Muud › Muud hagiasjad

ebaadekvaatne inimene, siis on tema poolt võimalik agressiooni väljendus. Nimetatud kiri teotab hageja au ja head nime, kuna sellega võis tutvuda suur arv inimesi, kes omavad erinevaid arvamusi ja hinnangu kriteeriume. Hageja isikuandmed olid antud kostjale hageja registreerimiseks tööotsijate andmekogus. Isikuandmete avaldamine võib toimuda üksnes isiku nõusolekul ja seadustega ettenähtud korras. Hageja vastavat nõusolekut andnud ei ole. Hageja isiklike andmete ebaseadusliku kasutamisega ja sellega kaasnenud ebakohaste väärtushinnangutega teotati hageja au ja tekitati talle samuti moraalset kahju. Peale selle saatis kostja kõigile oma klientidele laiali kirja, kus teatas, et hageja ei ole kostja esindaja. Nimetatud tegevus aga kahjustas hageja ärimainet, s h tööotsinguid. Kostja väited ja teod on põhjustanud hageja tervisliku seisundi halvenemise, mis väljendub töövõime (osalises) kaotuses. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista tahtlikult tekitatud moraalse kahju eest hüvitis summas 15 000.00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja seisukohale lisas hageja, et kostja seisukoht ei sisalda õiguslikult motiveeritud väiteid, mis annaksid alust jätta hagi rahuldamata. Kostja on vääralt tõlgendanud hagiavalduses toodud nõudeid ja viib tahtlikult kohut eksitusse. Hagis ei sisaldu nõudeid moraalse kahju hüvitamiseks seoses vajadusega initsieerida kohtulikke arutelusid. Hageja leiab, et moraalse kahju hüvitamise nõude esitamiseks piisab ka asjaolust, et kostja väited olid esitatud eelmiste kohtumenetluste käigus ning eesmärgiga teotada hagejat ja mõjutada kohtuotsust. Kostja väited, et hageja on psüühiliselt haige ja agressiivne inimene on paljasõnalised. Nimetatud väited on ebakohased väärtushinnangud, mis tekitasid hagejale esmajärjekorras hingepiinu. Hageja ajutine töövõimetus on kostja õigusvastase tegevusega esilekutsutud hingekannatuste tulemus. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja süüd hagejale moraalse kahju tekitamises. Viimase viie aasta jooksul on hageja erinevatel põhjustel järjekindlalt tõmmanud kostjat kohtuvaidlustesse. Kostja ei ole süüdi selles, et hageja peab temaga vahetpidamata vaidlusi kohtuorganites, mis tekitavad temas närvipinget, mille tagajärjeks on tema haigus. Hageja ise sunnib ennast kannatama. Kostjal ei ole mingit süüd hageja hingelistes kannatustes. Kostja seisukoht hageja seisundi kohta tugines isiklikel subjektiivsetel tajumistel ja hinnangul. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et füüsilised kannatused on tal tekkinud kostja süülise käitumise tulemusel. Samuti puudub nende vahel põhjuslik seos. Hageja tegeles kostja ruumides pidevalt lobisemise ja kohvi joomisega ning hiljem näitas üles agressiivsust kostja töötajate vastu. Kostja oli sunnitud paluma turvatöötajaid, et nad ei laseks hagejat firma territooriumile. Inimene, kes peab lugu oma aust ja heast nimest, ei lase mitte mingite asjaolude puhul olukorral minna nii kaugele, et tema eest tuleb end turvameetmetega kaitsta. Hageja andmeid avaldati aga üksnes turvatöötajatele. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostjapoolne käitumine oleks kuidagi halvasti mõjunud hageja reputatsioonile või ausale nimele. Seega pole kostja hageja au ja väärikust teotanud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et hagi ese ei ole selge. Jääb arusaamatuks, mille alusel on tekkinud nõude rahaline suurus. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Hagi on esitatud asjaolude (kostja teated klientidele ja valvele ning vastus tsiviilasjas nr 2/4/2397954/01) alusel, millised leidsid aset aastal 2001, s o enne 01.07.2002. Seega tuleb antud vaidluse lahendamisel tulenevalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) §-dest 2, 11 ja 22 lg 1 rakendada enne võlaõigusseadust kehtinud seadust. Nimetatud seadusteks, millised reguleerisid enne VÕS-i füüsilise isiku au kaitset ja au teotamisega tekitatud moraalse kahju

hüvitamist, olid põhiseaduse (PS) §-d 17 ja 25 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsiooni §-d 23, 25 ja 172. PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. TsÜS-i § 23 lg 1 ja § 25 lg 1 kohaselt oli isikul muuhulgas õigus nõuda kohtu korras au teotamisega ja/või tema huvide kahjustamisega seoses tema nime õigustamatu kasutamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Sama seaduse § 172 lg-de 2-4 kohaselt kuulus isikule tekitatud moraalne kahju selle tekitanud poolt hüvitamisele; kahju tekitanu vabanes moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendas, et ei olnud kahju tekitamises süüdi; kui isiklikke õigusi oli rikutud, otsustas kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju; hüvitise suuruse määramisel pidi kohus arvestama tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanud süü astet. Poolte vahel puudub vaidlus, et juulikuus 2001 ei soovinud kostja juhatuse liikmed, et hageja ka edaspidi viibiks nende äriühingu ruumides ja AJ edastas territooriumi, millel asusid kostja ruumid, valveteenistusele kirjaliku palve mitte lubada hagejat territooriumile. Nimetatud palvel (t lk 20) oli hageja foto ja lisaks hageja nimele oli sel kirjas tema isikukood ning sõnad (eesti keelde tõlgituna) „ võib ilmutada agressiivsust, ebaadekvaatne inimene“. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et hageja andmed ja foto oli kostjale antud hageja enda poolt aastal 1998 seoses tööotsinguga ning et nimetatud palve pandi administratiivhoone sissekäigu juures asuvale turvatöötajate lauale. Kohus on seisukohal, et antud fakti alusel nõude põhjendatuse analüüsimisel ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja isikuandmete kasutamisega rikuti tol ajal kehtinud IKS-i sätteid või mitte (IKS-i § 32 oli selle seaduse sätete rikkumise eest ettenähtud distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutus), vaid asjaolu, kas nende märkimisega palvel teotati hageja au. Õige ei ole kostja seisukoht nagu ei saaks hageja tugineda isikuandmete kaitse seadusele (IKS) põhjusel, et nimetatud seadus aastal 2001 veel ei kehtinud. IKS kehtib Eesti Vabariigis alates aastast 1996 ning alates 01.10.2003 kehtib senikehtiv redaktsioon. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et palvel avaldatud isikuandmed (nimi, isikukood, foto) ei saanud hageja au teotada, kuna vastasid tegelikkusele (tegemist oli tegelikkusele vastavate faktiväidetega), küll aga võisid teoreetiliselt hageja au teotada selles palves sisalduvad väärtusotsustused --- „võib avaldada agressiivsust, ebaadekvaatne inimene“. Samas on selliselt au teotamine võimalik vaid juhul, kui väärtusotsustus oma sisult või vormilt on halvustava tähendusega ja kui isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust või väärsust. Au teotava väärtushinnangu õigusvastasus saab seisneda selle ebakohasuses, avaldamise asjaoludes ja erinevate kaitstud hüvede ning huvide kaalumises. Asjaolu, kas konkreetsed hinnangud olid oma sisult/vormilt hageja au teotavad, tuvastamine on aga vajalik vaid juhul, kui hageja on veenvalt tõendanud nende avaldamisega talle tekkinud moraalse kahju. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et hageja antud asjas seda ei suutnud. PS § 25 alusel kuulub hüvitamisele moraalse kahjuna püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Ainuüksi hingeline valu, ajutine meeleolu langus või piinlikkusetunne ei ole moraalseks kahjuks PS § 25 mõttes ega rahalise hüvitise välja mõistmise aluseks. Hageja on talle tekitatud moraalse kahju tõendamiseks esitanud väite, et kostja juhatuse liikmete tegevus põhjustas temal vaimseid kannatusi ja kauakestvat stressi, mille tulemusena omakorda halvenes tema tervislik seisund niivõrd, et ta kaotas 40% töövõimest. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna otsuse nr 719778/1 08.08.2005 selle kohta, et temal on tuvastatud üldhaigestumise tulemusena

töövõimekaotus 40% alates 10.06.2005 (t lk 24) ja saatekirja radiodiagnostiliseks uuringuks 16.01.2006 (t lk 105) ning selle uuringu tulemused (t lk 103-104). Nimetatud tõenditega on tõendatud hageja väide temal aastal 2005 tuvastatud töövõimekaotuse ja kilpnäärme haigestumise kohta, kuid ei ole tõendatud, et need oleksid põhjuslikus seoses aastal 2001 toimunud sündmustega, millede alusel on hageja nõude esitanud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Isegi juhul, kui tõepoolest on hageja tervislik seisund põhjustatud pikaajalisest stressist (nagu on hageja väide), ei ole tõendatud, et see stress oleks tingitud kostja juhatuse liikmete tegevusest neli aastat enne töövõime alanemise ilmnemist. Lisaks pikale ajalisele vahele nähtub poolte selgitustest ja kohtule esitatud materjalidest hageja pikaajaline töötus ja korduvad ning kestvad hageja enda poolt algatatud kohtuvaidlused kostjaga, mis kohtu arvates samuti suure tõenäosusega mõjutasid ja mõjutavad hageja tervislikku seisundit. Kohtumenetlustes pikkade aastate jooksul osalemine mõjub üldiselt teadaolevalt kurnavalt ka igale väga hea tervisliku seisundiga isikule, rääkimata kroonilise päriliku haigusega (kilpnäärme hüperfunktsioon, hageja väide hagiavalduses, t lk 7) isikust. Samas nähtub kohtule esitatud erinevatest kohtulahenditest, et kõik vaidlused olid hageja enda poolt algatatud ja lahendid hageja poolt edasi kaevatud, sealhulgas peale Riigikohtu poolt teistmisavalduse menetlusse võtmisest keeldumist Euroopa Inimõiguste Kohtule. Seega on hageja ise seadnud end pikkade aastate kestel äärmiselt stressitekitavasse olukorda. Kohus selgitas esimesel korraldaval istungil hagejale tema töövõimekaotuse ja kostja juhatuse liikmele etteheidetavate asjaolude vahelise seose tõendamise vajalikkust. Kuna tõendamist ei leidnud hagejale moraalse (mittevaralise) kahju tekitamine kostja poolt talle etteheidetud teoga, ei oma tähtsust, kas valvele edastatud kirjalikus palves esitatud väärtushinnangud olid oma sisult/vormilt halvustavad ja kas nende valvele edastamist saab lugeda avalikustamiseks, ning kohus neid asjaolusid ei analüüsi. Asja sisulisel arutamisel ei leidnud lisaks mittevaralise kahju tekkimisele tõendamist ka hageja au teotamise võimalikkus kostja poolt 11.07.2001 oma klientidele edastatud teatega, milles kostja teatas, et hageja ei oma õigust kostjat kui firmat esindada. Tegemist oli faktiväitega --kostja juhatus avaldas oma klientidele andmed selle kohta, et hageja ei ole nende äriühingu esindaja. Selline faktiväide saaks hageja au teotada vaid juhul, kui see ei vastaks tegelikkusele. Tähtsust ei oma põhjus, miks tegelikkusele vastav faktiväide esitati. Antud asjas on aga veenvalt tõendatud, et hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud töösuhet (tuvastatud Talllinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega nr 2-2/771/02 31.05.2002 t lk 52-55). Ka ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et tal oleks teate väljastamise ajal olnud kostjaga muu lepinguline suhe, milline oleks andnud talle õiguse kostjat esindada. Hageja ei eita, et ta läks kostja kliendi (OÜ KTM-H ) töötajate juurde ja ütles, et on kostja esindaja (t lk 132). Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud, et 11.07.2001 teates avaldatud teave vastas tegelikkusele ega saanud kuidagi teotada hageja au. Kohus on sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et lisaks moraalse kahju tekkimise tõendamatusele ei ole põhjendatud ka hageja seisukoht nagu saaks teise kohtuasja menetluses kostja poolt esitatud väärtushinnanguid (isegi kui lugeda need oma sisult halvustavateks) lugeda avalikult esitatuteks ja seeläbi hageja au teotavateks. Kohtu menetluses oleva tsiviilasja materjalidega on vaatamata menetluse avalikkusele vastavalt kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 9.peatükis sätestatud põhimõtetele õigus tutvuda vaid menetlusosalistel ja kohtu koosseisul ning muudel isikutel vaid poolte nõusolekul. Jõustunud kohtulahendiga lõppenud menetluse toimikuga saab tutvuda aga vaid õigustatud huvi olemasolul ja asja menetlenud kohtu loal. Kohtul puuduvad andmed, et tsiviilasja nr 2/4/239-7954/01 toimikuga oleks tutvunud keegi peale menetlusosaliste ja asja menetlenud erinevate astmete kohtute. Kohtukoosseisule poolte seisukohtade, sealhulgas ka vastaspoolele antud väärtushinnangute,

teatavaks tegemist ei saa oma sisult võrdsustada avaldamisega meedias või teatavaks tegemisega isikutele, kelle arvamust vastaspoolest see väärtushinnang saaks mõjutada. Asja menetlev kohtukooseis on pooltest sõltumatu ja erapooletu ning seetõttu ei saa ühe poole hinnang kuidagi avaldada mõju teise poole mainele kohtukoosseisu jaoks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagetud isiklike õiguste rikkumine kostja poolt tõendamist ei leidnud ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et kohtukulud jäävad hageja, kui isiku, kelle kahjuks tehti otsus, kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.