Tsiviilasi nr 2-06-2871
Tsiviilasja number
2-06-871
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
Rimma Perepjolkina hagi OÜ Junto Agentuur vastu moraalse kahju hüvitamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rimma Perepjolkina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumse aeg
22.04.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rimma Perepjolkina (i.k. xxxxxxxxxxx); kostja OÜ Junto Agentuur (reg.kood 10237950), esindaja Galina Jastrebova.
Jätta Harju Maakohtu 03.05.2007 otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 10.02.2006 esitas Rimma Perepjolkina hagi OÜ Junto Agentuur vastu moraalse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel toimunud mitu kohtuvaidlust, mille käigus on OÜ Junto Agentuur juhatuse liikmed nimetanud Rimma Perepjolkinat korduvalt „suitsiidile lähedases seisundis“ olnud ja sellega seoses ambulatoorsel ravil viibinud isikuks, samuti „psüühiliselt haigeks“ „suurushullustuses“ ja „aastal 2001 kriisiseisundis“ olnud inimeseks. Samuti teatas kostja juhatuse liige Galina Jastrebova eelmistes kohtuvaidlustes, nagu oleks hageja alkoholijoobes teda solvanud sõprade ja praktikandi juuresolekul. Kuna kostja hageja arstlikku ekspertiisi ei ole nõudnud, leiab hageja, et nimetatud väited esitati
eesmärgiga tekitada hagejale emotsionaalseid üleelamisi, millega teotati tema au ja tekitati talle moraalset kahju. Kostja on esitanud oma turvateenistuse ülemale kirjaliku palve hagejat enam mitte sisse lasta, kuna hageja on ebaadekvaatne inimene ja seetõttu on tema poolt võimalik agressiooni väljendus. Nimetatud teates olid hageja isikukood ja foto. Kirjaga võis tutvuda suur arv inimesi. Hageja isikuandmed olid antud kostjale hageja registreerimiseks tööotsijate andmekogus. Hageja isiklike andmete ebaseadusliku kasutamisega ja sellega kaasnenud ebakohaste väärtushinnangutega teotati hageja au ja tekitati moraalset kahju. Lisaks saatis kostja kõigile oma klientidele laiali kirja, kus teatas, et hageja ei ole kostja esindaja. Nimetatud tegevus kahjustas hageja ärimainet, s.h. tööotsinguid. Kostja väited ja teod on põhjustanud hageja tervisliku seisundi halvenemise, mis väljendub töövõime (osalises) kaotuses. Hageja palus talle välja mõista tahtlikult tekitatud moraalse kahju eest hüvitis summas 45 000 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Maakohtu otsus 03.05.2007 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et juulikuus 2001 ei soovinud kostja juhatuse liikmed, et hageja edaspidi viibiks nende äriühingu ruumides. Selleks, et mitte lubada hagejat territooriumile, edastati valveteenistusele kirjalik palve, millel oli hageja foto, isikukood ning sõnad (eesti keelde tõlgituna) „ võib ilmutada agressiivsust, ebaadekvaatne inimene“. Nimetatud palve pandi administratiivhoone sissekäigu juures asuvale turvatöötajate lauale. Hageja andmed ja foto oli kostjale antud hageja enda poolt aastal 1998 seoses tööotsinguga. Kirjas märgitud isikuandmed ei saanud hageja au teotada, kuna vastasid tegelikkusele, küll aga võisid teoreetiliselt hageja au teotada selles palves sisalduvad väärtusotsustused. Samas on selliselt au teotamine võimalik vaid juhul, kui väärtusotsustus oma sisult või vormilt on halvustava tähendusega ja kui isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks. Asja sisulise arutamise käigus ei suutnud hageja veenvalt tõendada, et konkreetsete hinnangute avaldamisega oleks talle tekitatud moraalset kahju, kuna ainuüksi hingeline valu, ajutine meeleolu langus või piinlikkusetunne ei ole moraalseks kahjuks PS § 25 mõttes ega rahalise hüvitise välja mõistmise aluseks. Hageja ei ole tõendanud Tallinna Pensioniameti Talllinna osakonna 08.08.2005 otsusega, et tema 40% töövõimakaotus oleks põhjuslikus seoses aastal 2001 toimunud sündmusega. Ka juhul, kui hageja tervislik seisund on põhjustatud pikaajalisest stressist, ei ole tõendatud, et see stress oleks tingitud kostja juhatuse liikmete tegevusest neli aastat enne töövõime alanemise ilmnemist. Teade, milles kostja 11.07.2001 teavitas oma kliente asjaolust, et hageja ei oma õigust kostjat kui firmat esindada, on faktiväide, mis vastab tegelikkusele. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud töösuhet, mida kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2002 jõustunud otsus. Samuti ei ole hageja eitanud, et on käinud kostja kliendi töötajate juures ja öelnud, et on kostja esindaja. Seega vastas nimetatud teade tegelikkusele ega saanud kuidagi teotada hageja au.
2(4)
Põhjendatud ei olnud hageja seisukoht, nagu saaks teise kohtuasja menetluses kostja poolt esitatud väärtushinnanguid lugeda avalikult esitatuteks ja seeläbi hageja au teotavateks. Vaatamata menetluse avalikkusele on tsiviilasja materjalidega õigus tutvuda vaid menetlusosalistel ja asja menetlenud erinevate astmete kohtutel. Kohtukoosseisule poolte seisukohtade, sealhulgas ka vastaspoolele antud väärtushinnangute teatavaks tegemist ei saa oma sisult võrdsustada avaldamisega meedias või teatavaks tegemisega isikutele, kelle arvamust vastaspoolest see väärtushinnang saaks mõjutada. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada Harju Maakohtu 05.05.2007 otsuse ja mõista vastustajalt välja apellandi tasutud riigilõiv. Apellatsioonikohtu istungil täpsustas apellant, et taotleb uue otsuse tegemist ja 45 000 kr. suuruse hüvitise väljamõistmist. Apellant leiab, et kohus on valesti tõlgendanud hagis esiletoodud nõudeid. 10.02.2006 hagiavaldus ei sisaldanud moraalse kahju hüvitamise nõuet seoses 11.07.2001 koostatud kirjas sisalduva informatsiooni võimaldamisega. Antud juhul omab tähtsust üksnes kuupäev, sest kirjas hoone turvaülemale, mis vastavalt kostja ütlustele oli tema poolt esitatud samaaegselt 11.07.2001 kirja saatmisega, puudub kuupäev. Ka 10.02.2006 koostatud hagiavalduses puudus moraalse kahju hüvitamise nõue seoses eelnevate kohtulike arutamiste algatamise vajadusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks peab ta hageja poolt esitatud selgitusi ja tõendeid puudulikeks tuvastamaks seost kostja õigusvastase tegevuse ja hageja haigestumise vahel. Lisaks tegi kohus valesti kindlaks, et hageja haigus on ajutise iseloomuga. Samuti on kohus valesti kindlaks teinud, et hageja tervisliku seisundi halvenemise põhjuseks oli pikka aega kestnud kohtulik arutelu. Kohtuotsuse tegemisel ei ole kohus arvestanud apellandi viidatud Riigikohtu lahendites toodud põhjendusi, mis tõi kaasa õigusnormide ebaõige kohaldamise. Kuna apellant sai vastused täiendavas 19.02.2007 koostatud avalduses püstitatud küsimustele alles enne kohtuistungi algust, puudus tal piisav aeg oma vastuväidete veenvaks põhistamiseks. Selle tulemusena tõlgendas kohus valesti apellandi selgitusi 10.04.2007 toimunud kohtuistungil Kohus on oma otsuses märkinud, et moraalse kahju kindlakstegemisel antud asjas tuleb kohaldada VÕSRS § 2, 11 ja 22 lg 1 ning kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 23, 25 ja 172 sätteid. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kohtuistung tsiviilasjas nr. 2/5/31-4844/02 toimus 20.11.2003, mille tõttu oli hagejal õigus viidata ka VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg 2 ja § 1050 lg 2 sätetele. Kohus on täielikult vabastanud kostjat oma väidete tõendamise kohustusest, millega rikkus TsMS § 7 ja 230 lg 1. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub põhiliselt maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks 3(4)
neid korrata, kuid peab vajalikuks täpsustada väärtushinnangute avaldamisega kohtuistungil.
maakohtu
põhjendust
seoses
Kolleegium leiab, et ebakohaste väärtushinnangut avaldamisega kohtuistungil võib isikule tekitada hingelist valu ja kannatusi, mistõttu ei ole asjakohane maakohtu seisukoht, nagu ei võiks neid kohtus avaldatud väärtushinnanguid lugeda avalikult esitatuks ja seeläbi hagejat teotavaiks. Samas on isikute ringi piiratus täiendavaks argumendiks asumaks seisukohale, et isikule ei ole hingelisi valu ja kannatusi tekitatud või siis puudub küllaldane alus moraalse kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks: isikute ringi piiratus või suletus, millest on teadlik ka kahjustatud isik, vähendab oluliselt hingelise valu või kannatuste põhjustamise tõenäosust. Lisaks märgib kolleegium, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus juba seetõttu, et kaebuses palub apellant rahuldada hagiavalduse nõuded: maakohtule esitatud täiendavas avalduses hagiavalduse nõuete muutmiseks on hageja, märkides küll kostjaks OÜ Junto Agentuuri, taotlenud hagi rahuldamist kostja esindaja Galina Jastrebova suhtes (toimiku lk. 116-117). Avaldust kostja asendamiseks ei ole ta maakohtule esitanud. Seega nõuab apellant uue otsuse tegemist isiku suhtes, kes ei ole menetlusosaline. Menetlusseadustik ei näe ette menetlusosalise või selle esindaja kohustust vastata kirjalikult teise menetlusosalise küsimustele. Maakohtu istungil viibis kostja esindaja ja oma küsimusi võis hageja esitada kohtuistungil. Kolleegium siin hageja protsessiõiguste rikkumist ei näe.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Ülle Jänes
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.