Muud › Muud hagiasjad

Välja mõista Thomeko Eesti OÜ-lt AS-i Harju Ehitus kasuks menetluskulu 10.000 (kümme tuhat) krooni.“

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

mille jooksul hageja kohustus kõrvaldama omal kulul puudused, mis on tekkinud tema süül ja avastatud garantiiaja jooksul. Kostja hinnangul peab ehitis vastama lepinguga kokkulepitud tingimustele selle üleandmise hetkel, mis on fikseeritud 28. novembril 2002. a. ehituse üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kostja esitas hagejale 3. juunil 2003. a. reklamatsiooni ehitisel avastatud puuduste loeteluga. Hageja teostas garantiitööd ning 28. novembril 2003. a. sõlmiti nende tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Garantiiaja lõpuperioodil 29. oktoobril 2004. a. esitati uus reklamatsioon, 6. jaanuaril 2005. a. allkirjastati poolte vahel garantiitööde lõpetamise protokoll, millega fikseeriti teostatud tööd. Hageja on võtnud omaks kõik garantiiperioodil avastatud puudused ehk lepingu mittekohase täitmise. Hageja täitis oma seaduse- ja lepingujärgse kohustuse parandada garantiiajal avastatud ehitusvead, samas keeldus ta hüvitamast otseses seoses olevaid ekspertarvamuse koostamise kulusid, mis tekkisid kostjale seoses vigade olemasolu ja ulatuse tuvastamisega suurema kahju tekkimise ärahoidmiseks. Keeldumise põhjenduseks oli väide, et kahju, mida hüvitada, polnud tekkinud, eksperthinnanguks polnud vajadust ning ka leping ei näinud sellist kohustust ette. Kostja leiab, et kuna tema majandus- ja kutsetegevuseks on toidu- ja tööstuskaupade pakendamine, jae- ja hulgimüük, mitte ehitustegevus, siis tuleneb sellest vajadus eksperdi kaasamiseks, et selgitada välja ehitustööde puudused. Kostja parimate ehitusalaste teadmiste juures koostatud 3. juuni 2003. a. reklamatsioonis kirjeldatud puudused parandati hageja poolt, kuid peale nimetatud tööde teostamist ilmnesid taas puudused. Puudused tulenesid nõuetele mittevastavast ehitamisest tingitud liigsest niiskusest ehitises, mille tagajärjeks oli hallitusseene levik. Hallitusseene tekkimise ja levimise korral on välistatud igasugune tegevus toiduainetööstuse vallas. Hallitusseente levikust ja tegevuse seiskamisest tuleneva suurema kahju ärahoidmiseks ning tekkinud kahju kindlakstegemiseks kaasas kostja ehituseksperdina omaniku järelevalveteenust pakkuva osaühingu CMC Baltic. Ekspertarvamust järgiv 29. oktoobri 2004. a. reklamatsioon katab märkimisväärses osas vigu, mis olid nimetatud esimeses, 3. juuni 2003. a. reklamatsioonis ning mis olid vastavalt 28. novembri 2003. a. tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile kõrvaldatud. Seetõttu vajas kostja ehitusalane kogenematus eksperdi kogemust, kindlustamaks jätkuvate probleemide lahendamise ja edasise kahju ärahoidmise. Kuna ehitis oli 11. detsembril 2002. a. saanud ehitusloa, siis lõppes kostja kohustus teha kulutusi omanikujärelevalvele. Kostja tegi kulutusi õigusabile seoses tellija õiguste selgitamisega kostjale, nõupidamistega CMC Baltic OÜ-ga ja AS-iga Harju Ehitus, reklamatsiooni ja garantiinõude koostamistega, kokku summas 25.500 krooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

teostatud ehitustööde puuduste väljatoomiseks ja kontrollimiseks ning kasutas selleks ehitusspetsialisti (eksperdi) abi. Kostja põhikirjajärgne tegevus on toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük, samuti kaubandus- ja toiduainetööstusseadmete ning materjalide valmistamine, müük, hooldamine, rentimine ja vahendamine, siis kostja tootmis- ja büroohoonete ehitustööde teostamiseks sõlmitud lepingus ei saa kostjat vaadelda isikuna, kes on sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, sest kostja põhikirjajärgne tegevusala ei lange kokku töövõtulepingu objektiks olevate ehitustöödega. Kuna kostja toidukaupade müügiga tegeleva isikuna on kohustatud vastama toiduseaduse § 25 lg. 1, kaubandustegevuse seaduse § 4 lg. 1 p. 1 ja kaupluse hea hügieenitava juhendile vastavalt kõrgendatud nõudmistele, siis peavad tema territoorium, hooned, rajatised ja ruumid olema puhtad ja heas seisukorras. Tulenevalt tervisekaitseinspektsiooni poolt heakskiidetud kaupluse hea hügieenitava juhendile peavad käitlemisettevõtte asend, suurus, projektilahendus ja ehitus võimaldama vältida mustuse kogunemist ja võõrkehade sattumist toitu, hallituse kasvu ja kondensatsioonivee teket pindadele ning toidu kokkupuutumist toksiliste materjalidega. Kostja poolt teostatud ehitustööde puuduste väljaselgitamiseks oli põhjendatud teistkordselt ehitustööde garantiiperioodil eriteadmisi nõudva spetsialisti kaasamine, et välja selgitada ehitustöödes esinevaid puudusi, mille likvideerimine oli kostja põhikirjajärgse tegutsemise eelduseks. Et hageja poolt teostatud ehitustöödes ilmnenud puuduste väljaselgitamiseks ei piisanud kostja enda teadmistest ning kostja oli sunnitud kasutama spetsialisti abi ning sellest tulenevalt täiendavaid kulusid kandma, siis oli kostja õigustatud saama hüvitist tema poolt kantud kahju eest, mistõttu kostja on põhjendatult hagejalt saanud garantiinõude korras eksperthinnangu eest 73.270 krooni. Ehitusspetsialisti abi kasutati garantiitööde teostamise ajal ja arved spetsialisti abi kasutamise eest on esitatud pärast garantiitööde teostamist, seega ei saanud kostja garantiitööde teostamise ajal välja tuua spetsialisti kasutamise eest tasumisele kuuluvat tasu. Kostja väidetel kandis ta perioodil oktoobrist 2004 kuni jaanuarini 2005 kulutusi summas 25.500 krooni õigusabi eest. Kostja leidis, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 3. 4 on hageja tekitanud kostjale eelnimetatud kahju, mistõttu kostja esitas

ei piisanud ehitustööde puuduste väljaselgitamiseks. Hageja selgitas, et erinevalt kostja väidetest ei ole tegemist samade puuduste teistkordse esinemisega, vaid sarnased puudused ilmnesid erinevatel aegadel erinevates ruumides. Hageja kõrvaldas kõik puudused. Arvestades, et kostja käsitles 3. juuni 2003. a. pretensioonis vastavaid puudusi ja hageja kõrvaldas need, siis kinnitavad tõendid, et kostjal puudus vajadus kaasata ehitusspetsialisti vastavate puuduste väljatoomiseks ja kontrollimiseks. Kohus rikkus kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusi ja kahjuhüvise vähendamist reguleerivaid materiaalõiguse norme, jättes need kohaldamata. VÕS § 128 lõiget 3 kohaldas kohus valesti, leides, et kostja poolt kantud eksperdikulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga. Ühelgi õigusaktil ei põhine kohtu seisukoht, et väljaspool kutse- ja majandustegevust ehitustööd tellival äriühingul on õigus kaasata oma garantiiaja õiguste paremaks teostamiseks ehitusspetsialiste töövõtja kulul, ilma et pooled oleksid selles kokku leppinud või see tuleneks seadusest ning ilma, et töövõtja oleks garantiiaja kohustusi üldse rikkunud. Kohtu seisukoha järgi on tellijal võimalik saada lihtsustatud korras garantii arvel rahuldatud suvaline nõue, mida garantii ei tagagi. Garantiikirjaga tagatud väidetava kahju hüvitamise kohustuse kindlakstegemiseks on vajalik tuvastada, milliseid nõudeid garantiikiri tagas. Lepingu p. 2. 1. 2 kohaselt on lepingu dokumentatsiooniks ka pakkumise kutse dokumendid, mille punkti 6. 1 kohaselt peab pakkuja koos pakkumisega esitama tippjuhi kirjaliku nõusoleku firma blanketil, andmaks ehitusaegseks tagatiseks 10% hanke maksumusest, ning punkti 6. 2 kohaselt peab pakkuja koos pakkumisega esitama tippjuhi kirjaliku nõusoleku firma blanketil, andmaks garantiiperioodi tagatiseks 2% hanke pakkumuse maksumusest. AS Eesti Ühispank garanteeris hageja kohustuste täitmise kostja kasuks maksimaalselt summas 365.605 krooni juhul, kui hageja ei täida oma garantiiaja kohustusi vastavalt lepingus sätestatule. Seega tagas garantiikiri üksnes hageja garantiiaja kohustuste täitmist, mitte suvaliste kulutuste hüvitamist kostjale. Eksperdikulud oleksid saanud teoreetiliselt olla garantiikirjaga tagatud, kui hageja garantiiaja kohustuste hulka oleks kuulunud kostjale eksperdi võimaldamine garantiiaja õiguste paremaks teostamiseks või vastavate kulude hüvitamine. Antud juhul see nii ei olnud. Ka kohus märkis otsuses, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja parandas esitatud puudused. 28. novembri 2003. a. ja 6. jaanuari 2005. a. protokollid on käsitletavad täitmise kviitungina hageja garantiikohustuse kohase täitmise vastuvõtmise kohta kostja poolt (VÕS § 95). Kostja on märkinud, et eksperdikulude näol olevat tegemist kuludega kahju kindlakstegemiseks ja suurema kahju ärahoidmiseks. VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega kulud kahju kindlakstegemiseks ja ärahoidmiseks eeldavad, et eksisteerib mingi reaalne kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise näol. Antud juhul ei ole kostja väitnudki mingi reaalse kahju tekkimist. Seega oli tegemist tellija poolt oma garantiiaja õiguste täiesti tavapärase, mitte hageja väidetavatest rikkumistest ajendatud teostamisega – teostati ülevaatus, et avastada ja teatada töövõtjale kõigist võimalikest ilmnenud puudustest. Hageja garantiiaja kohustuste hulka ei kuulunud kostjale oma garantiiaja õiguste efektiivsemaks teostamiseks abistava eksperdi palkamine või kostjale vastavate kulude hüvitamine. Eeltoodu kohaselt ei ole hageja rikkunud garantiiaja kohustusi, kostjale ei ole tekkinud kahju summas 73.270 krooni ning isegi kui oleks, ei vastutaks hageja sellise kahju hüvitamise eest ning isegi kui vastutaks, tuleks kahjuhüvist vähendada. Seega kostja omandas hageja

arvel alusetult garantiisummana 73.270 krooni, millele kostjal tegelikkuses õigust ei olnud, ning on kohustatud selle hagejale kui alusetult saadu tagastama. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja rikkus pooltevahelist töövõtulepingut mittekohase ehitamisega. Tehtu parandamise ja kahju hüvitamise kohustus on hagejal vastavalt VÕS § 101 lg. 1 punktidele 1 ja 3 niikuinii, sõltumata sellest, mis oli konkreetse töövõtugarantii või panga poolt antud garantiikirja sisu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige osas, millega kohus hagi rahuldamata jättis. Selles osas tuleb otsus tühistada, uue otsusega tuleb hagi täielikult rahuldada. Kohtukulud tuleb ümber jaotada. Vaidlust ei ole selle üle, et 9. aprillil 2002. a. sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja tootmis- ja büroohoone ehitustööde tegemine (tl. 7 – 14). Lepingu punkti

AS-i Eesti Ühispank poolt kostjale garantii andmisega tekkis kolmnurksuhe, milles osalevad pank kui garant, kostja kui võlausaldaja ja hageja kui võlgnik. Kuna garantii, mille kostja rahaks tegi, andis pank 14. novembril 2002. a., siis kohalduvad sellele suhtele VÕS-i sätted. Garandi ja võlausaldaja suhte moodustab garantiileping, mille sisu on määratud VÕS-i §-s 155. Selle paragrahvi lg. 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, ja lg. 3 kohaselt võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega on garantiilepingu puhul tegemist abstraktse garandipoolse lubadusega täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) viimase nõudel kindlasisuline kohustus (maksta teatud rahasumma). Garantiileping ja sellest tulenevad kohustused on täiesti sõltumatud lepingust, millest tulenevaid kohustusi see tagab. AS-i Eesti Ühispank ja kostja vahelises garantiilepingus (14. novembri 2002. a. garantiikirjas) on garantiijuhtumina kokku lepitud põhjendatud kirjaliku nõude esitamises ja selles, milliseid dokumente peab see nõue sisaldama. Seega on tegemist formaalse asjaoluga. Kostja poolt esitatud dokumentide alusel maksiski pank kostjale nõutud summa, debiteerides selle ühtlasi hageja arvelt. Kostja vastu esitatud alusetu rikastumise nõuet on hageja põhjendanud väitega, et kostja on hageja arvel omandanud garantiisumma, mida tal ei olnud alust saada, kuna garantiiga tagatavat kohustust tegelikult ei olnud. Niisugune nõue võib põhineda VÕS § 1028 lõikel 1, mille kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hageja oli rikkunud vaidluse poolte (võlgniku ja võlausaldaja) vahelist lepingut viisil, mis oleks andnud kostjale õiguse panga poolt väljamakstud garantiisumma omandamiseks. Panga garantii (tl. 24) kohaselt on see antud juhuks, kui hageja ei täida oma garantiiaja kohustusi vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingule. Seega tagati pangagarantiiga mitte kõiki töövõtulepingust tulenevaid töövõtja (hageja) kohustusi, vaid üksnes tema poolt võetud garantiikohustusi. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hageja rikkus töövõtulepingust tulenevaid garantiikohustusi ja kas kostja tegi vaidlusalused kulutused selleks, et hageja garantiikohustus tema asemel täita. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks pooltevahelise töövõtulepingu näol tegemist kestuslepinguga, sest see leping ei ole suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele (VÕS § 195 lg. 3). Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud ühekordse kindla mahuga kohustuse täitmises – hoone ehitamises – ja asjaolu, et hoone ehitus võttis teatud aja, ei muuda lepingut kestuslepinguks. Töövõtuleping sõlmiti

Töövõtulepingust tulenevalt tagas hageja töövõtugarantiiga, et ta kõrvaldab omal kulul kõik tööde puudused, mis on avastatud 2 aasta jooksul kostja poolt tööde lõplikust vastuvõtmisest. Seega oleks kostjal olnud alus nõuda pangagarantii alusel oma kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui tegemist oleks olnud puudustega töös, mis oleksid ilmnenud garantiitähtajal ja mida hageja lepingus kokkulepitud korras ei oleks kõrvaldanud. Kostja ei olegi väitnud, nagu oleks tema kulutuste näol, mis talle pangagarantiist tulenevalt korvati, olnud tegemist niisuguste puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustega. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kõik kostja poolt garantiitähtajal avastatud puudused hageja kõrvaldas. Kostja väitel oli tema kulutuste näol tegemist kahjuga, mis tekkis hageja poolt töövõtulepingu rikkumisest, mis seisnes mittekvaliteetses ehitamises. Selleks kahjuks on kostja lugenud kulutused lepingujärgse töö mittevastavuse kindlakstegemiseks, kahju suurenemise vältimiseks, eksperthinnangu saamiseks ja garantiitööde üle omanikujärelevalve teostamiseks. Kolleegium leiab, et kirjeldatud väidetava kahju hüvitamiseks ei andnud pangagarantii alust ning kostja on panga poolt hüvitatud kulutuste näol hageja arvel alusetult rikastunud. Seega tuleb hagi ka 73.270 krooni ulatuses rahuldada. Kuna hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2006. a., siis tuleb menetluskulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotada ja kindlaks määrata seni kehtinud TsMS-i kohaselt. Kuna hagi rahuldatakse lõppkokkuvõttes täielikult, tuleb kostjal vastavalt TsMS § 60 lõigetele 1, 8 ja 11 hüvitada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv 6000 krooni ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 4000 krooni. Õigusabi kuludokumente ei ole hageja esitanud. Kostja kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Urmas Reinola

Raivo Einula

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.