsioon ei tööta. Ülejäänud üheksa korteri lõhn tuli ventilatsiooni kaudu hageja WC-sse. Palkoniga toas oli remonti tehtud väga ammu, sest tapeedid olid vanad. Kui hageja esimest korda tuba nägin, oli väljas päike, põrand oli kaetud, ikoonid olid seina peal ja see jättis rahuldava mulje. Hiljem nägi, et põrand oli ära kraabitud. Kõige hullem oli lagi, kuhu oli kinnitatud kardinapuu ja kui see ära võeti, siis tuli nähtavale suur pragu lae paneelide vahel. See pragu oli 1,5 meetrit pikk 10(21)

ja 6 cm laiu. Sügavus oli nii suur, et paistis ehituspaneel. Kostja selgitas, et see pudenes, kui nad võtsid maha kardinapuu. On näha, et see defekt on ammune ja oli peidetud kardinate taha. Aknaraamid ja rõduuks olid kohustavas olukorras, eriti lingid. Kuigi neid on kolm tükki, siis kasutada saab ainult ühte. Seda ei ole piisavalt, eriti talvel. Hageja on seisukohal, et kõiki neid defekte, mis olid kaetud kardinatega, põrandatega ja kapiga, ei oleks ta saanud näha isegi siis, kui ta oleks vaadanud tähelepanelikult. Kui oleks vaadatud koos spetsialistiga, siis oleks olnud teisiti. Kostja tuli 10. detsembril hageja juurde, et võtta köögist ära valamu. Hageja teatas kostjale kõigist selleks ajaks avastatud defektidest ja näitas neid kostjale, sealhulgas lae vuuke ja muid defekte, ning pakkus kostjale vahetada korterid tagasi. Kostja ei olnud sellega nõus. Käitumine oli ebaviisakas. Kui kostja lahkus, sõitis hageja notari Nikonovi juurde, kes oli lepingu koostanud. Enne seda teatas hageja kostjale, et kui ta ei ole nõus tagasi vahetama siis kavatseb hageja pöörduda kohtusse. Korter ei olnud valmis selleks, et seal elada. Notar teatas hagejale, et seda küsimust saab lahendada ainult kohtu kaudu kuue kuu jooksul. Tegelikult oleks notar võinud lepingu ühepoolselt tühistada ja peale 31. jaanuari 2005 kohtuistungit ta seda ühepoolselt tegigi. Hageja viibis 27. detsembril samal aastal üksinda kodus. Koputati uksele. Hageja avas ukse ning seal seisid üks nooruk ja kostja. Nad mõlemad hakkasid ähvardama, et kui hageja ei võta hagi tagasi, siis ei ela ta enam ühtegi päeva. Nooruk kordas pidevalt neid sõnu. Uste kohta teatas hageja, et need olid riputatud valedele hingedele. Põrandal puhub ja see mõjutab elutingimusi. Sealt ka tervise halvenemine. Selleks, et seal elada üheksa kuu jooksul tuleb käia kampsunis ja karusnahast vestis. See mõjub ka professionaalsusele, sest suurema aja tuleb viibida voodis. Korteris saab elada ainult suvel, kui on soe. Tuul puhub raamidest, sest need ei ole hästi kinnitatud. Esimeses toas terve akna ümbermõõdu ulatuses ja köögis aknalaua all on pragu. Põrand on väga külm, isegi lapselapsed ei saa jalatseid ära võtta. Osa seinast aknalaua all on kaetud diivani patjadega. Köögis on sama külm kui väljas. Kui tuul puhub, siis raamid liiguvad. Ööl vastu 04.veebruari 2004 sadas lörtsi. Hommikul nägi hageja, et põrandal oli loik ja kardinad olid meetri kõrguselt märjad. Kas vesi tuli aknast või praost, sellest ta aru ei saanud. Vesi voolas põrandale. See kordus ka vihma ajal 25. septembril 2005. Pilt oli sama ja toimus kinniste akendega. Hageja arvates põhjustas see ka põranda märgumise. Kolme aasta jooksul juhtus seda kaks korda ja see on piisavalt palju. Hageja leiab, et korter on vaja uuesti ehitada. Kostja oli teatanud hagejale, et korter on 52 ruutmeetrit, tegelikult oli 50 ruutmeetrit. Hageja väitel sulges ta arve, mis oli märgitud ostumüügi lepingus, kuna tal on teine arve. Hageja on seisukohal, et ta ei olnud kohustatud teatama arve muutuste kohta, sest poolte vahel oli algamas kohtuvaidlus. Hageja selgitas, et enne oli ta vahetanud vaid ühe korteri ning tal ei ole korteri vahetuse alal suurt kogemust. Tunnistaja V V ütlused Tunnistaja teatas, et tegeleb kinnisvara hindamisega ning tegi mõlema vahetatud korteri turuväärtuse hinnangu. Korterid ei olnud uued. Üks maja on teisest vanem 10-15 aasta võrra ja mõlemas korteris oli tehtud remont. Hindamismetoodika kohaselt, mis kehtis 2000. aasta alguses, hinnati korterite kvaliteeti D-st kuni eksklusiivini. D kvaliteet tähendas, et korter elamiskõlbmatu, eksklusiiv on kõrgem A kvaliteedist. Korter aadressil xxx oli 2002. aasta seisuga kvaliteediga B ning seal oli kasutatud kõrgema kvaliteediga materjale. Kangelaste tn korteris oli santehnika osas tehtud remont, köögis oli tehtud kosmeetiline remont, seinad olid renoveeritud, sest need olid plaadiga kaetud, aluspõrand oli tugev, ühes toas oli vaipkate. Tunnistaja oletab, et oli tehtud renoveerimine tualetis ja vannitoas, 11(21)

torud olid vahetatud, kuna seinad olid parandatud ja ka segisti oli vahetatud. Tunnistaja ei mäleta kas santehnika oli vahetatud. Aastal 2002 kehtinud B kvaliteedi kohaselt oli korteri seisukord hea, remont mitte vanem kui 5 aastat, osaliselt kasutatud kõrgema kvaliteediga viimistlusmaterjale, remondi käigus oli vahetatud santehnika, võimalik, et vahetatud elektrijuhtmed, aknad ja uksed. Aknad ja uksed olid heas olukorras. Tunnistaja ei tea, kas elektrijuhtmed olid vahetatud. Tunnistaja S V ütlused Tunnistaja teatas, et mulje korterist ei olnud hea. Oli talve aeg ja ilm oli väga halb. Hageja ütles tunnistajale, et korteris on külm ja andis soojad asjad, sussid ja vestid. Vasakul oli aukruum, mis ei olnud aru saadav, kust ta tuli ja see oli teist värvi. Seinas olid augud. Põrandal oli paljad lauad. Aknad olid kinni, aga kardinad kõikusid tuule käes ka. Aknalaual oli lill, mis samuti kõikus tuule käes. Elutoas olid aknalaual eluslilled. Arvatavasti sattus tuul tuppa läbi akende. Väikese toa uks oli väga halvas seisukorras, seal kus pidi olema link ja lukk, oli kõik lammutatud ja oli suur auk ning uks oli natuke kõverdunud. Tuba tundus olevad pime, vaatamata sellele, et see oli päikeselisel poolel. Rõdu ukse kõrval oli krohv laest maha tulnud. Väikses toas oli väga külm. Köögis oli põrandal veeloik. Kuna ilm oli halb ja sadas vihma, sattus vesi arvatavasti aknalauale ning sealt põrandale. Kardin oli alt meetri kõrguselt märg. Tunnistaja tundis, et põrand vajus. Põrand oli kaetud linoleumiga ja selle all olid lauad, mis kaardusid tunnistaja raskuse all. Sama oli ka valamu juures. Pistikupesad olid mõnes kohas välja tõmmatud ja ei olnud hästi kinni. Tualetis oli terav ja üsna ebameeldiv lõhn. Tualetis olid kaltsud põrandal ja arvatavasti mingist torust tilkus vett. Elutoas olid uued tapeedid, aga seda ei saanud nimetada remondiks. Remondi ei olnud tehtud. Tunnistaja N F ütlused Tunnistaja teatas, et viibis korteris kui hageja oli juba sisse kolinud. Mulje korterist ei olnud hea. Korteris oli hämar ja põlesid küünlad, korteris oli külm. Elektriga oli probleem, ei olnud elektrijuhtmeid ega pistikuid. Ei olnud võimalik aru saada, kas probleemid olid küttega või muud, arvatavasti oli probleem akendega. Köögi akna raam ei läinud hästi kinni, raamis oli pragu õue. Tunnistajale tundus, et köögi paremal seinal oli hallitus, kuna sein oli olnud külmunud ja seejärel ära sulanud ning sellest oli sinna jäänud niiskus - seda oli ka küünla valgusel näha. Köögis oli probleem põrandaga. Põrand oli kaetud linoleumiga, aga vajus alla, nagu auku. Ka hiljem, kui hakkas vihma sadama, oli köögi põrandal vett, mis tuli läbi suletud akna või läbi seina. Tunnistaja arvates olid vann ja tualett väga halvas seisukorras. Vanni ennast ja millised olid segistid, tunnistaja ei mäleta. Tualetis oli õudne hais, WC-pott oli antisanitaarses olukorras, kogu aeg midagi tilkus ja oli niiske. Välisuksest vasakul pool ei olnud põrandat, seal oli tõenäoliselt olnud kapp. Põranda tasandist 2030 cm alla poole oli auk. Helesinised uksed oli hingedelt maha tõstetud. Põrandaliiste ei olnud. Põrandal ei olnud laminaati. Uksed olid väga halvas seisus. Tunnistaja ei osanud hinnata korteris kasutatud materjalide kallidust. Mingeid kallihinnalisi materjale ei näinud. Korter vajas remonti. Tunnistaja S T ütlused Tunnistaja teatas, et hageja kutsus teda kaasa, et vaadata üle korterit, mida ta soovis vahetada. Nad nägid esikut ja elutuba. Toas oli kõik normaalses olukorras ja põrandal oli vaipkate. Tapeedid olid head. Korteris on suured aknad, mis olid kardinaga kaetud. Põrandal oli puidu mustriga linoleum. Vannituba ja tualett tunnistajale ei meeldinud, lagi oli kaardunud ja tualett ei meeldinud. Teist tuba tunnistaja ei mäleta, aga aknaklaasis oli mõra. Uksed ei olnud heas seisukorras, tavalised uksed. 12(21)

Uksed ja aknad olid vanad. Kolimise ajal tunnistaja ei aidanud. Kui ta korterisse tuli, siis oli vaipkate ära võetud. Põrand oli kaetud papiga ning seal oli mingi plekk. Koridoris, kus arvatavasti oli kapp, oli põrand paljas ja auk, põranda liistud olid ära võetud. Köögis põrandal linoleum vajus alla, arvatavasti olid augud. Vannitoas oli lagi alla kaardunud ja vann oli halvas seisukorras. Vannitoa valgustit ei mäleta. Santehnilised seadmed oli samad (sama WC-pott, sama vann, sama kraanikauss) ja sama halvas olukorras. Kõige hullemad olid praod akna all, millest paistis õue. Korteris oli külm ja niiske. Aknaid ei olnud võimalik avada. See, mida nad nägid enne ja pärast, oli erinev. Hageja kutsus tunnistaja kaasa, sest vajas nõu. Tunnistaja väitel teab ta, mida tähendab remont, kuna on seda ise teinud. Korteris käisid nad 3-4 korda. Kui tunnistaja käis korterit vaatamas, siis vaadati koridorist, tuppa sisse astumata. Aknaid kardinate tagant ei näinud. Perenaine ei tahtnud kööki lasta, öeldes, et olete juba näinud. Koridorist said nad kööki vaadata. Perenaine mitte ei takistanud, aga ei soovinud, et meie kööki läheksime. Tema ütles, köök on juba vaadatud. Meid ei takistatud, aga meie ei saanud igat nurka vaadata. Kui nad korterit vaatasid, siis kostjad saatsid neid. Korteris oli väike laps. Omanikud ütlesid, et korter on soe. Tunnistaja möönab, et oleks pidanud vaatama hoolikamalt. Tunnistaja A Z ütlused Tunnistaja teatas, et töötab ehitusfirmas meistrina ja sealjuures on ehitaja olnud 35 aastat. Kostjate korteris oli ta käinud mitmeid kordi ning aitas ka kolida. Korteris oli tehtud remont. Paar aastat enne kolimist soovitas tunnistaja kostjatele inimest, kes tegeleb viimistlustöödega ning kes võiks teha remonti. Tunnistaja teatas, et tegeles ise ka nende majade ehitamisega. Kangelaste tänava korter ei ole halvem kui teised selle aja korterid. Sel ajal ehitatud korteristes käivad aknad halvasti lahti, põrandad oli tehtud niiskest materjalist. Tunnistaja on seisukohal, et seinad, põrandad, santehnika, aknad, uksed ja elektrijuhtmed olid kõlblikud, et sellistes korterites elada. Kõik santehnilised seadmed, kraanid, pistikud olid kohal, valgustid olid maha võetud, sest seda teevad kõik kolimise käigus. Vaheuksed olid kohal, käisid kinni ja lahti ning olid terved. Uksed oli värvitud ja omal kohal. Köögis vist ei olnud. Esikusse sisse ehitatud kapi ust ei olnud. Seal oli nurk riiete hoidmiseks. Uks oli ammu enne kolimist ära võetud, sest oli vaja lisaruumi. Tualetis oli WC-pott ja seintel oli tapeedid. Haisu ja leket seal ei olnud. Tavaline tualett. Talvel oli korteris piisavalt soe, et võtta maha üleriided ja käia sokkides. Talvel on loomulikult vaja aknaid kleepida ja tihendada, sest nad olid vanad. Arvestades seda, et perekonnas olid väiksed lapsed, aknaid kleebiti. Omanikelt ei tulnud kaebusi, et korter on külm. Köögis oli linoleum. Et põrand oleks vajunud, seda ei olnud. Kostjad ei kaevanud, et akendest oleks vihma ajal vett tulnud. Akende juurde võis tekkida kondentsvesi. Peale mööbli välja viimist seintel mingeid kahjustusi näha ei olnud. Seinad olid kaetud tapeetidega. Kostja sõnadest teab tunnistaja, et enne kolimist vahetati torud ning see ei olnud seotud kolimisega. Kõik segistid olid olemas. Santehnikat enne kolimist spetsiaalselt ei vahetatud. Köögis oli terasest valamu. Laed oli värvitud lateksvärviga. Materjal, mida kasutati remondi tegemisel, ei olnud kõrgema kvaliteediga. Mis puutub tapeetidesse elutoas, siis nad olid kahtlemata kvaliteetsed ja kvaliteetselt seintele pandud. Remont oli kosmeetiline. Seinapaneelide paigaldamisele nõuded ei olnud kõrged. Seinte paneelid on valmis materjal ja see ei vajanud viimistlust. Köögis oli remont tehtud hästi. Tunnistaja S B ütlused Tunnistaja teatas, et kasvanud koos kostja N H. Enne korteri vahetust käis tunnistaja kostjate korteris peaaegu iga päev. Tunnistaja õpib ehitajaks alates septembrikuust ja ehitusmaterjale teab hästi. Korter oli normaalne, koli sisse ja ela, puhas. Korteris talvel külm ei olnud, lapsed olid mõnikord aluspükstes. Tualetis midagi erilist ei olnud, normaalne tualett. Umbes üks aasta enne kolimist võeti ära esiku riidekappi uks. Vahetult enne kolimist korteris midagi ära ei vahetatud. Köögi põrand oli normaalne, papi peal oli linoleum. Korteri kolimise päeval põles tuli 13(21)

Õigusliku põhjendusena toob hageja välja võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, mis reguleerivad lepingust taganemist ning müüja vastutust puudustega asja eest, so VÕS §§ 116, 188 ja VÕS §§ 217-221. Ühtlasi teatab hageja, et on esitanud kostjatele lepingust taganemise avalduse. Lepingu tühistamise nõude osas ei ole hageja märkinud, millistest alustest see tuleneb ning märkimata on ka viited tehingu tühisuse aluseid reguleerivatele sätetele. Kohtuistungil on selgunud, et hageja emakeeleks ei ole eesti keel. Hagejal esindaja puudub. Hageja ei esitanud ka taotlust riigipoolse menetlusabi korras esindaja määramiseks ning piirdus nõustaja abiga. Kohus asub seisukohale, et nõue, tunnistada tühiseks kinnistamisavalduse tagasivõtmise avaldus, korteriomandite vahetusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, on keeleliselt ebatäpselt väljendatud. Lähtuvalt hagiavalduses toodud asjaolude kirjeldusest ning hageja esitatud õiguslikust põhjendusest jõuab kohus järeldusele, et ilmselgelt on hageja nõude lõppeesmärgiks taganeda 24. novembril 2003 sõlmitud korteriomandite vahetuslepingust ning taastada korterite vahetamisele eelnenud olukord. Taganemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega lepingu teisele poolele ning sealjuures puudub vajadus hagi esitamiseks. Hageja on taganemisavalduse esitanud. Seega saab hageja huviks hagiavalduse esitamisel olla taganemisõiguse tuvastamine. Seoses vahetuslepingust taganemisega soovib hageja ka vahetuslepingu alusel üleantud vara tagastamist. Vastavalt TsÜS § 6 lg 4, käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kui võlaõigusliku lepingu alusel on antud üle omand kinnisasjale, ei kaasne võlaõiguslikust lepingust taganemisega mõju käsutustehingule. Hagejal on peale taganemist õigus nõuda kostjatelt asjaõiguslepingu sõlmimist korteri omandi ülekandmiseks või kohtult kostja tahteavalduse tuvastamist kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks nii, et oleks taastatud vahetuslepingule eelnenud olukord ja korteri asukohaga xxx Narva omanikuna oleks kinnistusraamatusse kantud hageja ning korteri asukohaga xxx Narva omanikuna kostja. Eelnevatel asjaoludel saab hageja nõudeks olla kostja tahteavalduse tuvastamine kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja on esitanud nõude vara, korteriomandi aadressil xxx Narva, üleandmiseks hagejale. Sisuliselt on siin tegemist vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisega peale kostja tahteavalduse tuvastamist kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kohus jõuab järeldusele, et hageja nõueteks tuleb lugeda: - tuvastada hageja õigust taganeda 24. novembril 2003 poolte vahel sõlmitud korteriomandite asukohaga xxx Narva ja xxx Narva vahetuslepingust; - tuvastada kostjate tahteavaldust kinnistusraamatu kande muutmiseks - korteriomandi, asukohaga xxx Narva, registrinumber 2312, omanikuna kanda kinnistusraamatusse T T ja korteriomandi, asukohaga xxx Narva, registrinumber 11648, omanikuna kanda kinnistusraamatusse N H; - nõuda välja kostjate ebaseaduslikust valdusest korter asukohaga xxx Narva. Vaidlust ei ole, et poolte vahel on 24. novembril 2003 sõlmitud korteriomandite vahetusleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning vaidlust ei ole ka lepingu sisu või tõlgendamise üle. 15(21)

Poolte erimeelsus seisneb küsimuses, kas hagejal oli õigus vahetuslepingust taganeda ning kas hageja toimis sealjuures õiguspäraselt. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Taganemisavalduse formaalsed alused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 1 kohaselt, lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemine on ühepoolne, kindlale isikule suunatud, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mida tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. /---/. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. /---/. Hageja vande all antud ütlustest selgus, et kolimine toimus 06. detsembril 2003. Kolimisele järgneval hommikul avastas hageja korteri puudused ning 10. detsembril 2003, so neli päeva peale puuduste avastamist, kui kostja D H tuli hageja korterisse, teatas hageja talle suulises vormis, et korteris esinevad puudused, näitas puudusi kostjale ning teatas, et soovib korterid tagasi vahetada. Lisaks suulises vormis esitatud tahteavaldusele esitas hageja 24. detsembril 2003 kostjatele kirjapretensiooni, milles teatas, et korter on puudustega ja palus tunnistada leping kehtetuks ning alustada poolte vahel läbirääkimisi. Kirja-pretensiooni kättesaamist tõendab väljastusteade (t.l.-12, I kd), mille kohaselt on postisaadetis D H isiklikult üle antud 27. detsembril 2003. Tahteavalduste kättesaamist kinnitavad ka kostjad vastuses 12. veebruari 2007 hagiavalduse täiendamise avaldusele (t.l.-71, IV kd). Narva notar Sergei Novikov koostas ja tõestas 09. veebruaril 2005 vahetuslepingust taganemise avalduse, millega hageja väljendas tahet taganeda 24. novembril 2003 sõlmitud korteriomandite vahetuslepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust nr 8591 (t.l.-97, I kd). Notariaalselt koostatud ja tõestatud lepingust taganemise avalduse sai kostja N H isiklikult kätte

Vahetuslepingust taganemise avalduse koostamine ja tõestamine notariaalselt 09. veebruaril 2005 annab tunnistust hageja jätkuvast tahtest korterite vahetuslepingust taganemiseks. Seega kohus leiab, et hageja poolt taganemisavalduse esitamisel on taganemisavalduse formaalsed tingimused täidetud. Taganemisavalduse materiaalsed alused Hageja on esitanud nõude tuvastada hageja õigust taganeda 24. novembril 2003 poolte vahel sõlmitud korteriomandite asukohaga xxx Narva ja xxx Narva vahetuslepingust. Hageja väitel oli korter asukohaga xxx Narva puudustega, mis annavad alust vahetuslepingust taganemiseks. Poolte vahel 24. novembril 2003 sõlmitud korteriomandite vahetuslepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 13.21. kohaselt võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse korral nõuda lepingu täitmisena asja parandamist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist või alandada ostuhinda. Kui asja mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda. Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (t.l.-9, I kd). Olulise lepingurikkumise tingimuste osas pooled kokku ei leppinud ning seega tuleb olulise lepingurikkumise tuvastamiseks lähtuda võlaõigusseaduse sätetest. Vastavalt VÕS § 254 lg 1 ja lg 2, vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Kostjatele üle antud korteri asukohaga xxx Narva osas vaidlust ei ole. Korteri asukohaga xxx Narva osas vaadeldakse hagejat ostjana ja kostjaid müüjana. Kohaldamisele tulevad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivad sätted. VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Vastavalt VÕS § 114 lg 1 ja lg 4, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Lähtuvalt VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1, lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

Lähtuvalt VÕS § 223 lg 1 ja lg 3, müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Õiguskaitsevahend peab olema vastavuses rikkumise iseloomuga. Müügilepingu puhul on lepingust taganemine äärmuslik õiguskaitsevahend, mis õigustab end siis kui muud vahendid (hinna alandamine, asja parandamine) ei ole tulemust andnud. Et VÕS § 223 on VÕS § 116 suhtes erinorm, tuleb müügilepingust taganemise osas kohaldada VÕS § 223. Seega võib ostja müügilepingust taganeda vaid juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, so asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja teatas kostjale 24. detsembri 2003 kirjaga (t.l.-11,12, I kd) korteris esinevatest puudustest. Korteri puudusteks olid loetletud: paneelide liitekohtade vuugid olid maha pudenenud; WC pott oli kõige halvemas korras ja kanalisatsioonitorud katki, mille tõttu levis tualettruumist kogu korterisse ebameeldiv lõhn; aknaraamid olid mädanenud ja vajasid vahetamist; köögi ja rõdu vaheline sein on ehitatud valesti, mille tõttu on köögis külm ning kööki ei ole võimalik soojaks kütta; korteriühistu lülitab ööseks soojuse välja, mille tagajärjel on hommikul korteris külm; öösiti kostab soojatorudest kõmin, mis segab magamist; laed vannitoas on alla vajunud ja köögis ning koridoris vajavad remonti, kuna on maha pudenemas; esikusse ehitatud hoiuruumilt on ukse hingedelt maha võetud ning põrand on kuni betoonini katki ning vajab remonti. Lisaks puuduste loetelule teatas hageja, et korteri remont vajab rohkem rahalisi vahendeid kui oli poolte vahel kokku lepitud korterite vahetamise lepingus. Hageja hoiatas ka kostjaid, et kui kümne päeva jooksul ei saavutata mingit kokkulepet, esitab ta hagi kohtusse. Kohtule 02. veebruaril 2004 esitatud hagiavalduses esitas hageja nõude kinnistamisavalduse tagasivõtmise avalduse, korteriomandite vahetuslepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühiseks tunnistamiseks. OÜ Tokkot 25. märtsil 2004 koostatud korteri xxx Narva läbivaatuse aktist (t.l.-77-80, I kd) selgub, et korteri remondiks kuluks minimaalselt kokku 26 156,90 krooni. Aktis on loetletud ka kõik tööd, mida on vaja teostada korteri puuduste kõrvaldamiseks. Visiitplus OÜ 06. juuni 2006 ekspertotsusest korteri xxx Narva tehnilise seisukorra kohta (t.l.-94100, III kd) selgub, et korter on rahuldavas seisukorras ning kulumine moodustab 20/60%. Korter vajab valikulist ruumide kapitaalremonti, pärast mida vastab korter kaasaegsetele eluruumide nõuetele. Remondi eeldatav maksumus võib olla 150 000 krooni. Remondi vajadust tõendavad ka hageja vande all antud ütlused ning tunnistajate S V, N F ja S T ütlused. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks esitanud kostjatele nõuet korteri seisukorra parandamiseks või korteris remondi teostamiseks. Nõuet ei olnud esitatud ei 24. detsembri 2003 kirjas ega ka hagiavalduses. Samuti ei olnud nõuet asja parandamiseks esitatud 09. veebruari 2005 vahetuslepingust taganemise avalduses (t.l.-97-99, I kd) ega ka hagiavalduse täiendamise avaldustes (t.l.-93,94, I kd; t.l.-169,170, II kd; t.l.-5,6, III kd; t.l.-136-141 III kd; t.l.-18-24, IV kd). Kohus loeb tõendatuks, et hageja poolt loetletud korteri xxx Narva puudusi oli võimalik remondi abil kõrvaldada. Hageja ei nõudnud kostjatelt puudustega asja parandamist ega andnud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid esitas koheselt peale korteri puuduste avastamist kostjatele lepingust taganemise avalduse ning hagiavalduse kohtule. Kuna hageja asja parandamise nõuet kostjatele ei esitanud, ei saanud ka kostjad sellest keelduda. Visiitplus OÜ 06. juuni 2006 18(21)

ekspertotsusest selgub, et kuni ekspertotsuse koostamiseni 06. juunil 2006 oli korteris xxx Narva remont tegemata. Seega ei olnud võimalik ka asja parandamise ebaõnnestumine, kuna remonti ei tehtud. Kohus jõuab järeldusele, et kostjad ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Lepingu olulise rikkumisega oleks olnud tegemist juhul, kui vaidlusalust korterit ei oleks saanud remontida või kui kostjad oleks hageja nõudmistele vaatamata õigustamatult keeldunud korteri remondi tegemisest. Lähtuvalt eeltoodust ei ole taganemisavalduse materiaalsed eeldused täidetud ning seega ei ole taganemisavaldusel õiguslikku jõudu. Et taganemisavaldusel ei ole õiguslikku jõudu, puudub ka alus kinnistusraamatu kande muutmiseks ja vara väljanõudmiseks. Tuleb märkida, et kohus ei saa omal algatusel kohaldada õiguskaitsevahendit ega tuvastada õigust kasutada õiguskaitsevahendit, mida hageja hagi nõudes märkinud ei ole. Hageja nõudeks on tuvastada õigust kohaldada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud vahetuslepingust on hagejal võimalik taganeda vaid juhul, kui tegemist oleks olulise lepingurikkumisega. Millist õiguskaitsevahendit kohaldada vaidlusaluse korteri puuduste kõrvaldamiseks, kohus otsustada ei saa, kuna see väljuks hagi raamidest. Sellest tulenevalt puudub kohtul ka võimalus lahendada vaidlus korteri võimalike puuduste iseloomu ja ulatuse üle. Seetõttu ei oma asjas tähtsust ka tunnistajate S V, N F, S ütlused, millega hageja soovis tõendada korteri võimalike puuduste iseloomu ja ulatust, ja kohus ei pea vajalikuks neid hinnata. Et vaidlus korteri võimalike puuduste iseloomu ja ulatuse üle väljub hagi piiridest, leiab kohus, et kostjate vastuväited konkreetsete puuduste osas ei ole asjakohased. Samuti ei ole asjakohased tunnistajate A Z ja S B ütlused, mis kostjate väiteid kinnitavad. Kohus jätab arvestamata hageja tõendi kriminaalmenetluse alustamise kohta (t.l.-17, I kd), kuna see ei puutu asjasse – tõendis nimetatud ähvardamine toimus peale lepingu sõlmimist 27. detsembril 2003; kohus jätab arvestamata Narva Kinnisvarabüroo 11. veebruari 2005 eksperthinnangu korteri xxx Narva kohta (t.l.-106-108, I kd) – tõend kinnitab, et korteri turuväärtus hindamise aja seisuga 140 000 krooni, kuid korteri seisukorda iseloomustavate asjaolude kohta informatsiooni ei sisalda ning seega ei ole asjakohane. Kohus jätab arvestamata kostjate esitatud tõendid - Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang nr 7157 xxx korteri kohta (t.l.-34-41, I kd); Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang nr 12506 xxx korteri kohta (t.l.-7-11, II kd), sest need on esitatud vastuhagi avaldustes esitatud väidete kinnitamiseks. Kostjad loobusid vastuhagi avaldustes esitatud nõuetest kohtuistungil 28. märtsil 2007. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang nr 12506 xxx korteri kohta iseloomustab korterit, mille üle vaidlust ei ole ja seega ei ole asjakohane. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 02. veebruaril 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. 19(21)

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

ASJAOLUD

KOHTU PÕHJENDUSED

RESOLUTSIOON