Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2007, Tallinnas
Tsiviilasi
M.H hagi H.M vastu ebaseaduslikult ehitatud juurdeehituse lammutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.H apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. aprill 2007, avalik kohtuistung
Istungile ilmusid
Hageja M.H (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht x, esindaja adv Raul Otsa Kostja H.M (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht x, esindaja Martin Kirsipuu
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 02.02.2007 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kõik kohtukulud jäävad hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.M.H esitas 29.12.2005 H.M vastu hagi ebaseaduslikult ehitatud juurdeehituse lammutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ehitas kostja 2004 hageja kinnistu territooriumile oma majaosale juurdeehituse. Vastavat ehitusluba kostjale väljastatud ei ole. Seega on nimetatud juurdeehitus ebaseaduslik. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud kostjale korduvalt ettekirjutusi juurdeehituse viimiseks vastavusse 1971 väljastatud ehitusloaga, kuid kostja seda teinud ei ole.
3.Ebaseaduslik juurdeehitus rikub hageja omandiõigust ja AÕS § 148 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda kinnistu piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist. Juurdeehitus jääb täpselt kinnistute piirile, kuid maaalune osa ulatub juba hagejale kuuluva kinnistu territooriumile ja sealt ulatuvad maapinnale metalldetailid, mis võivad olla ohtlikud hageja kinnistul liikujatele. Vastava juurdeehituse tõttu ei ole hagejal võimalik lõpuni välja ehitada kinnistutevahelist piirdeaeda. Tagatud ei ole ka elementaarsed tuleohutuse nõuded. Juurdeehitus häirib hagejat ja varjab vaadet. Samuti välistab see garaaži ehituse hageja kinnistu piiridesse. Hageja kinnistu asub Nõmme linnaosa miljööväärtuslikus piirkonnas, mis seab erilised tingimused igasugusele ehitustegevusele ja hageja kinnistul asuv hoone on tunnistatud arhitektuuriväärtuslikuks ehitiseks.
4.Kostja hagi ei tunnista. Vaidlusalune juurdeehitus ei takista hagejal valdamast temale kuuluvat kinnistut. Kostja möönis, et vaidlusalusest juurdeehitusest on ehitusloaga kooskõlas väike osa. Metalldetailidest hageja kinnistul ei tea kostja aga midagi. Kui kostja kinnistu 1971 ostis, oli juurdeehituse vundament juba olemas. Garaaži ehitamist juurdeehitus aga ei sega, kuna garaaži on võimalik ehitada ka vastu elamut. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.
6.Kohus leidis, et ükski hagi alusena välja toodud asjaolu ei leidnud tõendamist sellises ulatuses, mis omakorda tõendaks hageja õiguste rikkumist kostja poolt määral, et oleks õigustatud ja mitte ülemääraselt kostjat kahjustav hageja poolt nõutud abinõu rakendamine (juurdeehituse lammutamisele kohustamine). Vastavalt AÕS §-le 89 on omanikul õigus nõuda oma omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui see ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Samas TsÜS §-le 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ning õiguste teostamise eesmärgiks ei tohi olla kahju tekitamine teisele isikule.
7.Ainult asjaolu, et kostja on püstitanud õigusliku aluseta juurdeehituse oma kinnistule, kuigi tegemist on hageja naaberkinnistuga, ei tõenda, et sellega oli koheselt ja automaatselt rikutud hageja mingit seadusega kaitstud subjektiivset õigust. Sellise juurdeehituse püstitamine andis kohalikule omavalitsusele õiguse sunnivahendi rakendamiseks kinnistu omaniku suhtes, mida on ka tehtud. Tegemist on avalik-õigusliku suhtega kostja ja kohaliku omavalitsuse vahel, milline on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustiku sätetega ega kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohaliku omavalitsuse poolt ehitusseaduse (EhS) § 12 lg-te 1 ja 2 alusel kostjale ettekirjutuste tegemine ja nende mittevaidlustamine viimase poolt tõendab küll asjaolu, et tegemist on õigusliku aluseta juurdeehitusega, kuid mitte veel selle püstitamisega hageja subjektiivse(te) õigus(t)e rikkumist.
2(5)
8.Kohus asus seisukohale, et piirdeaia ehitamise osalise takistamise, kui selles osas on tegelikkuses piirdeaia funktsioon täidetud (antud juhul naabermaja seinaga), näol ei ole tegemist sellisel määral hageja omandiõiguse rikkumisega, milline võimaldaks ja õigustaks nõuda juurdeehituse lammutamist. Piirdeaia funktsiooni osaline asendumine naabermaja seinaga ei takista hagejal oma kinnistut ei vallata, kasutada ega käsutada.
9.Garaaži püstitamise takistamine iseenesest on käsitletav omandiõiguse (selle koosseisu kuuluva kasutusõiguse) teostamise takistusena, kuid antud juhul selline takistus kostja poolt püstitatud juurdeehituse tõttu asjas kogutud tõenditega tõendamist ei leidnud. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor 10.11.2006 viidetega VV 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 p-dele 1 ja 2 ning § 12 lg-le 1, kohtule muuhulgas järgmist: tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju ning selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule leviku teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega ning konkreetsel juhul võib olla üheks selliseks abinõuks projekteeritava garaaži naaberkinnistupoolse seina rajamine tuletõkkekonstruktsioonina, millel on nõutav tulepüsivus ning tuletundlikkus ja mittesüttiv katusekate; tuletõkkekonstruktsiooni eesmärk on tule leviku tõkestamine või tule ja suitsu piiramine; konkreetse tulepüsivusklassiga hoone puhul võib kasutada ka B-klassi materjale, millede tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine. Kohus leidis, et nimetatud asja tundva isiku arvamusega on ümber lükatud hageja väide nagu ei saaks ta kostja tegevuse tõttu oma kinnistule soovitud asukohta garaaži üldse ehitada.
10.Kohus leidis, et hageja nõue õigusliku aluseta tehtud juurdeehituse lammutamiseks ei ole vastavuses tema õiguste rikkumisega kostja poolt ega kuulu rahuldamisele. Tõendamist ei leidnud, et vaidlusalune omavoliline juurdeehitus kuidagigi takistaks hagejal oma kinnistut vallata, kasutada või käsutada. Hageja väide juurdeehituse varisemisohtlikkuse kohta on tõendamata ja paljasõnaline. Nimetatud asjaolu ei tõenda vaid hageja järeldused kostja seletustest istungitel nagu ei oleks olnud ehituse käigus tagatud omaniku ehitusjärelevalve. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
12.Maakohus rikkus materiaalõigusnorme ning menetlusõigusnormi.
13.Põhjendatud on kostja poolt püstitatud Vana-Mustamäe 15 ebaseadusliku ehitise kõrvaldamine. Seda eelkõige tuginedes AÕS §114 lg-le 3, mille kohaselt on pahauskselt ja ehitusloata ning ehitusprojektita püstitatud ehitis ebaseaduslik ja rikub oluliselt naabrusõigusi. Hageja leiab, et õiguspäraselt käituvate isikute usaldus õiguspärase olukorra püsimise vastu on väärtus, mida õiguskord peab kaitsma. Seega nii formaalselt kui ka materiaalselt ebaseaduslik ehitise osa, mis rikub teiste isikute ja avalikkuse huve ning on püstitatud pahauskselt tuleb kõrvaldada ehk lammutada.
14.Hageja eesmärk on saavutada enda subjektiivsete naabrusõiguste efektiivne ning seadusega tagatud kaitse. Naabrusõiguste rikkumine käesoleval juhul piirab oluliselt tema võimalusi oma kinnistut vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Naaberkinnistu ebaseadusliku juurdeehituse tõttu on oluliselt vähenenud tema kinnistu ohutus ning 3(5)
väärtus. Väärtuse langus on tingitud eelkõige hageja miljööväärtuslikus piirkonnas ja muinsuskaitsealal asuva kinnistu väljanägemise olulises languses.
15.AÕS § 148 lg 3 kohaselt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Maakohus ei ole asja lahendamisel eeltoodud asjaõigusseadusest tulenevate naabrusõiguste kaitsepõhimõtetega arvestanud.
16.Vaidlusaluse ebaseadusliku juurdeehituse maalune osa ulatub hagejale kuuluva kinnistu territooriumile ja sealt ulatuvad kinnistu maapinnale metalldetailid, mis võivad olla ohtlikud hageja kinnistul liikujatele. Samuti takistab ebaseaduslik juurdeehitus ning selle maa alune vundamendi osa lõpuni välja ehitada kinnistutevahelist piirdeaeda.
17.Püstitatud juurdeehitus on vastuolus ka ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetega ehitistele. Juurdeehitus on varisemisohtlik, tuleohtlik ja ohustab keskkonda ning on ebasobilik miljööväärtuslikku piirkonda. Kohus on hageja nimetatud väidetega arvestamata jätmisel märkinud üksnes, et need on paljasõnalised ja tõendamata. Seejuures ei ole kohus viidanud ühelegi kostja esitatud vastuväitele või tõendile, mis kinnitaksid hageja väidete ebaõigsust. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab , et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme ega rikkunud menetlusnorme.
20.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et juurdeehitis on püstitatud ilma kehtiva ehitusloata ja on seetõttu ebaseaduslik. Pooled vaidlevad selle üle, kas juurdeehitus rikub hageja subjektiivseid õigusi määral, mis õigustaks selle lammutamise nõuet. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis nr 3-2-1-31-03 asunud seisukohale, et kui juurdeehitus sisuliselt kellegi huve ei riku, ei saa nõuda lammutamist ainuüksi karistusena omavolilise käitumise eest.
21.Asjakohane ei ole tuginemine AÕS § 148 lg-le 3, mille kohaselt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mille selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Vaidlust ei ole enam selles, et juurdeehitus ise ei ulatu hageja kinnisasjale. Ringkonnakohtu istungil leidis hageja, et tema kinnistule ulatuvaks osaks on ehitise maaalusest osast väljaulatuv metallvarras (näidatud fotol tl 39). Selle metallvarda eemaldamisele ei ole kostja vastu vaielnud ja see ei anna ka alust nõuda kogu juurdeehituse lammutamist. Esimese astme kohtus nõustus kostja koheselt varda eemaldama, kui hageja ta selleks oma krundile lubab.
22.Kohus ei tuvastanud omandiõiguse rikkumist kostja poolt. Kostja ebaseaduslik juurdeehitus ei takista hagejal oma kinnisasja vallata, kasutada ega käsutada. Hagiavalduses tugines hageja ainuüksi sellele, et juurdeehitis on ebaseaduslik ja ei toonud välja ühtegi oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohtuistungil hageja 4(5)
selgitas, et juurdeehitus lihtsalt häirib teda, segab ja varjab vaadet, samuti takistab piirdeaia ehitamist Täiendavas kirjalikus selgituses on hageja veel välja toonud, et naabri juurdeehitus välistab tal soovitud kohta garaaži ehituse, kuna Päästeteenistuses selgus, et planeeritud koht garaaži jaoks jääb ehituskeelu alasse.
23.Ringkonnakohus leiab, et kohus on kõiki hageja poolt esile toodud põhjendusi käsitlenud piisava põhjalikkusega ja leidnud, et ükski neist ei kahjusta hageja õigusi sedavõrd, mis õigustaks hageja poolt nõutud abinõu, juurdeehituse lammutamisele kohustamine, rakendamist, kahjustamata seejuures kostjat ülemääraselt.
24.Asjaolu, et naabri ehitis ei meeldi ja visuaalselt häirib, ei ole iseenesest asjaoluks, mis õigustaks lammutamise nõuet. Selle üle, kas ehitis sobib antud piirkonda, saab otsustada vastavat pädevust omav organ või ametiisik.
25.Piirdeaia osas leidis kohus, et seda võib asendada juurdeehituse sein. Apellant ei esitanud mõistlikku põhjendust, miks see variant ei ole vastuvõetav.
26.Kohus, tuginedes kirjalikele tõenditele, lükkas ümber hageja väite nagu ta ei saaks kostja tegevuse tõttu oma kinnistule soovitud asukohta garaaži üldse ehitada. Kui hoonetvahelise kuja laius on alla 8 meetri, tuleb kasutada ehituslikke või muid täiendavaid abinõusid tule leviku piiramiseks. Apellant sellele vastu ei vaidle, kuid leiab, et sel juhul läheb tal garaaži ehitamine kallimaks. Ringkonnakohtu arvates ei ole garaaži ehituse mõningane kallinemine samaväärne terve juurdeehituse lammutamise nõudega. Pealegi võiks sellisel juhul tulla kõne alla kompensatsiooni nõudmine kostjalt lammutamise asemel. Kohtuistungil pakkus kostja välja võimaluse ehitada garaaž vastu juurdeehituse seina, ehitades hoonete vahele tulekindlatest plokkidest tulemüüri. Hageja ei ole põhjendanud, miks see talle ei sobi ega sellise variandi võimalikkust ümber lükanud.
27.Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et juurdeehitus ohustaks tema elu või tervist. Kohus leidis õigesti, et hageja väited ehitise varisemis- ja tuleohtlikkuse kohta on paljasõnalised.
28.Seoses nii hagi kui apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kõik kohtukulud apellandi kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
5(5)
6(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.