2-07-6639/9 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Esimese astme kohtu lahend Maakohus leidis, et enne hageja seaduslike esindajate ringi väljaselgitamist ei ole võimalik kohtuasjas menetlustoimingute tegemisega võimalik jätkata ning menetlus tuleb peatada enne hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamist. Jätkuvalt ebaselgete volitustega isikute osalemine menetluses ühe menetlusosalise esindajana tekitab menetluses aina suuremat segadust ning koormab ebamõistlikult nii kohut, menetlusosalisi kui end hageja esindajatena näidata püüdvaid füüsilisi isikuid. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada tsiviilasja õige lahendamine, mitte vaidluste pidamine tsiviilasja lahendamisel osalevate menetlusosaliste esindamise õiguse üle. TsMS § 355 kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määruskaebuse esitada määrusega puudutatud menetlusosaline. Puudutatud menetlusosalisteks on käesolevas asjas hagejana Loksa linn ja kostjatena Eesti Haridus ja Teaduse Andmesidevõrk ja *. Kui menetlusosaline esitab määruskaebuse esindaja kaudu, tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisel selgitada välja, kas kaebuse esitamisel esindajana esinenud isik omab menetlusosalise esindamise õigust. Selline kohustus kehtib kohtu jaoks nii füüsilistest isikutest, eraõiguslikest juriidilistest isikutest, avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest menetlusosaluste puhul, seega ka nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse üksuste osalemisel menetlusosalisena. Kohus küsis esitatud määruskaebuse kohta seisukohta hagiavalduse esitanud Loksa linnalt tema esindajana esinevate advokaatide kaudu. Seisukohas määruskaebuse kohta palusid Loksa linna esindavad advokaadid kõrvaldada O. G ja E. T tsiviilasjas menetlusest, jätta esitatud määruskaebus läbi vaatamata, läbi vaatamise võimatuse korral aga rahuldamata ning mõista Loksa linna kasuks välja seoses määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud. Määruskaebuse esitanud isikud leiavad, et Loksa linna seaduslikud esindajad on linnapea A. K asendaja E. T ja volikogu esimees O. G. E. T volitused tulenevad seadusest ja volikogu 06.11.2006. a otsusest nr 39/11 ja Loksa Linnavalitsuse 07.12.2006 otsusest. O. G on Loksa linnavolikogu esimees Loksa linna Valimiskomisjoni 27.11.2005 otsuse alusel ning omab täiendavalt volitusi esindaja kohtus Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 otsuse nr 21 alusel. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 volikogu esimehele O. G umbusu avaldamise kohta on tühine. Määruskaebuse esitanud isikud viitavad Tallinna Halduskohtu lahenditele haldusasjades nr 3-061916, 3-06-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-123 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 1290, samuti Riigikohtu 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06 ning märgivad, et Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-32, milles kohus on jõudnud järeldusele, et E. T puuduvad Loksa linnapea asetäitja volitused, ei ole jõustunud. Samuti on tühised 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu otsused. Hagi esitanud isikud seevastu leiavad, et õiguspärased on Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused O. G ja A. K umbusalduse avaldamise kohta, sellist seisukohta on avaldanud Harju maavanem ning Harju Maakonna Valimiskomisjon ning maavanema järelevalvet vaidlustatud ei ole. 09.02.2007 on avaldatud O. G ning A. K korduvat umbusaldust, need otsused on jõus. Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-07-31 on Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsused tühised ning 16.03.2007 otsuste kohaselt asjades nr 3-06-1982 ja 3-06-2202 tuleb 09.02.2007 otsuseid käsitleda kehtivatena. 21.02.2007 määrustes haldusasjades 3-06-2086, 306-1982, 3-06-2022 ja 3-07-187 leidis Tallinna Halduskohus, et 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu otsuseid tuleb käsitleda kehtivatena. O. G kaebus Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 vaidlustamiseks on haldusasjas nr 3-07-368 tagastatud läbivaatamatult. Isegi kui 09.02.2007 vastu võetud haldusaktid oleksid vaidlustatud, tuleks kuni halduskohtu otsuste jõustumiseni juhinduda

halduskohtu poolt antud esialgsest hinnangust ning võimaldada Loksa linna tegelikku juhtimise korraldamist linnapeal H. L. Tsiviilkohus ei ole pädev lahendama haldusaktide õiguspärasuse küsimusi, millele O. G ja E. T esitatud määruskaebuses toodud põhjendused taanduvad. Kuna asjas on ilmnenud põhimõttelised lahkarvamused end Loksa linna esindusõiguslikeks isikuteks pidavate isikute vahel, on vajalik selgitada välja hageja esindusõigust omavate isikute ring ning keelata esindusõigust mitteomavatel isikutel menetluses osaleda ehk kontrollida hageja esindajana esinevate isikute esindusõiguse olemasolu TsMS § 226 alusel. Käesolevas asjas on hagejaks kohalik omavalitsusüksus ning põhimõtteline vaidlus ei ole mitte end hageja lepingulisteks, vaid seaduslikeks esindajateks pidavate isikute üle. Seetõttu ei ole kohtul võimalik lähtuda TsMS § 226 lg 1 viimases lauses sätestatud advokaadi esindusõiguse eeldamise võimalusest. Menetluses osalevate advokaatide esindusõiguse eeldamisel ei ole takistatud võimalus, et ka end hageja esindajateks pidavad ja seni menetluses advokaadi esinduseta osalevad isikud (O. G ning E. T) hakkavad menetluses osalema advokaatide kaudu, kelle esindusõigust tuleks kohtul samuti eeldada. Seega säiliks ebaselgus hageja kui menetlusosalise tõelise ja tegeliku üheselt mõistetava tahte suhtes ka hetkel menetluses osalevate advokaatide esindusõiguse eeldamisel. Arvestades viiteid kõigile erinevate astmete halduskohtute menetlustes olevatele asjadele, mida menetletakse sisuliselt samuti hageja seaduslike esindajate väljaselgitamiseks, ei ole maakohtul käesoleval hetkel siiski võimalik hageja (seaduslike) esindajate esindusõiguse olemasolu kontrolli läbi viia. Loksa linna kui menetlusosalise esindusõiguslike isikute volitused saavad tuleneda vaid esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aluseks olevatest haldusaktidest. Seisuga 17.04.2007 on vaidlustatud nii Tallinna Halduskohtu otsused haldusasjas nr 3-07-32 kui haldusasjas nr 3-07-368. Haldusasjas nr 3-07-32 on 13.04.2007 esitatud määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu määrusele ning TsMS § 655 lg 2 alusel ei ole ringkonnakohtu lahend jõustunud. Haldusasjas nr 3-07-368 on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 11.04.207 tühistatud Tallinna Halduskohtu 19.03.2007 määrus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsust nr 32 ja 09.02.2007 otsust nr 9 puudutavas osas, määruskaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödud, seega ei ole ka see lahend jõustunud. Kuna linnavolikogu otsuste õiguspärasusele saab hinnangu anda siiski kas haldusorgan ise või siis halduskohtumenetluse raames halduskohus ning mõlemad menetlused sama küsimuse lahendamiseks jätkuvalt kestavad, ei ole maakohtul hetkel võimalik tuvastada tsiviilasjas nr 2-076639 Loksa linna seaduslike esindajatena esineda võivate isikute ringi. Vaatamata asjaolule, et mitmete halduskohtu lahendite põhjendavates osades on kohtud avaldanud seisukohti end Loksa linna seaduslikeks esindajateks pidavate isikutele esindusõigus andmise või selle lõpetamise aluseks olevate haldusaktide kehtivuse, kehtetuse ja tühisuse suhtes, ei ole vastavad halduskohtute otsuste põhjendavates osades leiduvad fraasid õiguslike järeldustena maakohtule siduvad. Maakohtule oleks siduv üksnes jõustunud kohtuotsuse resolutsiooniga tuvastatud asjaolu. Kohus ei saa Loksa linna seaduslike esindajate ringi kindlaksmääramisel lähtuda ka kohtule esitatud Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsusest nr 38, millega on tuvastatud Loksa Linnavolikogu otsuse nr 39/11 (millega E. T kinnitati Loksa linna abilinnapea ametikohale) tühisus ning avalik-õigusliku suhte puudumine Loksa linna ja E. T vahel. Nimelt ei ole otsuse kaebetähtaeg möödunud. Samuti ei pea kohus õigeks lähtuda esindusõiguslike isikute ringi määramisel üksnes ajaliselt viimasena koostatud ja kohtusse esitatud dokumendist, maakohus vajab ühest selgust dokumente koostavate isikute pädevuses dokumentides kajastuvaid otsustusi vastu võtta ning seda selgust ei ole hetkel võimalik saavutada. Määruskaebus Loksa linna esindajatena esitasid linnapea asendaja E. T ja volikogu esimees O. G 23.04.2007 määruskaebuse, milles palusid määruse tühistada. Määruskaebuse esitajad leiavad, et kohus pidi koos menetluse peatamisega eelnevalt taastama esialgse olukorra ja peatama hagi tagamise määruse täitmise ning üksnes seejärel võis kohus peatada menetluse. Vastase juhul tekib olukord, kus kohus hagi tagamise taotluse rahuldamise määrusega eelistab üht menetlusosalejat (on seisukohal, et Loksa linna seaduslik esindaja on H. L), rahuldades tema taotluse ja järgmises 07.03.2007 määruses on

seisukohal, et teine pool (E. T ja O. G) ei ole Loksa linna seaduslik esindaja ja ei võta nende määruskaebuse menetlusse. Samas on 17.04.2007 määruse kohaselt kohus seisukohal, et ei ole selge, kes on Loksa linna seaduslik esindaja, kas H. L või O. G ja E. T. Määruskaebuse esitajad leiavad, et 07.03.2007 ja 17.04.2007 määrused on Loksa linna esindamise suhtes vastukäivad. Nad on seisukohal, et kohus juba 07.03.2007 määruse tegemise ajal oli teadlik, et on olemas vaidlus selle kohta, kes on Loksa linna seaduslik esindaja. 19.02.2007 esitati teade, et AB-l X ja H. L puudub pädevus Loksa linna nimel avalduste, kaebuste, hagide kohtule ja riigiasutustele esitamiseks. Teate esitasid Loksa linna esindajad linnapea asendaja E. T ja volikogu esimees O. G. Seega seisuga 01.03.2007 olid nii kohus kui teised menetlusosalised teadlikud sellest, et on olemas vaidlus Loksa linna esindamise kohta. Saades hagi AB-lt X 01.03.2007, pidi kohus panema tähele, et see hagi on vastuolus Loksa linna esindajate linnapea asendaja E. T ja volikogu esimehe O. G varasema teatega, mistõttu Harju Maakohus oli kohustatud tegema kindlaks, kes on Loksa linna esindaja ja teatama hagi esitamisest teisele poolele (E. T ja O. G) tema arvamuse saamiseks. Kohus seda aga ei ole teinud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Määruskaebuse esitajad leiavad ka ise, et asjas on vajalik Loksa linna esindusõigust omavate isikute ringi väljaselgitamine. Loksa linna kui menetlusosalise esindusõiguslike isikute volitused saavad tuleneda vaid esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aluseks olevatest haldusaktidest. Kuna linnavolikogu otsuste õiguspärasusele saab hinnangu anda siiski kas haldusorgan ise või siis halduskohtumenetluse raames halduskohus ning menetlused sama küsimuse lahendamiseks jätkuvalt kestavad, ei olnud maakohtul võimalik tuvastada tsiviilasjas Loksa linna seaduslike esindajatena esineda võivate isikute ringi. Seega oli maakohtul kohustus menetlus peatada TsMS § 356 lg 1 alusel. Vastuseks määruskaebuse väitele, et kohus pidi koos menetluse peatamisega eelnevalt taastama esialgse olukorra ja peatama hagi tagamise määruse täitmise, märgib ringkonnakus, et TsMS § 386 lg 2 alusel asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Seega ei ole kohtul võimalik omaalgatuslikult hagi tagamist tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik ning § 205 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. Seega on ekslik määruskaebuse väide, et tsiviilasjas on menetlusosalisteks H. L, E. T ja O. G.