Tsiviilasi nr 2-07-10758
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 17.mail 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
MK’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi T l (TL kaudu, asukohtXXX) vastu XXX surnud AV’u pärandvara pärimisõiguse tunnustamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
02.05.2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja vandeadvokaat LB kostja esindaja IP
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnustada MK ́i õigust pärida 05.06.1995 surnud AV ́ust jäänud pärandvara, sealhulgas XXX endise XXX maadel asuvad kelder ja vundamendid. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt suri 05.06.1995 AV oma viimases alalises elukohas asukohaga XXX . AV oli lesk ja lapsi tal ei olnud. Hagejale teadaolevalt ei olnud AV’ul ka muid seadusjärgseid pärijaid. AV oli hageja vanatädi tütar. 21.06.1966 notar K. P ’i poolt tõestatud testamendiga pärandas AV kogu oma vara hagejale. AV’u surma järel korraldas hageja tema matused ja lahendas vara küsimused, võttes osa esemeid oma valdusesse. Kõik see toimus enne kuue kuu möödumist AV’u surmast. Vastavalt KV 12.01.2007 tõendile nr XXX kuuluvad XXX endise XXX maadel asuvad kelder ja vundamendid jätkuvalt AV’ule. Kelder ja vundamendid ei ole kantud ehitisregistrisse. Omandireformi käigus ei esitanud AV avaldust talumaade tagastamiseks. Hageja on seisukohal, et tema on nimetatud talu maadel asuva keldri ja vundamentide pärija. Eeltoodu alusel palub hageja tunnustada enda pärimisõigust 05.06.1995
surnud AV’u pärandvarale - XXXX endise XXXX talu maadel asuvale keldrile ja vundamentidele. Menetluskulud palub hageja jätta enda kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et sundosa pärijate kohta hagejal info puudub. II Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagist ei selgu mil viisil rikub kostja hageja õigusi ja vabadusi. Hageja õiguse tunnistamine pärandvarale ei ole kostja pädevuses, vaid on notari pädevuses. Hagist ei selgu ja sellele ei ole lisatud ka ühtegi tõendit selle kohta, et notar oleks keeldunud hageja poolt soovitud pärimisõiguse tunnistuse väljastamisest. Kui kohus siiski asub seisukohale, et antud pärimisasja lahendamine tsiviilkohtumenetluses on põhjendatud, on kostja seisukohal, et kui kohtuistungil leiab tunnistajate ütluste ja muude kaudsete tõendite alusel tõendamist, et hageja asus AV’u pärandvara osa valdama ja valitsema enne kuue kuu möödumist pärandaja surmast ning puuduvad isikud, kellel oleks õigus sundosale pärandvarast, puuduvad kostjal vastuväited hageja pärimisõiguse tunnustamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et tal puuduvad hagile vastuväited, kuid ka volitused nõuet õigeks võtta. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja tunnistajate AK ja MT ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 164 kohaldatakse nimetatud seaduse sätteid pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996.aasta 31.detsembrit ning enne 1.jaanuari 1997 avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätete kohaselt, kui PärS rakendussätetest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on tuvastamisel hageja poolt 05.06.1995 surnud isiku pärandi vastuvõtmine ja kuna PärS-st selles osas teisiti ei tulene, tuleb rakendada TsK §-i 551. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastuvõtnuks muuhulgas juhul, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama. Sama sätte lg 3 kohaselt pidid vastavad teod olema tehtud kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Vastavalt TsK §-le 532 loeti pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Asjaolu, et hageja on A.V testamendijärgne pärija, on tõendatud kohtule esitatud testamendi tekstiga 21.06.1966 (t lk 8). Nimetatud testamendi kohaselt pärandas A.V hagejale kogu tema surmapäeval alles oleva vara, ükskõik, kus see ei asuks ja millest see ei koosneks. Tunnistajate A.K ja M.T , kes on hageja õde ja vend, ütlustega leidis tõendamist hageja väide, et ta asus kuue kuu jooksul A.V surmast valdama A.V viimases elukohas asunud talle kuulunud vallasasju. Tunnistajate ütluste kohaselt aitasid nad koheselt peale matuseid teha tühjaks A.V viimaseks elukohaks olnud hoonet ja nägid, et hageja võttis endale A.V dokumendid ja väheväärtuslikke asju, sealhulgas klaasnõud, ümmarguse eestiaegse laua ja muid mööbliesemeid, mõned raamatud, sõrmuse. Asjaolu, et A.V kuulus elamu koos kõrvalhoonetega XXX tolleaegse XXX külanõukogu territooriumil (endise XXX maadel) ning et nüüdseks on neist säilinud vaid kelder ja vundamendid, on tõendatud järgmiste dokumentaalsete tõendite kogumiga: 1) ärakiri XXXkülanõukogu toimikust nr XXkod VA kuulunud elamu kohta XXX „XXX“ (t lk 9-17); 2) Kernu Vallavalitsuse tõend 12.01.2007 nr XXX endise XXX talu maadel asuvate keldri ja vundamentide kuulumise kohta jätkuvalt A.V (t lk 18).
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hageja ei esitanud menetluskulude osas nõuet, selliselt, et kummagi poole vastavad kulud jäävad tema enda kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.