Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2007 Tallinn Tsiviilasja number
2-05-23547
Tsiviilasi
AOÜ hagi MB (K ) ja K K a vastu korteriomandi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja MB vastuhagi AOÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AOÜ , registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja
esindajad
MV, esindaja advokaat Siim Roode Kostja MB, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja advokaat Taivo Ruus Kostja K K, XXX, elukoht XXX, seaduslik esindaja MB
Kohtuistungi toimumise aeg 09.05.2007
Hagi rahuldada. Vastuhagi jätta rahuldamata. Välja mõista korteriomand asukohaga XXX MB ja KK a valdusest AOÜ valdusesse. Määrata kohtuotsuse täitmise viisiks väljatõstmine. Koht lude jaotus Välja mõista MBlt ja KK alt solidaarselt 32 250 (kolmkümmend kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni AOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
2-05-23547
Hageja on korteriomandi asukohaga XXX omanik. Hagiavalduse kohaselt kasutavad kostjad korterit varasema omanikuga sõlmitud suulise ajutise kasutamise lepingu alusel, mille järgi oli kostja MB endisel abikaasal TK al õigus korterit kasutada. TK majutas korterisse endiselt omanikult luba küsimata ka oma abikaasa ja lapse ja TK a lahkudes jäid kostjad korterit kasutama. TKlahkus korterist enne hageja omandiõiguse tekkimist korterile. Hageja on korduvalt nõudnud korteri vabastamist, sest kostjatel puudub õiguslik alus korteri kasutamiseks. Kostja MBl kui õigusliku aluseta korterit kasutaval isikul ei ole õigust majutada korterisse ka oma perekonnaliikmeid. Hageja palub korteriomand kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ja määrata kohtuotsuse täitmise viisiks väljatõstmise.
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hageja esitas kohtusse hagi (tsiviilasi nr 2/311004/04) samal alusel juba 24.11.2004, mis jäeti kohtumäärusega läbivaatamata. Nimetatud tsiviilasjas oli hagiavalduses asjaoluna välja toodud, et TK kasutas korterit üürilepingu alusel. Üürileping, mille hageja eelnevas tsiviilasjas kohtule esitas, on võltsitud. Hageja on saanud korteriomandi omanikuks võltsingute abil. Hagi on esitatud kättemaksuks kostjale, kes andis TK urivtsa ja MV vastu ütlusi kriminaalmenetluses. MB esitas 24.05.2006 kohtule vastuhagi, milles palub tunnustada tema omandiõigust korteriomandile ja parandada kinnistusraamatu ebaõige kanne. Kostja oli elamukooperatiivi osamaksu omanik ning korteriomandi vormistamisel oleks pidanud korteriomandi omanikuks saama kostja. Hageja ega korteri endine omanik MV ei ole kunagi olnud koretriosaku omanikud. Kostja omandas osamaksu abielu ühisvarana koos TK aga, osaku müügileping esitati elamuühistu juhatusele ja TK urivts võeti ühistu liikmeks vastu. 22.05.2002 sõlmisid elamuühistu ja Eesti Vabariik XXX elamu aluse maa müügilepingu ja 05.06.2003 esitas elamuühistu avalduse korteriomandite kinnistamiseks. Vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kanti kinnistusraamatusse MV, kes oli hooneregistri tõendi alusel korteri valdajad. Hooneregistri tõendi järgi oli korterivaldajaks MAV vastavalt elamuühistu 25.11.2002 üldkoosoleku protokolli järgi, kuid protokollist nähtub, et valdajate vahel olid erimeelsused. Kostja leiab, et MV asus kasutama omavoliliselt ühistu liikme õigusi TK a asemel. Ühistu juhatus oli sellisest tegevusest teadlik. Hageja omandiõigus korteriomandile sai tekkida seetõttu, et ebaõige protokoll esitati hooneregistrile ning hooneregistri tõendi alusel toimus erastamismenetlus. Esmakanne korteriomandi omaniku kohta on ebaõige ning seetõttu ei saanud ka hageja korteriomandi omanikuks.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha, tunnistajate JL, AO ja V T ütlused ning uurindu kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus korteriomandi XXX omandiõiguse üle ning korteriomandi ebaseadusliku valduse üle. Vaidluse lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas hageja on korteriomandi omanik ning kas kostjatel on olemas õiguslik alus korteri kasutamiseks. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on korteriomandi XXX omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Hageja omandiõigus korteriomandile tekkis hageja ja hageja juhatuse liikme MV vahel sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. MV omandiõigus korteriomandile tekkis elamuühistu poolt pärast elamualuse maa omandamist (erastamist) kinnistu korteriomanditeks jagamise teel. Tunnistaja JL ütluste kohaselt müüs ta 2 (4)
2-05-23547
oma korteriosaku MV. Kohtule esitatud elamuühistu juhatusele esitatud 22.10.1998 JL avaldusest ja 14.10.1998 dateeritud MV avaldusest nähtub, et JL teavitab ühistut korteriosaku võõrandamisest ning astub ühistust välja. MV palub endaühistu liikmeks vastu võtta. Tunnistaja VT ütlustega ja kohtule esitatud elamuühistu juhatuse 18.11.1998 koosoleku protokollist nähtub, et MV võeti ühistu liikmeks vastu. Kostja väited selle kohta, et hooneregistri tõend, mis kajastas asjaolu, et MV on ühistu liige ja korteriosaku omanik, sisaldab ebaõigeid andmeid, ei ole õige. Eelnevalt analüüsitud tõenditest nähtub, et korteriosaku omandas MV ning ka ühistu liikemks oli MV. Kostja väited selle kohta, et JL võõrandas temale kuulunud korteriosaku ilma abikaasa nõusolekuta ja seetõttu on tegemist tühise tehinguga, ei ole õiged. PerekS § 17 lg 3 puhul eeldatakse vallasasja käsutamisel, et abikaasa on tehinguga nõus. Korteri osak elamuühistus on õigus ning õiguse võõrandamisel tuleb rakendada vallasajasade kohta käivaid sätteid vastavalt võõrandamistehingu tegemise ajal kehtinud AÕS redaktsiooni § 7 lg 2. Kohus leiab, et JL poolt korteriosaku võõrandamisel tuli eeldada abikaasa nõusolekut ja seega on tehing kehtiv. Asjaolu, et abikaasa ei viibinud lepingu allkirjastamise juures, ei tähenda, et ta ei nõustunud tehinguga. Korteriosaku võõrandamisel on tehing vormivaba, seega sai ka nõusolek tehingu tegemiseks olla vormivaba ehk suuline. Kostja väited selle kohta, et omandiõigus korteriosakule on tekkinud temal, kuna tema abikaasa omandas korteriosaku ühisvarana, ei ole õiged ega tõendatud. Omandiõigus õigusele tekib omandiõiguse üleandmisega mitte raha maksmisega selle eest. Tunnistaja JL kinnitas kohtuistungil, et võõrandas oma korteriosaku hageja seaduslikule esindajale. Ka juhul, kui raha korteriosaku omandamisel tasus TK , ei saanud TK tekkida omandiõigust korteriosakule vaid üksnes rahaline nõudeõigus MV vastu. Kostja väide selle kohta, et valduse olemasolul eeldatakse omandiõigust, on küll õige, kuid omandiõiguse objektiks ei olnud mitte korter, mille valdus on kostjal vaid korteriosak kui õigus. Valdus on õiguslik võim asja üle. Õigust kui juriidilist fiktsiooni ei saa vallata. Elamuühistule esitatud avaldusest ja koosoleku protokollidest nähtub, et hageja seaduslik esindaja kasutas oma omandiõigust, ta võeti ühistu liikmeks ja ta osales ühistu koosolekutel ise ja esindajate kaudu. AÕS § 68 lg 1 alusel on omanikul õigus oma asja kasutada, vallata ja käsutada. Omanikul on õigus esitada hagi asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest . Käesolevas vaidluses on hagejal kohustus tõendada, et ta on omanik ning kostjal kohustus tõendada, et tal on olemas õiguslik alus asja kasutamiseks. Kohus leiab, et kostjal ei ole omandiõigust, mis lubaks tal kasutada asja, seetõttu tuleb korteriomand kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hageja valdusesse ning kohtuotsuse täitmise viisiks määrata väljatõstmine. Asja kasutamise õiguslikuks aluseks võib alla ka kasutusleping. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks kasutusleping vaidlusaluse korteriomandi kasutamiseks. Kostja on väitnud kogu menetluse kestel, et õiguslikuks aluseks korteriomandi kasutamiseks on omandiõigus. Kostja omandiõigus korteriomandile ei leidnud kohtus tõendamist, seega ei ole kostjal õiguslikku alust korterikasutamiseks. Kostja ise on eitanud üürisuhte olemasolu. TsMS rakendusseaduse § 3 alusel kuulub menetluskulude osas kohaldamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioon. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub ksotjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 31 950 krooni. Hageja esitas ka Kardioru Õigusbüroo arve summas 24 780 krooni ja AB arve summas 8850 krooni. Kohus peab vajalikuks arvestada õigusabikulude väljamõistmisel asjaolu, et hageja on ise Kardioru Õigusbüroo osanik, Õigusbüroo poolt hagejat esindanud AK esinduse kvaliteeti ja asjaolu, et tema tegevuse tõttu menetlus venis ning advokaat Siim Roode osales vaid viimasel kohtuistungil. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel põhjendatud õigusabikulud 500 krooni. 3 (4)
2-05-23547
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.