Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jätta 4% ulatuses hageja kanda ja 96% ulatuses kostja kanda.

Määrata Osaühing ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks 3 300 eurot, sh riigilõiv 1 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 200 eurot. Määrata Jaanek Kääni menetluskulude rahaliseks suuruseks 4 176 eurot. Välja mõista Osaühingult ProInkassolt Jaanek Kääni kasuks menetluskulude katteks 167.04 eurot. Välja mõista Jaanek Käänilt Osaühingu ProInkasso menetluskulude katteks 3 168 eurot. Tasaarvestada vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Jaanek Käänilt Osaühingu ProInkasso kasuks menetluskulude katteks 3 000.96 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Osaühing ProInkasso (hageja) esitas Tartu Maakohtule Jaanek Kään (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 52 043.53 eurot. Hageja nõue põhines 01.02.2016 sõlmitud kirjalikul laenulepingul, mille alusel on põhivõlg 25 000 eurot, intress 121.17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1619.11 eurot ja viivis 0,20% päevas hagi esitamisest põhivõla täieliku tasumiseni ning 15.12.2015 sõlmitud notariaalselt tõestatud OÜ ADE Metall osade müügilepingul, mille alusel on põhivõlg 25 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 303.25 eurot ja jooksev viivis seadusjärgses määras hagi esitamisest põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. P.K. ja Alion Invest OÜ, keda esindas juhatuse liige P.K. (esialgsed võlausaldajad) ning kostja Jaanek Kään sõlmisid 15.12.2015 ADE Metall OÜ osade müügilepingu. Müügilepingu kohaselt müüs P. K. kostjale 750 euro suuruse osa oma osast hinnaga 12 500 eurot ning Alion Invest OÜ müüs talle kuuluva 250 euro suuruse osa samuti hinnaga 12 500 eurot, kokku 25 000 euro tasumise kohustusega hiljemalt 31.03.2016. Kostja jättis müügihinna tasumata. 04.05.2016 loovutasid esialgsed võlausaldajad müügilepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale 04.05.2016 võlateatise ning teatised nõuete loovutamise kohta. Kostja on keeldunud võla tasumisest. Müüjad on müügilepingu esemeks olevad osad kostjale üle andnud, kuid kostja on jätnud müügihinna tasumise kohustuse täitmata. 01.02.2016 sõlmisid P. K. ja kostja laenulepingu, mille kohaselt andis P. K. kostjale laenu 25 000 eurot intressiga 3% aastas laenujäägilt tagasimaksete lõpptähtajaga 08.06.2017. Laenusaaja ei ole laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. 27.04.2016 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale 29.04.2016 teatise nõude loovutamise kohta. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras.

Otsuse selguse huvides märgib kohus siinkohal, et poolte vahel ei olnud kohtumenetluse ajal enam vaidlust selle üle, et kokku 1000 euro suuruse ADE Metall OÜ osa müügihind oli 50 000 eurot, millest 25 000 eurot oli märgitud müügihinnana notariaalselt tõestatud lepingus ja 25 000 euro tasumise kohustuse kohta oli sõlmitud lihtkirjalik laenuleping/võlatunnistus. Juhul kui kohus peaks lugema notariaalse müügilepingu ja kirjaliku laenulepingu tühiseks, siis tuleb hageja hinnangul jätta hea usu põhimõttele tuginedes kehtima poolte vahel suuliselt sõlmitud müügileping ning rahuldada hageja nõuded suulise müügilepingu alusel. Hageja leiab, et poolte käitumisest tulenevalt võib õiguslikke tagajärgi omada ja pooltele kohustusi luua ka vorminõuet rikkudes tehtud tehing. Vaatamata vorminõude rikkumisele on tuvastatud kostja tahe omandada OÜ ADE Metall osalused koguhinnaga 50 000 eurot. Ostuhinna jagamine kahte kokkuleppesse (notariaalne müügileping ja kirjalik laenuleping) ei ole kostjat kuidagi kahjustanud. Laenulepingu sõlmimise tingis kostja enda soov ja vajadus. Kostja tugineb tehingute näilikkusele ja tegeliku tehingu vorminõude puudustele üksnes võlast vabanemise eesmärgil. Notariaalne müügileping on P. K. poolt täidetud, osad on üle antud. Kostja käitumine pärast müügilepingu sõlmimist lubab eeldada, et ta peab tehinguid kehtivaks, sest kostja on osaluse edasi müünud. Kostja pahausklikku käitumist ilmestab asjaolu, et osade müügilepingu tulemusel OÜ-s ADE Metall ühiselt enamusosaluse saanud L.K. ja kostja tegelesid aktiivselt OÜ ADE Metall majandustegevuse seiskamisega ja tegevuse ümbersuunamisega uude äriühingusse, kus P. K. osalus puudus. 19.05.2016 määrati osaühingu juhatuse liikmeks n-ö tankistina M.T.. 25.05.2016 müüsid kostja ja L. K. oma osalused OÜ-s Metalliguru (endise ärinimega OÜ ADE Metall) M. T.le ning hülgasid varatuks muudetud ettevõtte. Käesolevaks ajaks on OÜ Metalliguru sisuliselt maksejõuetu. Hageja on seisukohal, et tehingu kehtivuse küsimused tuleb lahendada müügilepingus osalenud kahe müüja osas eraldi. Alion Invest OÜ osaluse kokkulepitud müügihind oli 12 500 eurot. Nimetatud müügihind kajastus ka notariaalses lepingus, mistõttu langevad Alion Invest OÜ poolt sõlmitud lepingu osas ära kostja vastuväited seoses tehingute näilisusega. Seega tuleb igal juhul rahuldada hageja nõue summas 12 500 eurot, samuti sellele nõudele vastav viivisenõue ning jooksva viivise nõue vastavalt TsMS § 367. Juhul kui kohus peaks tuvastama tehingute tühisuse Alion Invest OÜ poolt sõlmitud müügilepingu osas, siis palub hageja rahuldada ka selles osas hageja nõude alusetu rikastumise sätete alusel ning mõista VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel kostjalt välja müügilepingu esemeks olnud 250 eurose nimiväärtusega osa väärtus summas 12 500 eurot (250 x 50) ning sellelt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras alates 15.12.2015 (s.o 15.11.2016 seisuga 924.29 eurot), samuti jooksev viivis vastavalt TsMS §-le 367. Hageja arvates on kehtiv P. K. ja kostja vahel 01.02.2016 sõlmitud lihtkirjalik laenuleping. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et laenulepingu alusel kostjale raha üle ei antud. Laenuleping sõlmiti selleks, et kostja tasuks tema poolt omandatud osaluse eest notariaalsest müügilepingust välja jäänud ostuhinna osa, s.o 25 000 eurot. Seega on tuvastatud laenulepingu poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ja laenulepingu eesmärk. Hageja on seisukohal, et mõlema poole poolt kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub selgelt lepingupoolte ühine tahe luua laenulepingu sõlmimise teel iseseisev võlakohustus, mistõttu on 01.02.2016 sõlmitud laenuleping käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Hageja on tõendanud, et talle on loovutatud ka tehingute võimalikust tühisusest tulenevad alusetu rikastumise nõuded, seda nii 27.03.2017 kohtuistungil esitatud P. K. allkirjastatud

kinnitusega loovutatud nõuete kohta kui ka hageja ja esialgsete võlausaldajate poolt 27.04.2017 sõlmitud „Nõude loovutamise lepingu lisaga“. P. K. on andnud kostjale üle OÜ ADE Metall osa nimiväärtusega 750 eurot, mille kostja on 25.05.2016 edasi võõrandanud M. T.le. Seega osa tagastamine ei ole võimalik ning kostja peab VÕS § 1032 lg 2 alusel hüvitama saadu ehk omandatud osa hariliku väärtuse tagasinõudmise tekkimise aja seisuga. Kui tehing on tühine, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi alusest peale (TsÜS § 84 lg 1). Seega osa tagasinõudmise õigus tekkis osa müügitehingu tühisuse korral 15.12.2015 ehk päeval, mil sõlmiti väidetavalt näilik ja tühine müügileping. Lepingust ja kostja õigeksvõtust nähtuvalt hindasid pooled detsembris 2015. a müügiesemeks olevate osade väärtuseks 50 eurot osa nimiväärtuse ühe euro kohta. Seetõttu tuleb P. K. poolt kostjale üle antud osa väärtuseks lugeda 37 500 eurot (750 x 50) eurot. Õigusliku aluseta saadu tagastamise nõudes palub hageja arvestada summalt 37 500 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.12.2015 (s.o 15.11.2016 seisuga 2772.87 eurot), samuti jooksvat viivist vastavalt TsMS §-le 367. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 15.12.2015 notariaalselt tõestatud ADE Metall OÜ osade müügileping müügihinnaga kokku 25 000 eurot oli näilik tehing ja seega tühine vastavalt TsÜS § 89 lg-le 2. 01.02.2016 allkirjastatud kirjalik laenuleping summas 25 000 eurot oli näilik ja seega tühine tehing vastavalt TsÜS § 89 lg-le 2. Tegelik osade müügileping sõlmiti suuliselt hinnaga 50 000 eurot, mis on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1. Alternatiivselt esitas kostja vastuväite, et laenulepingu alusel ei ole laenusummat kostjale üle antud ning kostjal on õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel laenusumma tagastamise kohustusest, kuni hageja täidab laenusumma üleandmise kohustuse summas 25 000 eurot. Osaluste müügi puhul ei olnud tegu eraldiseisvate tehingutega, kuna ühte ei oleks sõlmitud ilma teiseta. Seega on 15.12.2015 notariaalne OÜ ADE Metall osade müügileping täies ulatuses näilik ja tühine. 10% osaluse omandamine mistahes osaühingus ei annaks võimalust ettevõtte juhtimise või käekäigu üle otsustada. Asjaolu, et tehingu objektiks oli kogu P. K. kontrolli all oleva osaluse ostmine, nähtub poolte kirjavahetusest. Pooled pidasid läbirääkimisi n-ö lõpphinna osas, kuhu kuulusid nii P. K.le kuulunud osad kui ka viimase kontrolli all olevale ettevõttele kuulunud osad. Pooled ei ole arutanud võimalust, et üks tehing tehakse ilma teiseta. Samuti kajastab 15.12.2015 notariaalne OÜ ADE Metall osade müügilepingu p 2.4.2, et J. Kääni poolt osaluse omandamise eesmärk on korraldada osaühingu majandustegevust ja saada sellest tulu. Pooltel puudub vaidlus, et OÜ ADE Metall osade tegelik müügileping ei ole notariaalselt tõestatud. Riigikohus on märkinud, et tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmise kontrollimise kohustus on kohtul sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad (Riigikohtu otsused 3-2-1-40-10 p 14, 3-21-150-06 p 14 ja 3-2-1-32-06 p 14). Riigikohus on samuti märkinud, et osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vorminõude järgimata jätmine toob kaasa tehingu tühisuse (lahend 3-2-1-141-14 p 43). Seega on OÜ ADE Metall osade võõrandamine seaduses sätestatud notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult puuduvad hagejal tehingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub ka alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, sest sellist nõuet ei ole temale loovutatud. Hüvitisnõude hilisem tekitamine

kohtumenetluse käigus ei anna alust selle rahuldamiseks, kuivõrd nõude olemasolu ehk loovutuse toimumine kostja suhtes kuulub hagi alusesse ning see pidi olema ka kostja suhtes toimunud hiljemalt nõude esitamisel ehk 15.11.2016. Kuna 15.11.2016 seisuga hagejal hüvitise nõue kostja vastu puudus, siis tuleb nõue jätta rahuldamata. Juhul kui OÜ-l ProInkasso oli nõudeõigus J. Kääni vastu olemas, siis välistab selle VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise võimalus. Primaarseks nõudeks, mis tühise tehingu alusel asja üleandjal saaja vastu tekib, on saadu tagasi nõudmine VÕS § 1028 lg 1 alusel. Osaühing ProInkasso ei ole VÕS § 1028 lg 1 alusel J. Kääni vastu osa tagastamise nõuet esitanud, vaid on nõudnud hüvitist. Samas on kostja vabatahtlikult pakkunud OÜ ADE Metall osa tagastamist nii algsetele müüjatele kui ka OÜ-le ProInkasso. Hageja väited selle kohta, et J. Kään on ettevõtte põhja lasknud ning käitunud pahausklikult, on paljasõnalised ja tõendamata. Ettevõtte juhatuse ja nime vahetus ning maksuvõlg on ettevõtluses tavalised toimingud ja nähtused. J. Käänile kuulub 40 % osalus, millega ei ole temal ainuisikuliselt võimalik otsuseid vastu võtta. Samuti on hageja segamini ajanud enda, temale nõuded loovutanud endiste osanike ning OÜ ADE Metall hüpoteetilised nõuded. Kui juhatuse liige on ettevõttele väidetavalt kahju tekitanud, siis vastutab juhatuse liige selle eest ÄS § 187 järgi ettevõtte, mitte kolmandate isikute ees. Lisaks tuleb täiendavalt arvestada vastastikuse lepingu tühisuse korral nõude esitamise piiranguid VÕS § 1034 lg 2 järgi. Samuti ei ole hageja tõendanud OÜ ADE Metall osade harilikku väärtust VÕS § 1032 lg 2 mõttes. Tegemist on turuväärtusega, milleks tuleks tellida eraldi ekspertiis. Osaluste hariliku väärtusena ei saa käsitleda poolte tühises lepingus kokku lepitud väärtust. Järelikult tuleb alternatiivne nõue rahuldamata jätta ka selle tõendamatuse tõttu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude nii laenulepingust kui ka osade müügilepingust tulenevalt. Hageja nõuab kostjalt 01.02.2016 laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 108 lg 1, § 396 ja § 397 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 ja laenulepingu p 7 alusel ning 15.12.2015 osade müügilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 108 lg 1, § 208 lg 1 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluse kestel esitas hageja alternatiivnõude VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: •

• •

•

15.12.2015 sõlmisid P.K. ja Alion Invest OÜ (esialgsed võlausaldajad) ja kostja ADE Metall OÜ osade müügilepingu. Notariaalselt tõestatud müügilepingu kohaselt müüs P. K. kostjale 750 euro suuruse osa oma osast hinnaga 12 500 eurot ning Alion Invest OÜ talle kuuluva 250 euro suuruse osa samuti hinnaga 12 500 eurot. Kokku oli 1000 euro suuruse osa hinnaks 25 000 eurot. Osade omandiõiguse üleandmise kokkulepe vastab poolte tegelikule tahtele. 01.02.2016 sõlmisid P.K. ja kostja laenulepingu, mille kohaselt andis P. K. kostjale laenu 25 000 eurot intressiga 3% aastas laenujäägilt tagastamise lõpptähtajaga 08.06.2017. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Laenuleping on üles öeldud 29.04.2016. 01.02.2016 laenuleping oli rahatu ning kokkuleppe sisuks oli OÜ ADE Metall osa eest 25 000 euro tasumise kohustus, mida notariaalne müügileping ei kajastanud.

•

• •

Hageja omandas nõudeõigused kostja vastu esialgsete võlausaldajatega sõlmitud nõuete loovutamise lepingute alusel, mille kohta kostjale on saadetud vastavad teatised. 25.05.2016 müüsid kostja ja L.K. oma osalused OÜ-s ADE Metall (uue nimega OÜ Metalliguru) M.T.le. 03.04.1017 müüs M.T. 1000 euro suuruse osa osalusest Metalliguru OÜ-s tagasi Janek Käänile.

Pooled vaidlevad lepingute kehtivuse, lepingute võimaliku tühisuse ulatuse, alusetu rikastumise nõuete kuuluvuse ja saadu hariliku väärtuse üle. Esmalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas 15.12.2015 sõlmitud notariaalne müügileping ja 01.02.2016 sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja nõuab kostjalt rahaliste kohustuste täitmist, on kehtivad või tühised (vaidlus lepingute kehtivuse üle). Hageja on palunud esmase nõudena rahuldada hagi 15.12.2015 notariaalse müügilepingu ja 01.02.2016 allkirjastatud laenulepingu alusel, kuid kostja seisukoha järgi on tegemist näilike ja seega tühiste tehingutega tegeliku suulise müügilepingu varjamiseks. Tegelik suuline müügileping on kostja hinnangul aga tühine seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu. 01.02.2016 laenuleping on näilik ja rahatu. Laenulepingu p 2 järgi toimus laenusumma üleandmine laenusaajale 15.12.2016 (I kd tl 8). Samas on hageja omaks võtnud, et tegemist on rahatu laenulepinguga. Tunnistaja P.K. ütlustest 27.03.2017 kohtuistungil nähtub, et laenulepingu sõlmimisel raha tegelikult üle ei antud ning see sõlmiti OÜ ADE Metall osade tegeliku müügilepingu osana. J. Kääni ja OÜ ADE Metall osade müüjate P. K. ning Alion Invest OÜ, keda esindas samuti P. K., vahel lepiti suulise müügilepingu alusel OÜ ADE Metall osade tegelikuks müügihinnaks kokku 50 000 eurot. Seda kinnitavad Osaühing ProInkasso omaksvõtt 15.11.2016 menetlusdokumendis (I kd tl 76, 81) ning P. K. ütlused tunnistajana (I kd tl 143). Kostja esindaja 01.07.2016 vastuses hagile punktis 2.1.6 (tl 38) on märgitud: „Kostja selgitab, et kostja ja müüjate tegelik tahe oli sõlmida osaühingu osade müügileping 50 00 euro väärtuses [Peab olema „50 000 euro väärtuses“, sest sama tl alt 8. ja 9. real on kostja esindaja tekst: „Müüjad ja kostja leppisid kokku osade müügihinnaks 50 000 eurot...“] . TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Järelikult oli notariaalne osa ja osast osa müügileping osade võõrandamise hinna osas näilik, kuna müügilepingu tegelik tingimus (müügihind) erines oluliselt lepingusse kantust, sest 15.12.2015 notariaalse OÜ ADE Metall osade müügilepingu kohaselt oli müügihinnaks 25 000 eurot. Kohus on seisukohal, et notariaalne müügileping on näilikkuse tõttu tühine vaid osas, mis puudutab võõrandamise kohustustehingut. Osa üleandmisele suunatud käsutustehing on kohtu hinnangul kehtiv. TsÜS § 6 lg-s 4 sätestatud abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt ei sõltu käsutustehingu ehk asjaõiguslepingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Käesoleval juhul soovisid pooled osaluste üleminekut kostjale, mis nähtub poolte e-kirjavahetusest enne notariaalse lepingu sõlmimist, tunnistaja P. K. ütlustest ning esindajate poolt kohtumenetluses avaldatust. Osade üleandmise

käsutustehing on sõlmitud seadusega ettenähtud vormis. Üksnes notariaalses müügilepingus märgitud müügihind ei vastanud poolte tegelikule tahtele. Seega ei ole osade omandi ülemineku notariaalne käsutustehing näilik, sest poolte kokkuleppe eesmärgiks oli kostja poolt P. K. ja Alion Invest OÜ osade omandamine ADE Metall OÜs. Riigikohtu selgituste kohaselt kui osa notariaalne müügileping on näilikuna tühine, siis tuleb selle asemel hinnata varjatud tehingu kehtivust (vt lahend 3-2-1-141-14 p 24). Kuna notariaalne müügileping sõlmiti suulise müügilepingu varjamiseks, siis tuleb notariaalse müügilepingu asemel kohaldada suulist müügilepingut. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega tuleneb seadusest äriühingu osa müügilepingus sisalduva kohustustehingu jaoks kohustuslik notariaalse tõestamise vorminõue. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Riigikohtu seisukoha järgi osaühingu osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse vorminõude järgimata jätmine toob kaasa tehingu tühisuse (vt lahend nr 3-2-1-141-14 p 43). Seega on OÜ ADE Metall osaluste notariaalne müügileping müügihinna tasumise osas TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine ning suuline kokkulepe ja lihtkirjalik laenuleping müügihinna tegeliku suuruse kohta on tühised TsÜS § 83 lg 1 järgi vorminõude rikkumise tõttu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja palub jätta hea usu põhimõttele tuginedes kehtima poolte vahel suuliselt sõlmitud müügilepingu ning rahuldada hageja nõuded suulise müügilepingu alusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad eeldused VÕS § 6 lg 2 kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui seaduses on ette nähtud tehingu vorminõuded, mille järgimata jätmise tagajärjeks on tehingu tühisus, ei kõrvalda ainuüksi heas usus toimimine seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärge (vt lahend nr 3-2-1-71-05 p 23). Teisena võtab kohus seisukoha küsimuses, kas tühisus puudutab nii osa müüki kui ka osast osa müüki või on tehing(ud) mingis osas siiski kehtivad (vaidlus tühisuse ulatuse üle). Hageja väitel tuleb tehingu kehtivuse küsimused lahendada müügilepingus osalenud kahe müüja osas eraldi ning sellest tulenevalt on Alion Invest OÜ-le kuulunud osa müügi osas notariaalne müügileping kehtiv. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et pooled on arutanud ainult tervikuna 40% osaluse omandamist. 14.12.2015 kell 0.33 ehk vahetult enne lepingu sõlmimist saatis P. K. J. Käänile e-kirja järgmise sisuga: „Jaanek, lisasin siia osade ostumüügi lepingute näidised st et Alion Invest OÜ müüb ära 10 % oma Ade metall OÜ osalusest ja mina eraisikuna 30 % oma Ade metall OÜ osalusest. Sellepärast 2 lepingut lisas. ja mõned asjad on selels kindalsti vaja veel Nortariga täpsustada. Peale neid tehinguid jääb Sulle 40 % Mulle 10 % L. 40 % Mexlem OÜ-le 10%“ (I kd tl 65). Hinnast räägiti tervikuna, mitte eraldi kahe osaluse osas. Sama nähtub tunnistaja P. K. ütlustest, et „osade müügiks oli suuline kokkulepe 50 000 euro kohta“ ja „Alion Investile pidi ta maksma 12 500 eurot, 25 000 eurot meie laenulepingu järgi ja 12 500 eurot minule“ (I kd tl 142 pöördel, tl 143). Osade notariaalse müügilepingu p 2.4.2 kohaselt (tl 16) on J. Kään ostjana avaldanud, et ta omandab osaluse [OÜ-s ADE Metall] eesmärgiga korraldada osaühingu majandustegevust ja saada sellest tulu. Seega ei saa OÜ Alion Invest poolt kostjale võõrandatud 250 euro

suurust osa käsitleda iseseisva lepinguna, sest kostja tahe oli müügilepingu sõlmimisel suunatud ulatusliku õiguse saamisele äriühingu majandustegevuse korraldamisel. Kaudselt on kostja avaldustele viidatud hageja 02.12.2015 e-kirjas (tl 48): „Vaatame ikka üks asi korraga, kõigepealt ettevõtte ostu-müügilepingud ja kokkulepped ja kui oled omanik, siis saad ka otsustada, kuidas rahad tulevad ja millele kasutada.“ Kohus leiab, et poolte tahe oli suunatud sellele, et J. Käänile antakse üle OÜ ADE Metall 40 % osalus ning ainult 10 % ulatuses osaluse saamine ei olnud J. Kääni soov. Seetõttu on kohus seisukohal, et notariaalne osade võõrandamise kohustustehing näilik ja tühine nii Alion Invest OÜ-le kuulunud osa kui ka P. K.le kuulunud osast osa müügi osas. 01.02.2016 sõlmitud laenulepinguks oli OÜ ADE Metall osa võõrandamise eest tasu saamine, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja kokku leppida, et mingi rahasumma võlgnetakse laenuna. Kuivõrd ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing olema notariaalselt tõestatud, tuleneb seadusest äriühingu osa müügilepingus sisalduva kohustustehingu jaoks kohustuslik notariaalse tõestamise vorminõue. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on tühine P. K. ja J. Kääni lihtkirjalik kokkulepe OÜ ADE Metall osade müügi eest 25 000 euro tasumise kohta. Kui asuda seisukohale, et tegemist on siiski iseseisva kohustusega, siis nõustub kohus kostja vastuväitega, et laenulepingu rahatuse tõttu tuleb P. K.l eelnevalt üle anda laenulepingus märgitud rahasumma ning kuni P. K. poolt laenu üleandmise kohustuse täitmiseni ei ole kostjal tekkinud kohustust saadud laenu tagastada (VÕS § 396 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja nõuded laenulepingu ja osade müügilepingu kohustustehingu alusel rahuldamisele. Kolmandana võtab kohus seisukoha selle kohta, kas alternatiivnõuded ehk alusetust rikastumisest tulenevad nõuded kostja vastu kuuluvad hagejale või esialgsetele võlausaldajatele (vaidlus nõuete loovutamise üle). Hageja on esitanud alternatiivse alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja on seisukohal, et OÜ-l ProInkasso puudub alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuna hagejale ei ole loovutatud kõiki notariaalsest OÜ ADE Metall osade müügilepingust tulenevaid nõudeid ega üksikuna tagasitäitmise nõuet. Osaühing ProInkasso ei ole osaluste müügilepingu pool ega osaluste varasem omanik ning tal puudub seega vastav nõue. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uue võlausaldaja senise asemele. Seega on nõude loovutamiseks piisav endise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. Loovutada saab ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad (VÕS § 165). VÕS § 174 kohaselt kohaldatakse nõuete ülemineku kohta sätestatut ka muude õiguste üleminekule, kui seadusest või õiguse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 170 esimese lause järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja on kohtule esitanud 27.04.2016 kostjale adresseeritud kirjaliku teatise nõude loovutamise kohta (I kd tl 11), mille kohaselt endine võlausaldaja P.K. on loovutanud 27.04.2016 OÜ-le ProInkasso kostja vastu rahalise nõude 25 000 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Samuti on hageja esitanud kirjaliku teatise nõude loovutamise kohta (I kd tl 23), mille järgi P.K. OÜ Alion Invest esindajana on loovutanud 04.05.2016 OÜ-le ProInkasso kostja vastu rahalise nõude 12 500 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid, ning samasisulise kirjaliku teatise P. K. nõude loovutamise kohta summas 12 500 eurot (I kd tl 22). Vaidlus puudub selles, et hagiavalduse esitamise ajal 25.05.2017 olid nõuded loovutatud. Kostja on asjakohased dokumendid kätte saanud. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et lähtuvalt TsÜS §-s 6 lg 4 sätestatud abstraktsiooniprintsiibist on OÜ ADE Metall osa omand kokku 1000 euro väärtuses kostjale kehtivalt üle läinud. Kui kostja on saanud OÜ ADE Metall osa omanikuks kehtiva käsutustehingu alusel, puudub hagejal õiguslik alus nõuda asja tagastamist naturaalrestitutsiooni korras. Hageja saab kohtu hinnangul esitada kostja vastu seega ainult rahalise nõude, kuid mitte saadu tagastamise võimatuse korral selle hariliku väärtuse hüvitamise alusel. Riigikohtu lahendis 3-2-1-129-16 punktis 12.2 „Kolleegium rõhutab, et kohus ei ole rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega (alusetu rikastumine), vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).“ Ja punktis 19.2. „Nagu kolleegium märkis (vt otsuse p 12.2), ei ole kohus seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku kvalifikatsiooniga), vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada.“ Neljandaks võtab kohus seisukoha hageja rahalise nõude suuruse küsimuses. Arvestades, et endised võlausaldajad P. K. ja OÜ Alion Invest on oma osalused kostjale üle andnud ja omandi ülemineku võimalikuks teinud ning kostja, olles saadu vastu võtnud, ei ole selle eest tasunud, tuginedes tehingu tühisusele, tekiks olukord, kus kostja, kes on osad omandanud, ei peaks kehtiva käsutustehingu alusel saadu eest midagi maksma. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuivõrd kostja on OÜ ADE Metall osa omanik, saab ta osa hagejale tagasi võõrandada ainult vastavasisulise notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel. Seega ei ole osaluste tagastamine kohtulahendi alusel võimalik. Kui kohustustehing on tühine, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi alusest peale (TsÜS § 84 lg 1), seega on tühised notariaalne näilik ja vormipuuduse tõttu tühine kohustustehing võõrandatud osade müügihinna tasumise kohta. Sellest tulenevalt on hagejal kohtu hinnangul õiguslik alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist seaduse alusel VÕS §-dele 208 lg 1, 115 lg 1 ja 127 lg 1 tuginedes. Hageja väiteid selle kohta, et J. Kään on pahausklikult ettevõtte maksejõuetuks muutnud, ei ole asjakohased. Osa väärtuse vähenemisel põhinevat nõuet ei ole hageja kostja vastu

esitanud. Õiguslik probleem on siinjuures ka see, kes vastutab kelle ees äriühingu majandustegevuse väidetava seiskumise ning sellest tulenevalt osa turuväärtuse väidetava vähenemise korral, millele on viidatud ka kostja vastuses hagile. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagejal ei ole lepingulist alust nõuda kostjalt kohustuse täitmist, sest osade võõrandamise kohustustehing on tühine, kuid hagejal on õigus nõuda tema poolt kostjale kehtiva käsutustehinguga üle antud vara kokkulepitud väärtuses kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. P. K. ja OÜ ADE Metall on oma kohustused osade võõrandamiseks täitnud: nad on teinud võimalikuks müügieseme omandi ülemineku kostjale. Kostja, olles müüdud asja vastu võtnud, on rikkunud müügilepingu olulist tingimust – tasu maksmise kohustust, mis tuleneb seadusest. Kohus on seisukohal, et Alion Invest OÜ poolt kostjale üle antud ja hüvitamisele kuuluva 250 eurose nimiväärtusega osa väärtuseks tuleb lugeda 12 500 eurot ning P.K. poolt kostjale üle antud ja hüvitamise kuuluva 750 euro suuruse nimiväärtusega osa väärtuseks tuleb lugeda 37 500 eurot. Kostja ei ole kunagi esitanud vastuväiteid selle kohta, et P. K. ja OÜ Alion Invest leppisid kostjaga kokku OÜ ADE Metall 250 eurose ja 750 eurose osa võõrandamises hinnaga 50 000 eurot. Kostja on osade võõrandamisele eelnevalt olnud nõus tasuma P. K.le ja OÜ-le Alion Invest 50 000 eurot, mida kostja esindaja on kinnitanud 01.07.2016 menetlusdokumendis: Müüjad ja kostja leppisid kokku osade müügihinnaks 50 000 eurot. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seisukohal, et hageja on kohtule tõendanud nõuete loovutajatel kostja poolt saadu eest tasu maksmata jätmise kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimise summas 50 000 eurot. Rahaline nõue on loovutatud hagejale õigesti, seega tuleb rahuldada hageja nõue kostjalt 50 000 euro väljamõistmiseks. Viivisenõue Hageja on viivist nõudnud laenulepingu ja kirjaliku müügilepingu alusel erinevas määras ja erineva alguskuupäevaga. Arvestades, et kohus rahuldab hagi muul kui hageja taotletud õiguslikul alusel, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 50 000 eurot alates hagi esitamisest 25.05.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni, rakendades seadusjärgset viivisemäära. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 4 313.72 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja jooksva viivise TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on mõistlik ja põhjendatud jagada poolte menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, sest olulise osa poolte õigusabikulude kõrval moodustab tasutud riigilõiv. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esindaja E. Jõgar poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1100 eurot ning õigusabi kulud kuni 19.05.2017 kohtuistungini summas 2110 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu määr on 60 eurot, töötundide arv on 35 h 10 minutit. Lisaks leppisid esindajad 19.05.2017 kohtuistungil kokku, et kummagi poole menetluskulule lisandub kohtuistungi aeg 1,5 tundi esindaja tasumääraga. Seega lisandub OÜ ProInkasso õigusabi kulule (1,5x60) 90 eurot ja hageja õigusabikulud kokku on 2200 eurot ning menetluskulud kokku 3 300 eurot. Kostja esindaja vandeadv T. Metsa poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabi kulud kuni 19.05.2017 kohtuistungini summas 3 960 eurot. Esindaja ajakulu on 31,6 tundi, tunnitasu määr on 120 eurot, lisandub käibemaks. Hageja esindajal ei olnud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. Lisaks leppisid esindajad 19.05.2017 kohtuistungil kokku, et kummagi poole menetluskulule lisandub kohtuistungi aeg 1,5 tundi esindaja tasumääraga. Seega lisandub J. Kääni õigusabi kulule (1,5x144) 216 eurot ja õigusabikulud kokku on 4 176 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et poolte kulutused õigusabile on põhjendatud nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Tegemist on kohtu hinnangul sisult keskmisest keerukama kohtuvaidlusega. Esindajate tasu suurus vastab tavapärasele esindajatasu määrale. Arvestades, et kohus rahuldab hagi 96 % ulatuses, tuleb hageja menetluskuludest 96 % ehk 3168 eurot jätta kostja kanda ning kostja menetluskuludest 4 % ehk 167.04 eurot tuleb jätta hageja kanda. Tasaarvestades poolte vastastikused nõuded, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3000.96 eurot, millelt hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.