Asjaõigus › Omandiasjad

kostja töövõimetuspensionär, kes elas tagastavas elamus selle tagastamise hetkel. Eeltoodu tõttu on kostja õigustatud saama eluruumi Tallinna linnalt. Kostja väljatõstmise korral on ta õigustatud saama linnalt samaväärse eluruumi. Hageja ei vaielnud kostja taotlusele vastu. Tallinna linn teatas, et kostja on järjekorras munitsipaaleluruumi taotlejana alates 13.03.2002, kuid lähiajal ei ole võimalik talle üürikorterit anda, kuna ta on ennast arvele võtnud munitsipaaleluruumi taotlejana hilja. Kostja taotlus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 213. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus kaasas 12.03.2007 määrusega Tallinna linna menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel, kuna hagiavalduse rahuldamisel tekiks Tallinna linnal kohustus tulenevalt PS 28 lg-st 3 ja SHS § 14 lg-st 1. Määruskaebuse põhjendused Tallinna linn palus määruskaebuses määruse tühistada ja jätta taotlus kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 216 lg-t 1, mis sätestab, et poole taotlusel kolmanda isiku protsessi kaasamise eeldusena selle, et kohtuvaidluse lahendamisel taotluse esitanud poole kahjuks võib tal tekkida kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev või kahju hüvitamise või hüvitamiskohustusest vabastamise nõue või kui tal on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu. Käesolevas asjas ei ole täidetud kolmanda isiku kaasamise eeldused ning kohus on eeldanud Tallinna linna poolt õigusvastast käitumist kostja õiguste realiseerimisel ja sellest tulenevat vastutust. Eluruumi üürileping on üles öeldud väidetavalt kostja poolt üürilepingu rikkumise tõttu ja sellistel alustel üürilepingu lõpetamisel ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust anda üürnikule uus eluruum. SHS § 14 lg 1 järgi tekib Tallinna linnal kohustus korteri andmiseks sotsiaalabi vajaduse tekkimise hetkest ja vaidlustatud määrusega on kohus sekkunud kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse teostamisse ja tõstnud isiku, kes pole sotsiaalabi taotlenud, SHS § 14 lg 1 järgi vältimatu sotsiaalabi vajaja seisusesse. Kostja ise on esitanud taotluse munitsipaaleluruumi saamiseks ja ei ole esile toonud sotsiaalabi vajadust. Samuti on võimalik 80% töövõime kaotusega töötada ja kostjal on täisealine tütar D.K, kes on kohustatud teda üleval pidama. Vastus määruskaebusele Hageja ja kostja ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 213 lg 1 järgi kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse asuda hageja või kostja poolel või ta kaasatakse poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 järgi võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvitamiskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Õige on kaebaja väide, et TsMS § 216 lg-s 1 sätestatud eeldused kolmanda isiku kaasamiseks puuduvad, kuid

2(3)

ringkonnakohtu arvates ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks. Üldalused kolmanda isiku kaasamiseks annab TsMS § 213 lg 1. Käesolevas asjas võivad kaasatud kolmandal isikul kostja suhtes hagi rahuldamisel tekkida SHS § 14 lg-st 1 tulenevad kohustused. SHS § 14 lg 1 järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus anda eluruum isikule või tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Kostja on taotluses kolmanda isiku kaasamiseks väitnud, et ta ei ole võimeline endale ise hankima eluruumi. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja töövõimetuspensionär, kelle sissetulek on 1 965 krooni kuus. Eeltoodust saab järeldada, et tegemist on isikuga, kelle suhtes on Tallinna linnal SHS § 14 lg-st 1 tulenev kohustus. SHS § 14 lg 1 sisaldab Tallinna linnale avalik-õigusliku kohustuse, millest tuleneb kolmanda isiku õiguslik huvi asja lahendi suhtes. Seega on Tallinna linn kaasatud menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel õigesti.

M. Klaar Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.