Muud › Muud hagiasjad

metalldetailid, mis võivad olla ohtlikud hageja kinnistul liikujatele. Vastava juurdeehituse tõttu ei ole hagejal võimalik lõpuni välja ehitada kinnistutevahelist piirdeaeda. Tagatud ei ole ka elementaarsed tuleohutuse nõuded. Juurdeehitus häirib hagejat ja varjab vaadet. Samuti välistab see garaaži ehituse hageja kinnistu piiridesse. Hageja kinnistu asub XXX miljööväärtuslikus piirkonnas, mis seab erilised tingimused igasugusele ehitustegevusele ja hageja kinnistul asuv hoone on tunnistatud arhitektuuriväärtuslikuks ehitiseks. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et vaidlusalune juurdeehitus ei takista hagejal valdamast temale kuuluvat kinnistut. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. XXX toimunud korraldaval kohtuistungil kostja möönis, et vaidlusalusest juurdeehitusest on ehitusloaga kooskõlas väike osa. Metalldetailidest hageja kinnistul ei tea kostja aga midagi. Kui kostja kinnistu XXX ostis, oli juurdeehituse vundament juba olemas. Garaaži ehitamist juurdeehitus aga ei sega, kuna garaaži on võimalik ehitada ka vastu elamut. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Poolte näol on tegemist külgnevate kinnistute omanikega ning puudub vaidlus, et piir nende kinnistute vahel on kindlaks määratud. Samuti puudub vaidlus, et aastal XXX laiendas kostja tema omandis oleval kinnistul asuvat elamut, kusjuures püstitatud kagusuunaline juurdeehitus oli tehtud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata ning ulatub täpselt hageja kinnistu piirini. Asjaolu, et tegemist on omavolilise laiendamisega, on tõendatud kohaliku omavalitsuse asutuse (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti) ettekirjutus-hoiatustega kostjale XXX ja XXX (t lk 7, 56) ja sama asutuse kirjavahetusega hagejaga (t lk 8-11, 13). Hagiavalduse esitamise ajal detsembris XXX kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) redaktsiooni § 4 lõike 1 kohaselt oli igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks. Sama sätestab kehtiva TsMS-i § 3 lõige 1. Seega peab hagi rahuldamiseks esmalt leidma tõendamist, et kostja poolt on rikutud või vaidlustatud nõude aluseks olevate asjaoludega hageja seadusega kaitstud õigust või vabadust. Hagiavalduses esitas hageja nõude alusena asjaolu, et kuigi kohalik omavalitsus on kindlaks teinud, et tegemist on õigusliku aluseta juurdeehitusega, kohalik omavalitsus selle lammutamist ei nõua, kuid vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 40 lõikele 2 peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks. Korraldaval kohtuistungil XXX selgitas hageja, et täpselt tema kinnitu piirini ulatuv juurdeehitus ei võimalda tal ehitada lõpuni oma kinnistu piirdeaeda ( t lk 47-49). Hagiavalduse täienduses XXX (t lk 51-52) esitas hageja täiendava alusena veel asjaolu, et soovib oma kinnistule ehitada garaaži, kuid see ei ole võimalik, kuna naabri ebaseaduslik juurdeehitis tekitab tema kinnistule 8 meetrise ehituskeelu vastavalt VV määruse „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ §-le 19. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et ükski hagi alusena välja toodud asjaolu ei leidnud tõendamist sellises ulatuses, mis omakorda tõendaks hageja õiguste (omaniku õiguste) rikkumist kostja poolt määral, et oleks õigustatud ja mitte ülemääraselt kostjat kahjustav hageja poolt nõutud abinõu rakendamine (juurdeehituse lammutamisele kohustamine). Vastavalt AÕS §-le 89 on omanikul tõepoolest õigus nõuda oma omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui see ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 68 lõike 1 kohaselt on omand

isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 138 tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ning õiguste teostamise eesmärgiks ei tohi olla kahju tekitamine teisele isikule. Kohtuistungil XXX selgitas hageja, et teda rahuldaks ka see, kui kohus kohustaks kostjat lammutama kasvõi 10-sentimeetrilise osa juurdeehitusest ning et siis saab ta rahulikult magada, teades, et Eesti Vabariigis seadused ikka kehtivad. Kohus kinnitab ka käesolevas otsuses hagejale, et Eesti Vabariigis seadused tõepoolest kehtivad, kuid nende rakendamisel tuleb lisaks nende tekstides filoloogiliselt kirja pandule arvestada ka nende mõtet ja eesmärki. Ainult asjaolu, et kostja on püstitanud õigusliku aluseta juurdeehituse oma kinnistule, kuigi tegemist on hageja naaberkinnistuga, ei tõenda, et sellega oli koheselt ja automaatselt rikutud hageja mingit seadusega kaitstud subjektiivset õigust. Sellise juurdeehituse püstitamine andis kohalikule omavalitsusele õiguse sunnivahendi rakendamiseks kinnistu omaniku suhtes, mida on ka tehtud. Tegemist on avalik-õigusliku suhtega kostja ja kohaliku omavalitsuse vahel, milline on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustiku sätetega ega kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohaliku omavalitsuse poolt EhS § 12 lõigete 1 ja 2 alusel kostjale ettekirjutuste tegemine ja nende mittevaidlustamine viimase poolt tõendab küll asjaolu, et tegemist on õigusliku aluseta juurdeehitusega, kuid mitte veel selle püstitamisega hageja subjektiivse(te) õigus(t)e rikkumist. Asjaolu, et hageja tõepoolest on asunud kinnistule piirdeaeda paigaldama, on tõendatud kohtule esitatud fotodega (t lk 40) ning ka kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Samas möönis hageja kohtuistungil XXX, et ta ei ole mõelnud selle peale, et naabri sein võiks vastavas osas aeda asendada. Peale nimetatud istungit hageja enam aia ehitamise takistust oma õiguste rikkumisena esile ei toonud ega esitanud seda ka kirjalikus hagiavalduse täienduses. Kohus on seisukohal, et piirdeaia ehitamise osalise takistamise, kui selles osas on tegelikkuses piirdeaia funktsioon täidetud (antud juhul naabermaja seinaga), näol ei ole tegemist sellisel määral hageja omandiõiguse rikkumisega, milline võimaldaks ja õigustaks nõuda juurdeehituse lammutamist. Piirdeaia funktsiooni osaline asendumine naabermaja seinaga ei takista hagejal oma kinnistut ei vallata, kasutada ega käsutada. Garaaži püstitamise takistamine iseenesest on tõepoolest käsitletav omandiõiguse (selle koosseisu kuuluva kasutusõiguse) teostamise takistusena, kuid antud juhul selline takistus kostja poolt püstitatud juurdeehituse tõttu asjas kogutud tõenditega tõendamist ei leidnud. Nimelt on vastuseks kohtu järelepärimisele (t lk 80) teatanud Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor XXX viidetega VV XXX määruse nr XXX „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 punktidele 1 ja 2 ning § 12 lõikele 1, kohtule muuhulgas järgmist: tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju ning selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule leviku teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega ning konkreetsel juhul võib olla üheks selliseks abinõuks projekteeritava garaaži naaberkinnistupoolse seina rajamine tuletõkkekonstruktsioonina, millel on nõutav tulepüsivus ning tuletundlikkus ja mittesüttiv kastusekate; tuletõkkekonstruktsiooni eesmärk on tule leviku tõkestamine või tule ja suitsu piiramine; konkreetse tulepüsivusklassiga hoone puhul võib kasutada ka B-klassi materjale, millede tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine (t lk 82). Kohus on seisukohal, et nimetatud asja tundva isiku arvamusega on ümber lükatud hageja väide nagu ei saaks ta kostja tegevuse tõttu oma kinnistule soovitud asukohta garaaži üldse esitada. Ka on sellega ümber lükatud hageja poolt esitatud asendiskeem, millel sama päästekeskuse juhtivinspektori allkirjaga XXX pealdis „Projekteeritav garaaž asub ehituskeelu alal, seega ehitamine on keelatud“ (t lk 53). Päästekeskuse direktor oli kohtule arvamuse andmisel XXX pealdisest teadlik. Samasisulise arvamuse hageja poolt garaaži ehitamise võimalikkuse kohta on

andnud ka sama päästekeskus ka vastuseks kostja järelepärimisele XXX (t lk 63). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue õigusliku aluseta tehtud juurdeehituse (vastavalt TLA kirjale XXX umbes 50-70cm, t lk 62) lammutamiseks ei ole vastavuses tema õiguste rikkumisega kostja poolt ega kuulu rahuldamisele. Tõendamist ei leidnud, et vaidlusalune omavoliline juurdeehitus suurusega 50-70 cm kuidagigi takistaks hagejal oma kinnistut vallata, kasutada või käsutada. Hageja väide juurdeehituse varisemisohtlikkuse kohta on tõendamata ja paljasõnaline. Nimetatud asjaolu ei tõenda vaid hageja järeldused kostja seletustest istungitel nagu ei oleks olnud ehituse käigus tagatud omaniku ehitusjärelevalve. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega kuulub rakendamisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1, mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja antud asjas kohtukulude nõuet ei esitanud.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.